Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste
104-105) Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord, osades riikides kehtestati põhiseadused ja sätestati demokraatlikud õigused ja vabadused, näiteks kaotati ka feodaaligandid põllumajanduses ja tekkisid ka eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud, mis hiljem arenesid parteideks. 11.Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Troonil oli kuninganna Victoria ja tugevamaks muutus ka täidesaatev võim ehk valitsus. Peamisteks parteideks olid toogid ja viigid , parlamendireformi järel tekkisid tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. 12.Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109)
· Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele o Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid o Kriitika valitseva korra suhtes o Organisatoorne bürokraatia Loodi osakondi, mis allusid keskorganile Abiorganisatsioonid-suur roll o Liidrid pärinesid sealt kust liikmeskond · Laiahaardepartei
Mehi, naisi ja lapsi on võetud vangi tuhandete kaupa, samuti hobuseid ja veiseid. Keda kaasa ei saadud võtta, pisteti läbi või raiuti tükkideks. Kogu Liivimaa ja osa Eestimaast on tühi, et kohad on veel ainult kaardil olemas. Kõik need aga, kes on läinud pakku soodesse ja rabadesse, hoiavad nüüd minu arvates kindlasti sinu poole.” Süstemaatiliseks rüüstamiseks olid Vene rüüstesalgad jagatud väiksemateks üksusteks – parteideks, millest arvatakse olevat tulnud eesti ajaloolises pärimuses nende kohta kasutatud nimetus pardiajajad. Peninukid Peninukid - koerakoonlased, rahvauskumuses koera pea ja inimese kehaga koletised, kes sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma. Eesti peninukikujutelma on mõjutanud eeskätt Liivi sõda (rüütlitel koerakoonutaolised kiivrid, Vene opritšnikutel koerapealuu ametitunnusena)
a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Valdkonnad, mida tuleb arvestada: 1) keskkond-tähelepanu hakati pöörama 70-ndatel, sellega kerkis esile rohelised, mis tänaseks päevaks on kujunenud poliitilisteks parteideks. Looduse tasakaalust välja viimisega oleme juba kahjustanud oluliselt tulevaste põlvkondade elukvaliteedi. 2) demograafilised probleemid-võivad olla piirkonniti väga erinevad. Põhilised probleemid arenenud maades. Rahvastiku vananemine-vähene sündimus ja arstiabi tõhusus. Sisserändajate küsimus-60-ndatel hakati tegema Lääne-Eur. võõrtöölistele soodustusi, et sisse lasta odavat tööjõudu, tänu sellele rändas sisse palju
19. sajandi lõpuks kaotas enamik Euroopa riike valimisõigusele seatud varanduslikud, mitte aga soolised piirangud. Soome oli esimene riik, kes andis 1906. aastal ka naistele õiguse parlamenti valida. Valimisõigus Valimisjaoskond Prantsusmaal A. Bramtot, 1891 Poliitiliste parteide sünd Demokraatia laienemisega kaasnes kodanike poliitiliste organisatsioonide teke. Ühesuguste poliitiliste vaadetega inimesed koondusid parteideks, et oma seisukohti ühiskonnale tutvustada, valimistel ühtse programmiga esineda ja selle eest võidelda. USA- s tekkisid esimesed poliitilised parteid juba 1790. aastatel. Euroopas loodi esimesed parteid 1832. aasta parlamendireformi järel Inglismaal: maa aadlit esindanud tooride poliitilistest klubidest moodustus konservatiivide partei, kodanlasi ühendanud viigide klubidest aga liberaalide partei. Aitäh kuulamast!
elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale.
ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks.. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe
Puritaanlased leidsid, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Seega sattus uusreformatsioon kohe vastuollu kuningavõimuga. Piiskopivõimu asendamise osas läksid arvamused aga lahku: presbüterlased leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vangistati hulk presbüterlikku ja veel teisi parlamendisaadikuid sisuliselt riigipööre võim independentide juhile Oliver Cromwellile. !7. sajandil muutus puritanism teoloogide seisukohavõttudest rahvahulkade ideoloogiast. Loodi palju kogudusi, mis kujunesid ka kooskäimise kohtadeks, kus
Riigi presidendil ei ole laiaulatuslikku pädevust. Suurim võim on peaministril, kelleks on alates 2005. a augustist Bulgaaria endise kuninga Simeon II positsioonilt tõuganud Sergei Stanisev. Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist. Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks ehk oblastiks. Ajalugu: Vanimad asustusjäljed ulatuvad 100 000 aasta taha. Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681
mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale
osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi
Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa)
tõuganud Sergei Stanisev. Riigi haldusjuhtimisega tegelevad Ministrite Nõukogu määratavad ametnikud. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa liidu liige. Kohalike omavalitsuste nõukogud valitakse neljaks aastaks. Riigi peamine poliitiline ühendus on Demokraatlike Jõudude Liit, mis koosneb 12 organisatsioonist (Bulgaaria põllumeeste liit, Bulgaaria Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik Partei jne). Teisteks parteideks on Simeon II Rahvuslik Liikumine, Bulgaaria Sotsialistlik Partei, õiguste ja vabaduste eest võitlev türgi vähemuspartei. Bulgaaria on jaotatud 28 piirkonnaks (oblastiks). Majandus. Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu-
elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale.
Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon
Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut. 2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte. Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad parlamendile kaotamine, võrdsena
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu
presbüterid (koguduse poolt määratud auväärsemad liikmed). Siit ka nimetus presbüterlased. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independendid. Mõlemad voolud tegutsesid esialgu anglikaani kirikust lahku löömata. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nimetatud voolud poliitilisteks parteideks. Kunst 17 ja 18.sajandil Inglismaal 17. sajandil toimus Inglismaal äge poliitiline võitlus, mis viis konstitutsioonilise monarhia kehtestamisele. Kodanlik revolutsioon avas tee kapitalistlikule tootmisviisile. Väga oluliseks Inglismaa majanduselus oli laiahaardeline koloniaalpoliitika, mis tõi emamaale toorainet ja tööjõudu. See tingis tööstuse kiire kasvu ja kaubanduse enneolematu ulatuse. Majanduse õitsengule kaasnes elav kultuurielu. Kuni 18
o Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks Presbüterlased ja independid · Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid) o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees · 1648 Pride'I puhastus o Vangistati presbüterlikke o Võim läks Oliver Cromwelli poolt juhitud sõjaväelaste kildkonnale Puritaanlikud sektid · Loodi puritaanlikke kogudusi o Nt ranterid eitasid pühakirja ja traditsioonilist moraali · Tekkis rohkesti sekte, kel oli usuküsimustes eriarvamused
Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust. Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Puritaanlikud sektid Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks. Puritanismi sisu muutus, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi. Tekkis rohkesti sekte. Sektide kujunemine peegeldas maapealse elu probleeme
andsid nad ikkagi alla. 6. Miks USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks? Sest nad ei tahtnud mitte teisi aidata, vaid oma valdusi suurendada. 7. Mil moel mõjutas neutraliteediseadus rahvusvahelist poliitikat? Ameerika ühendriigid hoidusid selle abil sõjalise ja majandusliku abi osutamisest Euroopa riikidele. Töövihik 1. Koosta 4-5-lauselised kokkuvõtted. 1.1. USA sisepoliitiline elu See oli sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu Kongress. Juhtivateks parteideks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Neil oli ka majandisliku liberalismi poliitika. 1.2. Vaba turu võidukäik 1920 a. oli USA-s vabaturg. Ülemkohus kuulutas seadusevastaseks mõned varem vastu võetud seadused. Võeti kasutusele uus tehnika ja tootmisviis. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Miks kohtas roosvelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? 7 Sest oli inimesi, kes hakkasid nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, kuna nad
