Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga. 3..Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine? Lk 108-109 1)Seaduse algatamine (fraktsioon, komisjon, valitsus, üksiksaadik). 2)eelnõu antakse riigikogu juhatusele. 3)juhatus määrab juhtivkomisjoni (valdkonna järgi)
ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Umbes pooli komisjone peab juhtima opositsioonierakondade saadikud. Koalitsioon moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone. Ühe fraktsiooni liikmed on
abipaketi lõplikku rakendamist ära Ukraina uue valitsuse moodustumise.«See kõik oli Moskva poolt väga väga ettearvatav. Nad üritavad survestada Ukraina poliitikuid moodustama valitsust, mille kurss ei oleks Euroopa Liidule,» ütles Standard Banki analüütik Timothy Ash. Ukraina parlament võttis vastu amnestiaseaduse.Ukraina parlament võttis kolmapäeval vastu amnestiaseaduse, opositsioon hääletusel ei osalenud. Valitseva Regioonide Partei parlamendisaadik ütles varem, et opositsioon nõuab kinnipeetud aktivistide tingimusteta amnesteerimist, parlamendienamus tahab aga siduda amnestiat hõivatud valitsushoonete ja Kiievi kesklinna tänavate vabastamisega. Teisipäeval tühistas ülemraada opositsiooni raevu ajanud protestivastased seadused, lootes sellega teha lõpu kaks kuud väldanud poliitilisele kriisile. Valitsusvastased meeleavaldused algasid novembri lõpus pärast president Viktor Janukovõtši otsust jätta
Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni
Siin varjas ta nõukogude põranda-alust kullerit ning tegutses selles suunas, et Soome astuks välja sõjast Nõukogude Liidu vastu. Hella Wuolijoki arreteeriti antifasistliku tegevuse pärast ning ta mõisteti eluks ajaks vangi. Pärast rahu sõlmimist Nõukogude Liidu ja Soome vahel vabastati Hella vanglast. Innukalt lülitus ta uuesti ühiskondlikusse tegevusse, töötas aastail 1945-1949 Soome Ringhäälingute peadirektorina, oli Soome Demokraatliku rahvarinde esindajana parlamendisaadik (1946-1948) ja võttis aktiivselt osa ühingu ,,Soome-NSV Liit" organiseerimisest. Kõrvuti sellega jätkus tema viljakas kirjanduslik looming. Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe- tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas filmistsenaariumide kallal. Hella Wuolijoki suri pärast pikaajalist haigust 2.02 1954. aastal, olles 67-aastasne.
mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni
opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. On olemas nt väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Tava nõuab, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud. Parlamendil on õigus luua ka ajutisi komisjone, et arutada erakorralisi asju. Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja lõppeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhajal teeb parlament otsuse ja saadab komisjoni laiali. PARLAMENDI ERAKONDLIK JAOTUS Jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse
.. KOKKUVÕTE Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 ,,Peeter Põld") Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! KASUTATUD KIRJANDUS Maie Tuulik. 2007. Peeter Põld. Tallinn: OÜ VALI PRESS Koostanud Helgi Muoni. 1996. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Aulis Aret. 1936. Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja. Tallinn: Trükikoda ,,Libris"
(nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1 Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Komisjoni esimehi nimetab ametisse spiiker. Umbes pooli komisjone juhivad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ajutise komisjone. Nende töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ning saadab seejärel komisjoni laiali.
Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni · ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. (väliskomisjon, kultuurikomisjon jne) Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsioon- koosneb nendest parteidest, mis moodustavad valitsuse Opositsioon- vastasjõu roll, pole valitsuses esindatud Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioonid. · ideoloogiline ühtekuuluvus
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus
tagamine; majanduselu vabatahtlikud, äriettevõtted tootmisettevõtted ning ja õigusemõistmise organisatsioonid ja huvigrupid finantsasutused korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor, ametnik, õpetaja, doonor,pareiliige,kirikuõpetaja, võlgnik, palgatööline, sõdur, diplomaat, arst jne tööotsija jne jne 3. Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervisehoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut
Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“) Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased
( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel. 22. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga
Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Ajutised komisjonid luuakse oluliste probleemide uurimiseks, kelle töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitussse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.
parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. 5 Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli
Kui võrrelda Riigikogu alatiste komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, ilmneb, et need kattuvad suures osas. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Selline dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii peab väliskomisjon töötama välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kallal ning tegema välisministeeriumiga koostööd välispoliitika kujundamisel. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Komisjoni esimeeste nimetamisel (seda teeb spiiker) nõuab tava, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus
Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna
Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende ,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. · Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud
organisatsioonide liikmeks. Uue peaministrina alustas tööd Isamaa liider Mart Laar. Meri on rõhutanud, et õnnestunud kaitsepoliitika eelduseks on hästi teostatud välispoliitika. Enne kui tõsiseltvõetavast kaitsepoliitikast Eestis üldse rääkida sai, pidi riik lama korralikud piirid, mille sees ei ole võõrvägesid 1992. aasta sügisel oldi sellest olukorrast veel päris kaugel. President Lennart Meri esimene pressisekretär, praegune parlamendisaadik Enn Eesmaa ütleb oma hinnangus: "Lennart Meri poleks kindlasti Eestile parim president kõigiks aegadeks, kuid ta oli ilmtingimata seda just selles aegruumis, milles tema tegutses. Ta pole küll suutnud Venemaaga suurepäraseid suhteid saavutada, kuid isegi kriitilisimal ajal pole meie tänavatel voolanud veri. Ta ise on sageli öelnud, et Venemaa pole riik, vaid kontinent. Selles liialduses on lisaks vaimukusele ka suur tera tõtt, milles on laagerdunud Meri
reformilepet käsitleval tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud
tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu
annaabi.ee 
