1935.a. - Uppsala ÜK, audoktor. Võnnu külakool G.Suits üliõpilasena Looming "Uus aeg" (1899-1901a.) "Linda" , "Postimees" (1903.a.) 1905.a. - "Elu tuli" * 1906.a. - "Sihid ja vaated" 1913.a. - "Tuulemaa" * 1920.a. - "Ohvrisuits" 1922.a. - "Kõik on kokku unenägu" * "Lapse sünd" 1931.a. - "Noor-Eesti nõlvakult" 1933.a. "Aastate aknal" 1950.a. "Tuli ja tuul" * Loomingu tunnused "Elu tuli" Inimese sisemine rikastumine Täiuslikkus Usk parematesse inimestesse Tule hävitav mõju "Tuulemaa" Tule asemel tuul Mure inimeste ja kodu pärast Pettumus 4 aastaaega "Kõik on kokku unenägu" Revolutsiooni sõlmküsimusi kajastav I maailmasõda Mäss "Tuli ja tuul" Tagasivaade minevikule Koduigatsus Luuletused "Nooruse aeg" Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada.
Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse. Kui ei ole võimalust või on mõni muu põhjus gümnaasiumisse mitte minna, mõeldakse palju ka kutsekoolide või keskeriõppeasutuste peale. Sealt võib omandada keskeri haridusee. Seal õpitakse enamasti ära mingi konkreetne amet või elukutse. Peale keskkooli või kutsekooli võib minna ka ülikooli, et saada kõrgharidus. Kõrgharidus on kõrgeim haridus mida Eestis võimalik omandada ja seda haridust hinnatakse väga. Kõrgharidusega inimesel on ka lihtsam tööd saada.
Eestlasi ei ohusta mitte võõrvõimu pealetung vaid globaliseerumine, mis võib saada meiesuguse väikerahva jaoks saatuslikuks. Kunagi oli Maarjamaa rahvas õnnelik, sest sai maarahvast eestlaseks. Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meist saanud eurooplased ja rahvuslik päritolu on unustatud. Tänapäeva noorsugu eelistab läänelikku elustiili. Trend on minna õppima või tööle välismaale, sest usutakse sealsetesse parematesse võimalustesse. Rahvustunne on hääbumas. Üks rahvus suudab püsima jääda vaid piisava ühtsustunde olemasolul ja selle kasvamisel. Eestlastele on olulised rahvussümboolika ja traditsioonid. Samuti oleme uhked oma ajaloo üle, kuigi silmapaistvaid võite meil ette näidata pole. Rahvustunne on aidanud luua Eesti riiki ja patriotism seda üles ehitada. Nüüd on inimestel uued sihid. Püüeldakse isikliku edu poole ja unustatakse päritolu. Eestlane muutub eurooplaseks.
Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi.
jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid epideemiaid, ta kartis oma isandat, kes tihtipeale tõukaski ta nälja äärele. Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule. Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele. Talupoja elu oli just kui suletud ringi kõik mõjutas kõike. Üks hirm asendus teisega vaid usk Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139
veekogude läheduses, kus nad sõid ära noore metsa, mille tulemusena rannaaladele ei kasvanud suurt metsa. Loomadel oli suur osa taimeliikide kadumises ja ka uute liikide tekkimisel. Inimese saabudes siia maailma olid elamiseks vajalik elukeskkond tekkinud ja nad said tegeleda koriluse, jahipidamise ja kalapüügiga. Liikumiseks sobisid inimesele loomarajad. Kaugemale rannikust ei saanud minna, sest meri oli ees ja inimestel tuli asuda parematesse kohtadesse, kus oli metsa ja kus sai jahti pidada. Samuti leidus seal küllaldaselt puitu, mida inimene vajas kütteks. Kindlasti pidi rohttaimestik olema mitmekesine, sest inimene kasutab toiduks ja ka ravimiseks nii siis kui tänapäeval taimi. Kas loomad ja eriti suured rohusööjad elasid koos inimestega? Arvan, et kindlasti, sest inimene vajas loomi küttimiseks ja loomad tallasid radasid, mida mööda oli inimestel hea liikuda. Eestis oli suur
See on lepe riikide vahel, kes teostavad riigipoolset kontrolli substandartsete laevade üle ja avaldavad nende omanikele ühiskondlikku ja majanduslikku survet kuni selliste laevade oma sadamates vastu võtmise keeldumiseni. Sellega püütakse kõrge tehnilise kultuuriga laevade omanike poolt ohutuse ja loodushoiu nimel tehtavate kulutuste võrdsustamist teiste laevaomanike kulutustega, kes nimetatud kulutuste pealt kokku hoides seavad end parematesse finantstingimustesse. Pariisi MOU on regionaalne lepe, mis kehtib Euroopa sadamates. Sarnased regionaalsed lepped on sõlmitud ka mujal maailmas: Kagu Aasias, Vahemere piirkonnas, Kariibi mere piirkonnas ja mujalgi. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003.
