ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Edgar Allan Poe novellid või M
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka
Contra Denis Kotov Elulugu Sündis Võrumaal Urvastes Õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides Töötas Urvastes postiljonina, hiljem vabakutseline kirjanik Populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel Margus Konnula hakkas lugema neljaselt Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina Elab Urvastes Piitsakülas Looming Lõbus ja laululine Särav virtuoossne keelekasutus Leidlik riimidega Palju paroodiaid Teosed "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) Urvaste laul https://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4 Tänan kuulamast!
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt
Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Teosed Luulekogud: Proosateosed: "Naine on mees" "Presidendi suur
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid)
Urvastes, kus tegi ka väikese karjääritõusu olles sellest 3a Urvaste postiljoniülem (1966-1999). Pärast seda sai temast vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Samuti oli ta Urvaste valla lehe toimetaja, Tartu Noorte Autorite koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik vemmalvärss ja lorilaulud traditsioonidest. Need on lõbusad ja laululised ning väga leidlike riimidega. Palju kohtab paroodiaid. Contra kasutab oma loomingus sageli võru keelt ja räägib seda ka ise. Peaaegu kõik tema luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest sihilikult tagasihoidlikud. Tema esimene luulekogu ilmus 1995 aastal ja kandis nime ,,Ohoh". Contra luulet on tõlgitud läti-, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde. Ta on äärmiselt avatud ja särav inimene. Contra on saanud kokku 9 tunnustuse osaliseks
Urvaste Valla Lehe toimetaja. NAK liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997, Tuleviku Eesti Erakonna 1999, seltsingu Roheline Urvaste 2004 liige Abikaasaks on tal Airi Hallik-Konnula ning neil on ka kaks poega:Herbert ja Verner. Looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud
Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Contra tähelend "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu
1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti personifikatsioone, metafoore ega hüperboole.
õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, sest see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis, aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel,
1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,Kafka, Dostojevski. · Filmid: Fellini filmid · Muusika: klassika,vene filmimuusika · Hobid: teater, lugemine · Loomad: kõik, kes on loomaaias ja telekas Raamatud ja kogumikud ,,Ivan Orava
Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt
ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Tema esimene luuletus ilmus 15-aastaselt, kuid kahjuks kuulus see luuletus nende hulka, mis põletamisele läksid. Nüüdseks on Contra nime alt ilmunud umbes paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, lõbusus, laululisus, säravalt virtuoosne keelekasutus ning leidlikud riimid. Contra loomingus leidub ka palju paroodiaid, kalambuure, võru murret ning tema esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga ja muu loov eneseväljendus. Mõned näited Contra luulekogumikest: "Ohoh!" (1995) "Kesmasolin" (1996) "Contrarünnak" (2004) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Poiste aabits" (2010) Temalt on ilmunud üks proosateos: "Presidendi suur saladus", ta on teinud laulutekste
Murrangu käigus tegeldi eelkõige keeleliste ja kirjanduslike otsingutega Eesti luuleloost tõusid esile kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing, Ilmar Laaban) Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees
(tenor), Mark Fleming (tenor), Richard Bryan (kontratenor). Olles tegevuses alates 1982. aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati madrigalidest ning liiguti tänapäevasema muusika poole. Mulle (ja ka ülejäänud publikule, nagu mulle mulje jäi) meeldis enim kava lõpuosa, kuna esiteks ollakse tänapäevasema muusikaga rohkem kursis ning pealegi hakkasid mehed lõpupoole ka rohkem nalja tegema.
Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus
Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli". Paroodia Gogoli epigoonidele. Astub poleemikasse Gogoliga. Juba esimeses teoses kasutab Dostojevski ,,teisikute süsteemi". Peategelasel on teoses palju teisikuid ,,teisiklus". Väga levinud oli romantismis, eriti saksa romantismis. Peategelase pahupool tekstis. (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Teisik"). Kes on Makari teisikud?
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Mõned tema teosed "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava
Rakvere 2009SISUKORD 2 Autorist Andrus Kivirähk on eesti kirjanik kes on sündinud 17. august 1970 aastal. Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmavaadatud. Tema raamat ,,Rehepapp" on tuntuim teos, ta on menukain 21. sajandi kirjanik Eestis. Aastast 1996 on ta Kirjanike Liidu liige. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstsenarist. 3 Sissejuhatus Mina uurin sellist raamatut nagu "Mees kes teadis ussisõnu", mille on kirjutanud Andrus Kivirähk
4 3. ANDRUS KIVIRÄHK Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab "Eesti Päevalehe" arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind
ajalooline tagapõhi (mõni sündmus, isik või ajastu). NB! Ei pruugi olla tõene, toetud vaid ("ajaloolistele faktidele (Walter Scott[looja] "Ivanhoe", J.Kross "Mardileib Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel või mujal ürglooduses. Mõiste tuleneb Robinson Crusoest. Enamasti on need teosed kirjutatud päevikuvormis. Alaliigiks peetakse dzunglijutte. 20.saj hakati kirjutama ka paroodiaid, kus tegevuspaik oli sama, aga kõik ei olnud enam nii idülliline. (D.Defoe "Robinson Crusoe", ("Chr. V. Schmid "Weikise Hanso luggu tühja sare peäl Kriminaalkirjandus kriminaalse sisuga romaan ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0
Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!"
