SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus"
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus:
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja
Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seoseid erinevate esemete vahel. Müramismäng- On eriti omane poistele. Lapsed maadlevad, kähmlevad ja togivad teineteist. Mängus kasutatakse erinevaid näoilmeid, hääletoone, rollimuutusi ning mängul on nii algus kui ka lõpp. Rollimäng- Lapsed matkivad igapäevaseid tegevusi. Näiteks mängivad poodi- saab mängida müüjat, ostjat ja ka näiteks kauba väljapanijat. Tehakse järgi igapäevaselt nähtud olukordi. Esemeid nimetatakse ümber vastavalt situatsioonile. Lap...
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps
täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust. On omane, et nad viivad oma mõtte ellu, ülesanded on täpsemalt jaotatud ning tekib vastastikune kohustus. Kui mängu jaoks on vaja mõni mänguasi valmistada, väljuvad lapsed ajutiselt mängust, aga see ei katke, sest pärast vajaliku asja meisterdamist tulevad nad mängu tagasi. Nad tahavad, et ehitis oleks sarnane tõelisega. Juhendamine on suurel määral suunatud praktilise ja intellektuaalse tegevuse ühildamisele. Reeglimäng 1-2 aastaselt: Aitavad 1-2 aastastel paremini mõista ümbritsevat maailma ja selle esemelist keskkonda. Mängides hakkab laps täpsemini eristama, nimetama ja kirjeldama esemeid erinevate tunnuste järgi. Paraneb lapse koordinatsioon ja keskkonnas orienteerumine. Lapse tähelepanu on lühiajaline. Laps õpib esemetega tegutsedes tundma nende suurust, vormi ja värvust. Mängudes on
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahenda...
Rollimängu põhielemendid on roll ja rolliga orgaaniliselt seotud toimingud. Rollimängus kehtivad omad reeglid, mille täitmine on mängijaile kohustuslik. Rollimängus loovad mängijad ise reeglid ja ise ka jälgivad, et kõik mängus osalejad võtaksid need omaks ja alluksid neile, noorematel lastel on sageli raske täita mängureegleid, kuid vanematel lastel see enam nii raske pole. · Reeglimäng koolieas Reeglimäng vahetab välja sümbolmängu. Traditsiooniliselt peetakse reeglimänguks mängu, kus on kindlad normid ja täpne mängu käik. Reeglimängus osaleb vähemalt kaks mängijat ja nad on seotud konkreetsete esemetega. Reeglimängu iseloomustab neli komponenti: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus tervikuna
tegutsemine mängupatneri suhtes (nukk, ema, teine titt) Laps hakkab end täpsemalt määratlemaja nimetama ( mina olen õpetaja ja ma oölen arst jne .) Rollimängul on taset: esemeline rrollimäng : inimene-ese sots rollimäng- inimene-inimene. 20. Rollimängud eelkoolieas. Mängul on kindel sisu ja kord reeglite täitmine on mängijatele kohustuslik. Mängu muutmine võib toimuda siis kui kõik mängijad nääustuvad. Reeglimäng on setud konkurentsiga keegi võigab ja keegi kaotab. Reeglomäng vahetab välja sümbolmängu, kusjuures reegel hakkab mängus asendama sümbolit. Reeglimängu iseloomustab 4 ümbolit: 1. mänguasjade ja esemete olemasolu 2. mängureeglid 3. mänguvõimed ja valmisolek 4. mängija isiksus Reeglimängu juhendamine : otsesed võtted- *reeglite tutvustmine, selgitamine *ise mängus osalemine * ettenäitamine kaudsed võtted- *mänguvahenditega varustamine
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
Dialoogi repliigid vajavad omakorda ütluse grammatilist vormistamist. Seega esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine on need tingimused, mis põhjustavad 1-3-aastase lapse kõne nii semantilise kui ka formaalse (hääldamine, sõnavara, grammatika) külje äärmiselt aktiivse arengu. Eelkooliiga (3-7a). Juhtivaks tegevuseks nimetatud perioodil on mäng, täpsemalt selle erinevad vormid: esemeline mäng, reeglimäng, rollimäng. Vastavalt tõusevad ka nõuded kõnele. Keskseks peetakse kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni arengut. Seda kajastab esmajoones egotsentriline kõne, mis on eriti märgatav 4-5 aasta vanuses. See on algul konstateeriv (algul kõneleb laps tegevuse käigus, hiljem pärast tegevust ka kokkuvõttena), seejärel planeeriv (algul laps nimetab järgmise toimingu täiskasvanule, mõne aja pärast juba iseendale). Etapi lõpul algab sisekõne
Neid asju tuleks arengu alguses ERITI arvestada. LAPS-LAPS SUHTLEMISVORMID Laste koostegevus alguses puudub, et kuigi tegutsevad ju kõrvuti, siis ka suhtlemine on näiline. Mingid suhtlemiselemendid siiski on. (praktiline emotsionaalne kuni 4 a) Eakohase arengu korral ca 4 hakkab kujunema koostegevus. See on suhtlemisearengu juures oluline: vaja nõu, abi küsida, oodatakse ka hinnangut. (tegevuslik-situativne (4-6) (situatsiooniväline tegevuslik alates 6) reeglimäng, kujuneb normatiivne suhtlemine, laps hakkab mõistma, mida saaab ja võib teisele öelda jne. (situatsiooniväline tunnetuslik): koostöö õpitegevuses (algklassid) Situatsiooniväline isikuline: tegevus, aja veetmine rühmades (kampades, pubekaiga) Vaja on õppida koos, aidata kaaslast, julgeda küsida abi. Eesti koolides problaks, et ei julgeta küsida abi. LOE RMT-st JUURDE. Mida väiksem laps, seda äärmuslikumad on hinnangud, et on kas õige või vale, et seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