Seltsi- asutajate hulgas ning 1870. Aastal selle seltsi asepresident.Presidendikd valiti tollal J.V. Jannsen, kes pooldas suurpõllumeeste eestkostmist, Jakobsoni ümber aga koondusid selle mõtte vastased. Viimaste käes oli aga ülekaal ning Jakobsoni seisukoht pääses võidule. Jakobson tegutses seltsis agaralt: peab õpetlikke kõnesid, käis seltsi saadikuna Liivimaa suurpõllumeeste kokkutulekul, kus tegi kaasa ka õppereise ümbruskonna parematesse taludesse. Ta sai põllumeestelt suure poolehoiu osaliseks ning valiti 1874.aastal Pärnu ja 1876.aastal Viljandi põllumeesteseltsi presidendiks, mis kujunes üheks tugevamaks põllumeeste liikumise kantsiks. Jakobson korraldas seltside kaudu seemnete ja põllutööriistade ühistellimist, põllumajanduskirjanduse levitamist, näituste ühiskülastamist. Samuti arutati põllumeeste seltsides majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Tema presidendiks
[Viide : http://www.hm.ee/index.php?046326 ja http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga ] 3-aastane laps POISID - kaal 13kg 20kg (statistiline keskmine 15kg) - pikkus 88cm 104cm (statistiline keskmine 97cm) TÜDRUKUD - kaal 12kg 18kg (statistiline keskmine 14kg) - pikkus 88cm 103cm (statistiline keskmine 96cm) Kolmene laps on suur humorist, ja seda laadi rahval on teatavasti kalduvus üle piiri minna asjadega, mis ehk parematesse salongidesse eriti ei sobi. Kolmene laps sööstab ohjeldamatu rõõmuga nn pissi-kaka perioodi. Ta võib täiesti häirimatult pärida võhivõõrastelt inimestelt, kas neil on noku, kas nad pissivad püsti või istudes, kas see oli tädi, kes peeru lasi jne. Kolmene laps on täis armastust ja mõnikord suisa südantlõhestavalt sentimentaalne. ,,Oi, kui armas sa oled..." Pai, Pai ! Mõnikord võib tal tekkida soov olla taas väike, kellelt keegi ei nõua midagi muud, kui olla
Haydn elas järgnevalt üsna kasinates tingimustes, Eszterhazy vananeva vürstinna juures.Kelle poegi Haydn kolmkümend aastat kappellmeistrina teenis. Aastaid teenis ta elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites ja ansamblites ning klaverisaatjana Napoli kuulsa ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora juures , viimasel õppis ta väga palju ja tänu temale pääses ka Viini parematesse muusikasalongidesse. Eszterhazy õukond (1761 -1790)- kutse kappellmeistriks 1761 aastal sai pöördepunktiks tema elus sestnad kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka neile kuulus suur loss millesoli ka ooperimaja 400 kohaga. Kappell koosnes tippmängijatest lisaks neile oli kalauljad ja 1770 aastast ka ooperitrupp suvel.Hydeni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat. Sellega seletubki tohutu sünfooniate arv(104). Kuulsamad olid
1 Kuna igas pisemas vallas jääb lapsi järjest vähemaks, siis tuleb leida võimalus, kuidas rohkem lapsi kooli saaks. Mõnes vallas on kaks kooli ja esimesse klassi läheb ainult kaks õpilast, siis ei oleks ju mõtet kahte suurt kooli ülal pidada või kuidas? Toimub ka pidev elanikkonna vananemine ja seetõttu on vähem neid, kes töötavad ja valda raha sisse toovad. Vaene vald aga ei suuda inimestele midagi pakkuda ja seetõttu jätavad paljud oma koduvalla ning liiguvad parematesse paikadesse. 1 http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Str_ettevotluspol/Maeltsemees.pdf 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS Kohalikule omavalitsusele tähendab liitumine EL-ga suuremaid võimalusi, kuid ka kohustust vastutada. See, kui palju Euroopa Liit mõjutab kohalikke omavalitusi, sõltub loomulikult kohalike omavalitsuste kohustuste ulatusest. Euroopa