imepäraseid seiklusi ning saavtab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taasavastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad on õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklusest inimtühjal saarel. Mõiste tuleb D.Defoe romaanist ,,Robinson Crusoe" , mille peategelane elas 28 aastat üksikul saarel. 20. sajandil hakati kirjutama nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, aga pidid seal taluma suuri raskusi, millest kõige tuntum on W. Goldingi romaan ,,Kärbeste jumal" Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand, hakati viljelema põnevus ja õudusjutte. Nt Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley romaan ,,Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik- dektetiivromaan, mille üheks loojaks on Conan Doyle (Sherlok Holmes) ka Agatha Christie ( Hercule Poirot)
aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe
laulusõnade kohta: ,,Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud. Nad ei ole liiga tõsiseltvõetavad, aga nad on just see, mida minu arvates vaja on, et nad rahvale meeldiksid". Contra luule sarnaneb uuemale rahvalaulule (vemmalvärsile ja lorilaulule), need on lõbusad ja laululised, riimid on väga leidlikud ja väga laialdase keelekasutusega. Väga palju on ta luuletustes paroodiaid, Väga palju armastab ta kasutada oma luuletustes Võru murret ning tihtipeale ka räägib seda kasutades,rõhutades oma päritolule. Tema teoseid annab välja tema enda omakirjastus Mina Ise ning on väljanägemiselt küllaltki tagasihoidlikud. Ta armastab laval esineda ning ta esinemis stiilile on omane oma luuletuste lauldes esitamine, Contra on väga nõutud esineja üritustel just tänu sellele stiilile ning ka paljud koolid on kutsunud teda esinema
aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe
saigi Connorsist Contra.1 Margus Konnula alias Contra Foto: Jaak Urmet O.Remsu, Õpetajate Leht 1 ~4~ Looming Margus Konnula, ehk Contra, on tuntud eelkõige luuletajana. Contra kasutab tihti vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles. Contra luulekogud on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.1 ,,Konnula luulelaad on lihtsamast lihtsam: mida autor enda ümber näeb ja kuuleb, selle kohe sealsamas või veidi hiljem kusagil põlvepeal lorilaulu toonis kirja paneb. Meetodit võiks
See keha võis vastu võtta uskumatul hulgal alkoholi ja uimasteid ega öelnud ära mitte mingisugustest seksuaalsetest elamustest. Samas suutsid koos unikaalse elektrilise bluusiga Doorsi säravaks ja suursuguseks muuta just Morrisoni karismaatilisus, tema varjamatu seksuaalsus, surmahingus tema lauludes ja Sisalikukuningas, kelleks ta mõneks ajaks kehastus. Keegi ei osanud öelda, kas see ümberkehastumine oli taas üks popmaailma paroodiaid või oli selle taga soov end võimalikult intrigeerivalt välja pakkuda. Kindlasti oli palju neid, kes Jim Morrisoni annet ja erilisust imetelesid ja teevad seda siiani, aga ilmselt oli rohkem neid, kes arvasid, et ta oli uimastite ja alkoholi mõjul maailmataju kaotanud seaduserikkuja, kes oleks tulnud vangi panna või ravile saata. No seda, et Jim Morrisoni arvamused ja arusaamad tavaliste kodanike omadest sageli erinesid, tõestavad tema lavaesinemiste kõrval ka tema antud intervjuud. 1969
Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Tema loomingust teame Tacituse ,,Annaalide" kaudu. Tema kirjutatuks peetakse teost ,,Satyricon", millest tähtsaim on katkend ,,Trimalchio pidusöök" (teos hilisema kelmiromaani eelkäija) Lukianos oli ennekõike tuntud sofistina, tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost, kuna ülejäänud on talle ekslikult omistatud ja mitme ehtsus on vaieldav, nt ,,Lukios ehk Eesel". Lukianos kirjutas palju paroodiaid, tema loomingus on valdav filosoofiline satiir. Apuleius oli sofist, tema kirjanduslik looming oli väga mitmekesine. Sellesse kuulus kõnesid, filosoofilisi ja loodusteaduslikke töid ning luuletusi. Laiemalt sai tuntuks teos ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel"). 46. Millest räägib Apuleiuse romaan ,,Metamorfoosid" e ,,Kuldne eesel"? Mis on raamatu peateema? Milliseid novelle, argielu seiku, millist kultuuriloolist ainestikku see raamat sisaldab
kujus okkaid ja tunnustab teda vahest ainult märtripiina sümbolina: ,,R.S. stiilis krutsifiksil on Kristuse stiili ja stigmadel kuju", ,,Istus kirstus ja karastus Kristuse karistus." Sürrealistlikus mõttes on õnnestunud ka ,,Issameie" palve alguse paroodia. Kõla- ja süntaksi- sidevusi mõnevõrra moonutades väljendab see ühtlasi usust keeldumist ja metafüüsilist irooniat: ,,Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsegu Saag? Usin Nimi?" Sallimatult usklik lugeja peaks selliseid paroodiaid kindlasti räpasteks mõnitusteks, kuid pigem tuleks siiski hinnata autori diskreetsust. Tema toon on teadagi mõnitavam Kristuse kulul õndsuse leidnute suhtes: ,,Paradiisis rabasid parasiidid endile siidipärasid." Metafüüsiliste otsingute aluseks olevate surma- ja öömüstika suhtes on Rroosi otseselt irooniline: ,,Sirmi taga on surmahirmu hurm kõige suurem." Lisaks köidab ta kõik oma teema lahtised otsad sõlme täiesti ühemõttelisse tabavasse lausesse: ,,Sure, matus
=Seiklused, lõpp on õnnelik Kõige kuulsam on ,,Tristan ja Isolde" =Aluseks keldi müüdid =Kirja pandud 12. sajandil =Mitu erinevat varianti Kirjutati kuningas Arthurist =Istuvad ümber laua =Üks läheb seiklema =Hiljem räägib oma seiklustest Muinasjutumotiivid Lood levisid kogu Euroopas =Lugudega pandi algus Itaalia novellile =On andnud ainet romantilisele kirjandusele, kunstile, ooperile =On ka paroodiaid -"Don Quijote" - Cervantes -"Jänki kuningas Arthuri õukonnas" - Twain -"Parun puu otsas" - Calvino 2. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 10.-11. sajand tugevnesid linnad =Linnakodanikud rikastusid =Võideldi oma õiguste eest =Tekivad ülikoolid -1088 Bologna Itaalias -1200 Pariisi Prantsusmaal =Haridus muutus ilmalikuks, juhtiv selles oli Põhja-Prantsusmaa
Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest
Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad. Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis. Palju ühist Uue Testamendiga. Ka draamakirjanikele andnud süzeid. Shakespeare on võtnud materjali temalt, ,,Süveöö unenägu" mõjutatud. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos oli süürlane, suurepärane kreeka keele tundja; laia haardega, teosed eetika, ajalugu, usund, kultuurilugu. Tuntud kui satiirik, ründas oma aja pahesid; kirjutas paroodiaid. Nimetatud ka sofistiks. · ,,Kärbse kiitus" - ülistuskõne kärbsele, hiljem jäljendatud; Homeros jt maininud oma teostes kärbest, kirjutab sellest · Ülejäänud teosed dialoogid. Satiirilised ja naljakad dialoogid. Oli irooniline kristuse suhtes, mis tollal tärkas ja levis. · ,,Jumalate kõnetused" · ,,Surnute kõnelused" · ,,Tõelised lood" - antiikajastu ulmeromaan, parodeerib kreeka romaani
vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja -kirjad ning kalendrid avaldanud oma sabades tohutu hulga mitmesuguseid lühinalju, mille autorsus / folkloorsus on tänini välja selgitamata. Naljand eristub samuti folkloorsest naljast, mis pole jutu-, vaid laulu-, ütluse- või keerdküsimuse- vormiline. Vist iga rahva folkloor on tootnud hulgaliselt nn. lorilaule või mitmesuguseid paroodiaid (nt. selle, mis lõpeb värssidega: .../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge).