Konservatiivne idee on oluliselt tugev Pr . Selgeks erinevuseks Pr ja Uk võrdlemisel on see, et Pr puhul Parlamendi domineeriv roll kaldub II MS järgsesse perioodi välja. Nii pr III ja IV vabariik on tuntuf just täidesaatva võimu hapruse ja nõrkuse poolest. Parlamendil on väga suur roll, parlament on väga killustunud , kuna ülkski pol peavool pole seotud ühe suure pol eralonnaga , kuna need on reeglina killustunud erinevateks parteideks. Reeglina on parlamendis 15-20 parteid ,selle tulemusena täidesaatev võim on nõrk ja Pr valitsetakse üsna palju vähemusvalitsuste kaudu. See mis toimub parlamendis ja selle ümber pole pol määrav , oluline oli see, et ametnikkond püsib tugevana ja pariisile lähedasena , hoiab pol koos ja tugevana . III ja IV vabariigi kogemuse põhjal kujuneb pr välja negatiivne kuvand parteist või pol erakonnast. Briti
Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist, muusikat ja muid lõbustusi, see viitas paganlusele ja saatana kiusatusele. Puritaanlaste arvamused läksid ühes osas lahku. Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. Thomas Hobbes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta rõhutas, et inimene on
vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. 5.3 Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval üldse saabki eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Põhimõtteline jaotus vasak- ja parempoolseteks parteideks kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamsel kui valitsuse poliitika mõistmisel. Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik partei ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad nad pooldavad astmelist tulumaksu ja käibemaksumäära alandamist eluliselt vajalikelt kaupadelt (toiduained, energia, kommunaalteenused). Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus pea olema kõigile kättesaadav ühishüvis,
konfliktid ka piiskopi-ordu vahel. 1457 üldine maarahu ja status quo. Aga 1466 kaotas Ordu Preisimaast osa Poolale (Toruni rahu). Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati. Mõneks ajaks rahu. W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp). Uus peapiiskop Schöning kutsus preisist markkrahv Wilhelmi endale tjuutoriks. Too oli luterlane. 1532 sai ta S-L piiskopiks, aga oli ka olemas vana piiskop > kodusõda. 1534 otsustati, et S-L jääb endiselt piiskop Reinholdile (Wilhelm siiski?), kellest sai ka 1539 Riia peapiiskop. Seega sai peapiiskopiks protestant. Koatjuutor tuli Mecklenburgist. Ordu hõlmas pp alad ja vangistas Wilhelmi ja koatjuutori. 1558 aga lepiti
Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a. Uusaeg 1453,1492,1517,1640 a. Puritanid inglismaal. Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant. Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove. Enamasti astuti ka välja kiriku idealoogia vastu. Esimeseks nim rene descaratesit. teadmise ainus allikas on mõistus.
Igbodel oma riiki ei tekkinud, nad elasid peamiselt kogukondlikus ühiskonnas. Tegu oli briti kolooniaga, kus erinevate võimude üle kasutati nii erinevat kui kaudset valitsemist. Nad jätsid Nigeeriale ja kolmeks jaotava territoriaalse struktuuri. Igas piirkonnas domineeris üks suurem etniline üksus ning sellest sai alguse ka Nigeeria killustumine. See on jaotunud mitmeteks osariikideks ning üles ehitatud föderaalsel printsiibil. Suuremad rahvad organiseerusid iseseisvumisperioodil ka parteideks: hausad Põhja Rahvakongressiks, ibod Nigeeria Rahvusnõukoguks ning joruubad Aktsioonigrupiks. Kui Nigeeria iseseisvus 1960. a dominiooni staatuses, olid selle eesotsas sellised poliitilised jõud, kellel oli vähe eeldusi juhtida tekkinud riiki. Selle eesotsas oli Põhja-Nigeeria hausade ja fulanidega, keda ka Ühendkuningriik toetas, sest nendega on oli kerge koostööd teha. Alguses oli Nigeerias 3 osariiki, 2000. a juba 36, mis on tingitud sellest, et erinevad rahvad on
Uus vabariik sündis pärast kaotust sakslastele Prantsuse Preisi sõjas. 1845 kuulutatakse välja III Vabariik ja ja presidendikss sai Mac-Mahon. Põhiseadus: Saadikutekoja valimisel kehtib üleüldine valimisõigus. Saadikutekoda ja Senat moodustavad Rahvuskogu (seadusandlik võim), mis valib 7 aastaks presidendi (täitesaatev võim), kes kontrollib valitsuskabinetti ja võib muuta põhiseadust. Saadikutekoda on killustatud kindla programmita personaalseteks parteideks, enamuse saavutamine on keeruline ja valitsused ebastabiilsed. 1879-87 Jules Grévy , järgib ,,sisemise kogumise" poliitikat, siitpeale moodustab kabinette parlament, vastavalt enamusele saadikutekojas. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. Oli muidugi see, et Ameerika kolooniad jäid Inglismaa alla ja Prantsmaa kaotas oma kontinendi kolooniad.
annaabi.ee 