See aga ei tähenda, et etnilisel identiteedil poleks tähtsust olnud. Oma roll sellel oli, kuid mitte poliitilise rahvusluse mõttes. Eristus ei olnud esmajoones etniline. "Rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond vaid esmajoones õiguslik kogukond. Liikumine sotsiaalsel redelil võis kaasa tuua liikumise ühest kogukonnast teise. Õiguslik korraldus andis eelise sisserändajaile. Al 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama mittesasklaste pääsu "parematesse" ametitesse, kohati piirama õigust omada linnas kinnisvara. Ka ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti saksa ja mittesaksa omadeks. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest,
Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem. Ristlaadimiskeskus – loobutud on hoiundamisest, kaubad võetakse vastu ning lähetatakse. Kauba paigutamisviisid Kindlad hoiukohad Muutuvad hoiukohad – parasjagu vabadele kohtadele ABC-analüüsi alusel – kiiresti liikuvad kaubad parematesse kohtadesse, kättesaadavamalt Tootevaliku järgi kindlaksmääratud hoiukohad Käitlemisviisi järgi Aktiiv- ja reservhoiukohad – igal tootel muutumatu komplekteerimise koht ja reservkohad, kui aktiivkohast otsast liigutatakse reservist edasi. FIFO- või LIFO-põhimõtete järgmine Komplekteerimiseviisid Tellimuste kaupa komplekteerimine – lihtsaim viis, üks tellimus korraga, käies läbi kogu lao.
erinevate ainete sünteesi või rakkude jagunemise protsessis. • Enne mõju kasvule aga ka enne nekroosilaikude teket toimub enamasti alati keskkonnasignaali vastuvõtmine , signaali ülekanne, geenide avaldumine. Kõrgendatud [CO2], [O3] ja [CO2+O3] mõju fotosünteesi intensiivsusele Järeldus: Mõju on liigiti erinev, ühed liigid satuvad parematesse, teised halvematesse tingimustesse. Tingimused, mis avaldavad mehhaanilist mõju (tuul, lumi ja jää) • Tuul pärsib kasvu ja muudab ka taimede kuju. • Kilekambrites kasvatatud puud on kiire kasvu, väiksema juurekava ja nõrgema struktuuriga. Mõju toimub spetsiaalsete geenide avaldumise kaudu • Gravitatsiooni mõju on mitmeti sarnane mehhaanilise mõjuga. • Lumi ja jää põhjustavad taimede murdumist ja lamandumist, see on otseselt kahjustav moju.
mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude
Hajaspektri signaal on sarnane hajutava signaali spektrile. 52 53 OFDM – ortogonaalne sagedustihedus – Sisendiks on suur ja kiire bitivoog. Jaotatakse suureks hulgaks alamkanaliteks – ühest kiirest voost tehakse palju aeglaseid. Kanalid on omavahel ortogonaalsed, st lihtne eristada. Edasi on faasmodulatsioon, võimalik on mõõta ka kanali kvaliteeti (parematesse kanalitesse rohkem bitte. Siis liidetakse kõik signaalid kokku ja saadakse moduleeritud komposiitsignaal. Kus 1 signaal on maksimum, seal teiste summa võrne nulliga – ortogonaalsus. Taaskord ühe signaali spekter on kitsas, aga kogu signaali spekter on lai – hajutatud. Ei hüpata juhuslikult ringi, vaid jagatakse kanaliteks. Ei sega teineteist, kuid on tihedalt pakitud. Võimaldab leviprobleemidest üle saada. Pruugib nt digiTV ja mõned WiFi standardid. RAKENDUSED:
metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas. Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. NB
ei tohtinud kiita ega ergutada kedagi. Vabad inimesed võisid raha eest vanglas vange vaatamas käia. 19 saj keskpaigaks väljakujunenud astmesüsteem mis tõi jälle uued printsiibid: a. vangid jagati erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt klassidesse. Erinevad klassid on eraldatud üksteisest ja neil on erinevad resiimid b. need vangid kes on madalamatel astmetel, näitavad paranemist, siis saavad kõrgematesse , parematesse astmetesse. c. Püüti loobuda tähtajalisest karistusest. Vabanemise aeg pandi sõltuvusse kurjategija käitumisega. Kommuuni mudel reintegreerumise idee. Jäi kõrvale rehabilitatsiooni idee, isiksusliku defekti ravimine. Reintegreerumise idee ei näe konflikti taga isiksuslikku probleemi, vaid kuidas kujundada kurjategija seaduskuulekaks kodanikuks. Teiseks eraldati rehabiliteerimise idee tähtajatutest karistustest
