Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Strukturaalfunktsionalism uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja. tema osade vahel. Sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Mida tähendab Talcott Parsonsi analüütiline ratsionalism ja tegevuse raamistiku kontseptsioon? Ratsionalism seondub idealismiga . Parsonsi funktsionaalsed vajadused:A = Adaption, sobitamine, kohanemine,G = Goal- attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest?
on ka liiga lollid või liiga nutikad ja nad likvideeritakse. Võiks nimetada veel Goldstein, kes peaks nagu olema opositsiooni juht; Syme, Winstoni töökaaslane, kelle tööks oli uuskeele välja töötamine. Winstoni naisest Kathrinet puudutatakse ka põgusalt. Antikvaar mr Charringot, oli see , kes andis Julia ja Winstoni mõttepolitseile hiljem üles. Parsonsite pere elas Winstoniga ühes majas, hiljem jällegi andis Parsonsi seitsme aastane tütar oma isa mõttepolitseile üle. See lihtsalt käis tol ajal nii. Keda sisepartei pidas vajalikuks, see hukati või kasvatati umber, et ühel hetkel ikka hukata. Teose mõlemad osad olid väga kummalised, ma pole kunagi lugenud midagi taolist ja arvan, et ei loe ka . INIMESE OLEMUS " Inimene ei teeni ühegi muu olendi huve peale iseenda." " Ma ei usu, et Lumepall alguses reetur oli, ütles ta lõpuks. Mis ta hiljem tegi, on iseasi."
Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008) The Psychology of Vocational Choice (1966) The Vocational Preference Inventory (1953) The Self Directed Search (1970, 1977, 1985 & 1994)
2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8. Mis on väärtused (vrdl Clyde Kluckhohni, Talcott Parsonsi ja Geert Hofstede definitsioone)? Clyde Kluckhohn: väärtused kui tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitatavaks. Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9
traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised süsteemid ning sellisena nii teineteise kui ka vaatleja jaoks suletud mustad kastid keegi nende sisse ei näe. Samas loovad mõlemad suhtlejad oma tegelikkust, teevad valikuid
Need väärtused, mida kusnt propageerib, ei ole kooskõlas majanduse, poliitikaga, kohtu- ja õigussüsteemiga, kunst töötab vastu ja õõnestab pigem teisi tasandeid. Bell ütleb, et see on omamoodi traagiline paradoks. Kapitalismi majandusloogika on kunsti mingil määral suunanud. Teine allikas on temale Weberi sotsioloogia. Usk ei ole enam nii võimas, teiselt poolt on majanduse loogika see, et on vaja müüa ja müüa saab siis, kui seda tarbitakse. Bell ütleb, et Parsonsi süsteem ei kehti enam, kehtis siis, kui usk oli tugev. Nüüd kunst õõnestab usku. Bell viitab religioossuse taassünni vajadusele. Kunstisotsioloogias vb kõige olulisem on Bourdieu „Sotsiaalsete otsuste kriitika“. Põhiteema identsuse kujunemise teed tänapäeva ühiskonnas. Inimene ei ole mitte kultuuriallikas, vaid produkt. Ühsikonnas on erinevaid mõtlemisrežiime.Olemasolev sturkuur on primaarne üksikisiku suhtes. Räägib, et ühiskonnas toimub võitlus erinevate jõudude vahel
Karl Marxi teooria: Selle aluseks on omandi suhted. Elanikkond on jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi: 1. Kodanlus (omavad tootmis vahendeid) 2. Palgatöölised Max Veberi teooria: jagas ühiskonna kolmeks kihistumis astmeks: 1. Majanduslike ressurside järgi kihistub elanikond. Kõrgklass,Kesklass,Alamklass. 2. Kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi. 3. Poliitiline kihistumine.(milline on kellegi juurdepääs võimule) Talcot Parsonsi teooria: jagas ühiskonna sammuti kolmeks: 1. Kvalideet: inimese teatud omadused ja oskused. 2. Täitmine: kuidas inimene täidab endale võetud rolle:kas oskuslikult kuidagiviisi või halvasti. 3. Valdamine: kui palju ja kas inimesel on ainelisi või vaimseid ressursse. Info ühiskond Üleminek info ühiskonda toimus 2 maailmasõja järkses energia ja majanduskriisis 1973 aastal. Infotehnoloogia arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks
keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) • Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Talscott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab
Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist 1970ndateni. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis
Willi Donnell Smith (29.veebruar 1948-17. aprill 1987) oli üks kõige edukamaid noorte moeloojaid moe ajaloos. Smith oli avalikult gay. Tema surma ajaks ettevõtte Williwear Ltd müüs 25 miljoni dollari väärtuses rõivaid aastas. Smith sündis Philadelphias Pennsylvanias ja õppis reklaami kunsti Mastbaumi tehnika kõrgkoolis ja osales Philadelphia kolledsis aksessuaaride illustreerimise kunsti. Seejärel kolis ta New Yorki, et minna Parsonsi kooli disaini õppima. Lühikest aega oli Smith koos Arnold Scaasi ja Bobbie Brooks's spordirõivaste firmas. Aastal 1967 lõpetas Smith Parsonsis karjääri, et alustada iseseisvalt disainimisega. Aastal 1969 oli ta kaubamärgiks Digits (spordirõivaste firma). Aastal 1973, asutas Smith koos oma õe Toukie Smithiga oma disaini ettevõte,mis varsti põrus. Smith jätkas disainimist ja 1976. aastal alustas ta äri tegemist koos Laurie Malletiga ja firma nimeks sai "Williwear."
Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev süsteem, omavahel seotud märkide kogum. Keele kõnelejad jagavad seda süsteemi. Keel on sotsiaalne produkt ja kõne on individuaalne aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi seisukohalt indiviidi motivatsiooni. 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne
kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"? Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks: "mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse
kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7
keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel). - Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele
ühiskonna kui terviku elujõulise toimimises, sest võimaldab ühiskonnaliikmetel oma jõuvarusid taastada ja tasakaalustada tööpinget. McQuail lisab 5. funktsiooni: mobilisatsioon, mille võimalusi kasutavad kaasaaegses osalusühiskonnas ära erinevad sotsiaalsed liikumised, rohujuurealgatus, aga ka poliitilised ja religioossed rühmitused toetajate koondamiseks oma maailmavaate ümber. Mobilisatsioon on oluline mitmete demokraatlike osalusprotsesside algatamiseks ja käigushoidmiseks. Parsonsi AGIL-mudel ühiskond kui sotsiaalsest tegevusest koosnev tervik, mis püüdleb enesesäilitamise poole. Igasugused süsteemid peavad enesesäilitamiseks täitma nelja funktsiooni: A adaption; sotsiaalse süsteemi kohanemine ümbritseva keskkonnaga; 1 G goal-attainment; eesmärkide seadmine ja saavutamine; I integration; sotsiaalse süsteemi elementide tiheda koostöö tagamine;
Võim on... Inimesest sõltumatu poolt distsiplineeritud teadvus (üks viis struktuuri ja indiviidi vastuolu ületada), 4) võim on igal pool (mitte ainult teatud institutsioonides) Foucault’ teooriat on raske „rakendada”, aga inspiratsiooniks on ta olnud eriti kultuuri uuringutes: pöörab tähelepanu viisidele, kuidas kõne sees on peidus võim seda saab siis analüüsida. 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons: ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi *et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal
Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav erinevates kultuurides ja ka teistel tervishoiu erialadel. Dorothy Johnson. Dorothy Johnson arendas välja käitumissüsteemide mudeli. Tema teooria väljaarendamise aluseks olid kaks erinevat teooriat: Talcott Parsonsi sotsioloogilised teooriad ja kultuuridevahelised lapse arengut 10 käsitlevad teooriad Ta sai oma bakalaureuse kraadi Vanderbilt University School of Nursing ist ja magistrikraadi rahvatervises Harvardy Ülikoolist. Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane
on 1. Moodne 2. Abstraktne 3. Eksimatu 4. Falsifitseeritav * 15. Võrreldes loodus- ja täppisteadustega võib öelda, et sotsioloogia iseärasus seisneb selles, et 1. sotsioloogias on ainult üks paradigma 2. sotsioloogias on tegelikult samad paradigmad nagu teistes teadustes 3. sotsioloogias korraga eksisteerivad erinevad paradigmad * 4. sotsioloogias on paradigma muutmatu 16. Talcott Parsonsi iseloomustab sotsiaalset süsteemi kolme sõnaga. Mis need on? 1. Muutlikkus, läbirääkimised ja konflikt 2. Kord, konflikt ja vastastikune toime 3. Kord, vastastikune mõju ja kokkulepe * 17. Teooria on 1. Süstematiseeritud üldväidete kogum. See aitab vastata küsimustele kes, kuidas ja miks * 2. Süstematiseerimata üldväidete kogum. See ei aita vastata küsimustele kes, kuidas ja miks 18. Paradigma tähendab
järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel
1. Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; 2. Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane; 3. Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti. 4. Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng 24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Ühiskonda iseloomustab ebavõrdsus, sotsiaalne elu on võitlus ressursside pärast. Sotsiaalne korraldus soodustab ühtede gruppide heaolu teiste gruppide arvelt. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid
kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks toiduhankimise viisid simpansitel. rahvuste tekkele. Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid: Rahvuse konstrueerimine iga rahvus peab enda jaoks · Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg, kogukond) tähtsündmused, rahvuskangelased). · Kultuuriline süsteem (normid, Eesti rahva päritolu vana teooria, mis on loodud väärtused,
Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; Funktsionalistlikul teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane; Funktsionistlik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ega uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti. Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng. 24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Konfliktiteooria rõhutab konflikti olemasolu ja võimuerinevusi ühiskonnas. Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel)
· Kriitika: Liialt abstraktne, liiga kaugel individuaalse kogemuse tasandist; Funkt.-l teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja korrale ning süsteemis valitsevad ebakõlasid nähakse ajutiste probleemidena. Välistatakse võimalus, et süsteem võiks olla vigane; Funkt-lik analüüs ei jälgi muutusi läbi aegade ja ei uuri iga konkreetse sotsiaalse mustri ajaloolist konteksti. Parsonsi töid mõjutas tollane Ameerika majanduslik õitseng Konfliktiteoora · Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel; · Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus · Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad 3.1.4. Konfliktiteooria Konfliktiteoreetilisest vaatekohast lähtudes uurivad teadlased:
Funktsionaalse analüüsi eesmärgiks on selgitada institutsiooni roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. Just selline sotsiaalne funktsionalism sai peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist – 1970ndateni. Mõnikord kasutatakse ka nimetust struktuur- funktsionalism. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) – Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria – alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis
- samas on iga institutsioon ka ise vaadeldav süsteemina. Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav.
annaabi.ee 