Kaasaegse kunsti lugejaskond on piiratud. Tolstoist hakkab kujunema kirjanik, kes tahab kujundada ümbritseva elu kõiki elusfääre. Ta teeb selle zesti, et ta lahkub kirjandusest. Paralleelselt teeb samamoodi ka andekas literaat Afanassi Fet. Ta on võib-olla 19. saj teise poole kõige andekam luuletaja. Feti loominguga ei olda rahul, ta on puhta kunsti teooria pooldaja, oma luules ta põhimõtteliselt sotsiaalset sfääri ei käsitle. Feti luulele kirjutatakse erakordselt palju sarkastilisi paroodiaid. Nad arvavad, et sellist luulet ei ole vaja. Looming peab olema seotud sotsiaalse sfääriga. Mõlemad lahkuvad oma mõisatesse ja tahavad tegeleda majapidamisega. Tolstoi rõhutab oma kirjades, et ta tahab tegutseda. Tema tegevusalaks saab pedagoogika. Mingit pedagoogilist haridust tal ei ole, aga ta loob vaatamata sellele Jasnaja Poljanas oma kooli. Selles väljendub tema nihilistlik hoiak ta tahab hakata õpetama hoopis teistmoodi kui edumeelsed haritlased
kõrget enesehinnangut hakkas lammutama kunst, mille relvaks oli nali ja paroodia. Esimene oluline nalja-kunstnik, Marcel Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel popkunstnikud, kes parodeerisid Greenbergi negatiivset tõlgendust kitšist ja tegid kunsti, mis oli ärritavalt kommerts. 1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad
populaarsemat raamatut, siis see seda on. Selles teoses areneb stiiliparoodilisus kaugemale, otseselt akadeemilise uurimuse paroodia. Kuni selleni välja, et seal on võõrkeelsed resümeed. Aastal 83 oli see väga naljakas, kui keegi võrokeelse resümee tegi. Põhiline alustekst on Eiseni näkiraamat. Näkid joonistatakse välja teatava seksistliku huumoriga. Selliseid paroodiaid on tal muidugi veel. 1985-90 Möbiuse leht I-II 1987 Tulnuk 1994-98 Risti rahvas I-II Kui perioode minimeerida, siis alla kolme pole see võimalik. Esimene periood on 60ndad aastad (laias laastus). Teine järk on 70ndad ja 80ndad ja kolmas on hilislooming. Esimesed kaks perioodi on kirjanduslooliselt tähendusloolised. Nimelt kui vaadata 60ndate proosa situatsiooni, siis teame, et alguses oli kõik halvasti, siis hakkas paremini minema. Teame ka
poolt varakult kõrvale. Nad säilisid esialgu vaid etenduste järelmänguna. Titus Maccius Plautus esitas Rooma publikule Ateena jõukate kihtide jõudeelu, meeleliste lõbude nautimist. Tema tegelaskonda kuuluvad jõukate isade pojad, varahimulised kupeldajad, armunud sõjamehed, näljased parasiidid, kelmid, orjad. Sündmustik põhineb küll perekonnakonfliktil, küll tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel. Leidub lausa koomilisi jante ja mütoloogilisi paroodiaid. Palutuse komöödia on suunatud jandile ja farsile. Ta kasutab eredaid ja pakse värve ning püüab iga stseeniga naerma nakatada. Sellest lähtuvalt valib ta kreeka eeskujusid ja töötleb neid Rooma olusid ja publiku maitset arvestades. Komöödia on tal üles ehitatud nii, et dialoog vaheldub retsitatiivi ja aariaga. Tugevaimaks küljeks on võrratu keeleline väljendusrikkus – teravmeelsustest, sõnamängust, hüperboolist ja sageli ka jämedast naljast tulvil dialoog
Modernismi filosoofilisusele vastandati kergus, mängulisus, fragmentaarsus, suurte teeside puudumine. On kadunud austus akadeemilise kultuuri vastu, ei hoolita pühadustest ega ideaalidest Itaalia filosoofi ja semiootiku Umberto Eco (1932) "Roosi nimi" (1980) ühendatud ajaloolis-filosoofiline teema kriminaalromaani süzeega. Tsehhi kirjanik Milan Kundera (1929) on ühendanud poliitilise ja erootilise temaatika. Postmodernismis on kasutatud kollaazitehnikat ja keelemängu, kirjutatud paroodiaid, kuid samuti on paljud kirjanikud vormieksperimentidest loobunud ja pöördunud tagasi traditsioonilise jutustuslaadi juurde. Postmodernismi ajastu pole veel lõppenud. EESTI KIRJANDUS ARBUJAD Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui kirjandusse tuli hulk andekaid noori lüürikuid, kes olid esimese põlvkonnana saanud emakeelse hariduse (Heiti Talvik, Betti Alver, Paul Viiding, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas ja Uku Masing)
Paljud süžeed on hilisemalt Dekameronist laenatud, nt. „Romeo ja Julia“. Hiljem ütles Boccaccio teosest lahti. 2. A.Kivirähki elu ja looming, „Mees, kes teadis ussisõnu” analüüs Andrus Kivirähk. Sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993, töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Kuulub Eesti Üliõpilaste seltsi. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide „Tom ja Fluffy” (1997), „Lotte reis lõunamaale” (2000), „Lepatriinude jõulud” (2001) ja „Leiutajateküla Lotte” (2006) kaasstsenarist. Kirjanik lisas, et talle endale ei meeldinud lapsena lugeda traagilisi lugusid, kus peategelased surid. Pigem eelistab ta, et raamat on põgenemispaik reaalsuse eest