Vaene inimene eeldab, et ta jääbki vaeseks. Seetõttu ta lepib oma vaesusega. Keskaegses Euroopas ja hinduistlikus Indias õigustati sellist ülimalt ebaõiglast elukorraldust religiooniga, mis lubas järgmises elus suurt tasu nendele, kes lepivad alandlikult oma positsiooniga selles elus. Allaheitlik kristlane loodab pärast surma "pärida maa", kuid ta aga ei ürita seda selles elus endale krahmata. Vaene kuid väga hindu sünnib järgmises elus parematesse tingimustesse. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole enam omavahel kooskõlas. Kultuur on demokraatlik: kõigil on lubatud pürgida materiaalse heaolu poole. Ameerika unelm tähendabki seda, et igaüks võib saada USA presidendiks või vähemalt suurkorporatsiooni juhiks. A. Carnegie on öelnud: "Ole oma unistuses kuningas. Ütle iseendale: "Minu koht on tipus" ." Merton
Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas. Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus. Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Varem käsitleti ühe turberaie viisina ka valikraiet, kuid praeguse metsaseaduse kohaselt käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie
nendi algul lisandus teist samapalju; teadaolevalt oli Tallinnas samal ajal ka umbes tosin palgalist džässiliku orientatsiooniga restorani- ja kohvikuorkestrit. Seega oli džässilikku tantsumuusikat mängivate orkestrite koguarv Tallinnas 1930. aastatel arvestatavas suurus- järgus 25–30 orkestrit. Seda oli küllaltki palju 140 000 elanikuga linna (Eesti Entsüklopeedia 1936: 1363) kohta, tekitades juba arvestatava orkestritevahelise konkurentsi pakkumistele parematesse (s.t ka paremini tasustatud) tantsusaalidesse ja restoranidesse. See tingis oma- korda suure liikuvuse orkestrite isikkoosseisudes, mis muudab praktiliselt võimatuks, aga ka ilmselt mittevajalikuks orkestrite täpsete isikkoosseisude iga-aastase fikseerimise, sest nii mõ- nigi kord leiaksime sama muusiku nime ühe aasta jooksul mitmest eri kollektiivist. Tallinna orkestrite tüüpilisemaid koosseise vaadeldes selgub, et sellel arenguetapil oli inglise orkestrite
Kõigil “rehepappidel” oli kusagil kapisahtlis sini- must-valge laualipuke, kuid riigipühadel heiskasid nad oma majale punalipu – olgu ka keiser rahul ja lasku rehepapil omasoodu elada. Olid jõulud ja olid näärid. Peeti munadepühi ja käidi oktoobripühade ajal paraadil. Vaid mõned üksikud võtsid vaevaks pilli lõhki ajada, mässasid ja 96 istusid kinni. Teised mõistsid, et elusid on inimesel vaid üks ja seda edasi parematesse aegadesse lükata pole võimalik. Seega tuli võtta sellestsamast elust, mida võtta andis. Eksivad need, kes peavad seda – selgrootust või tervet talupojamõistust, kuidas keegi nimetada soovib – vaid nõukogude võimu ajal omandatud kõrvalekaldeks. Meenutame kas või omaaegsete eestlaste kohest valmisolekut maatüki nimel õigeusklikuks hakata ja me näeme, et religiooni ning poliitika omakasule allutamisel on meie regioonis märksa sügavamad juured
rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga õue. Suurte korteritega esinduslikesse puitelamutesse, näiteks Tallinnas Kadriorus või Tartus Toometaguses linnaosas, hakati siiski juba 19. sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas korteris oli oma kemps. Vannitubasid ehitati algselt vaid parematesse ja jõukamate omanike elamutesse. Tihti oli nii, et vannituba oli peremehel endal ja teistes, väljaüüritavates korterites oli ainult tualett (mitte enam kuivkäimla, aga juba vesiklosett). Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine. Inimeste pesemiseks kasutati lisaks ühisvannitubadele ka avalikke saunu. Pesemiseks kasutati õue peal (varasemal ajal) või keldris (hilisemal ajal) asuvat pesukööki.
annaabi.ee 
