sekkuda allika tsitaati, et muuta seda endale sobivamaks või kommenteerida. • Tsitaati ei lisata kirjutaja kommentaare. Lubatav on lisada täpne nimisõna nurksulgudesse, kui tsitaadis on mingi sõna, millest lugeja aru ei saa. • Tsiteerides ei tohi teha mitmest lausest ühte lauset, kui allikaga pole see kokku lepitud. • Tsitaadiks ei sobi väljajättelised laused st pikad laused, milles on valitud üksikud sõnad. Sellisel juhul on vaja kasutada parafraasi. • Tsitaati ei tohi oma keelelise maitse järgi ümber kirjutada. • Tsitaati ei tohi oma poolt täiendada. Poolikuid laused saab kasutada parafraasina. • Tsitaat ei tohi jutumärkides muutuda kaudseks kõneks. Tuleks kasutada terviklikku tsitaati, sest kõik, mis jääb jutumärkide sisse, peab olema ütleja täpses sõnastuses. • Tsitaati ei tohi kontekstist välja rebida. Autoritekst peab andma piisavalt infot, et
("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
loengu juurde: lk 173187 (pdf-fail olemas ÕISis, kodutoo1_Kaldellis_tekst.pdf) Küsimused: 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Umbes kuuendal sajandil hakkas antiigi pärand oma varjusurmast ärkama, kuid ei lisanud veel oma motiive kristlikku kultuuri, vaid eksisteeris paralleelsena. Näiteks kirjutas Nonnos Panopolisest poeemi Dionysosest Indias ning ka parafraasi Johannese evangeeliumist. Paralleelselt leidus nii paganlikke ja erootilisi kui ka kristlikke luuletusi. Viiendal kuni seitsmendal sajandil arenes välja kristliku klassitsismi zanr, milles leidus motiive antiigist. See lõpes pärast Bütsantsi ja Pärsia vahelist sõda seitsmendal sajandil. Hiljem võeti antiigist motiive alles kaheksanda sajandi lõpus, mil Ignatios proovis siduda kristlusega platonlikke mõttekäike. Hakati väärtustama vanade autorite tundmist. Kuid siiski
Romantism Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku' Romantism kirjanduses Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Ve...
võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesisemaks muutusid harmoonia, orkestratsiooni ja teoste vorm. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi (teksti ümbersõnastamine nii, et autori mõte säiliks) Franz Schubert (17971828) Click to edit Master text styles Second level Austria helilooja Third level Fourth level Jõudis kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta
1.Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) · 1820-80 · lüüriline, psühholoogiline, emotsionaalne, tormiline · Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. 2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus
emotsionaalse värvingu. Muusikas · Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, o rkestratsiooni ja teoste vormi. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti Villem Kapp viljeldi ballaadi, variatsioon i,fantaasiat ja parafraasi. In terpretatsioonikunst muutu Teatris · Teatrikunstis oli · Romantismi kõrgpunkt romantismiajastu oli 1830. aastail, umbes 18101850. kui lavastustes hakati Näitekunstis väljendus rõhutama dekoratsiooni romantism ,kostüümi ja peamiselt näitleja tõep massistseenide ärases, kuid tugevate ajaloolist tõepära. tundmustega mängus. Keskseks kangelaseks
romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", " Tristan ja Isolde "). · Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 3 Romantismi muusika võib jagada kolme perioodi I. 18101830 vararomantism Beethoveni hiline looming, Schuberti looming tervenisti, Karl Maria von Weber. Iseloomulik sellele perioodile: säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga. sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul.
Romantismiajastu tunnusjooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R
Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 10 Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar
mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid Sümfoonilists javokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate
TSITAAT VÕI PARAFRAAS? Tsitaadi kasutamine on õigustatud, kui : originaalallika stiili ei saa asendada ; allikmaterjal on nii oluline/ autoriteetne, et selle muutmine võib kahjustada kirjutise sisu/ stiili ; tahetakse säilitada ütluse sõnastust/ vormi. Kõikidel muudel juhtudel tuleks eelistada teiste autorite põhiidee edasiandmist oma sõnadega, st parafraasi. PLAGIAAT Plagiaat on teise inimese mõtete, kirjutise, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile. Näide: Elus on oluline teha tööd ja näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET) “Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult
- Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus Kasutatakse sissejuhatust, kus huvilugu tõstab huvi materjali vastu ja tuumlõik annab tuuminfo. Huvilood on stseen, konkreetne sündmus, jutustus; kontrast, konflikt, vastandus; pakitud algus;
olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. Saj. 20
olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alat. 3. Sümfooniast. E.Th.A.Hoffmann kasutas 1. Korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. Saj. 20
4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 5 2. MODEST MUSSORGSKI Mussorgski sündis 21. märtsil 1839. aastal Pihkva kubermangus Karevo mõisa mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt, kes oli suurepärane pianist. 1852 astus Mussorgski kadettide kooli, kus noortele seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina, kuid olles
vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära
kirjandust a) Uuskriitika i. Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus, poeetiliste kannotatsioonide rohkus ii. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhtest iii. Uuskriitika välistab kirjaniku taotluste kasutamist abimaterjalina iv. Uuskriitikute kõige suurem erinevus eelkäijatest seisneb selles, et nad loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest
mõistusele. 35. mitte ainult leivast Parafraas piiblitarkusest ,,Inimene ei ela üksipäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust". Läbi aegade kasutatud vastuväide asistele väärtushinnangutele. 36. mõõku atradeks taguma ,,Siis taovad nemad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; ja rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!" Seda parafraasi ennustusest, mis algselt kuulutas Jeruusalema hävingule järgnevat ülesehitust ja tulevast rahuaega, on läbi aegade kasutatud kui leppimise ja relvarahu metafoori. 37. oma käed puhtaks pesema ,,Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata ..., võttis ta vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: ,,Ma olen süüta selle verest."" See Pilaatuse sümboolne tegu Jeesuse hukkamist nõudva rahvahulga ees on saanud silmakirjalikkuse ja oma vastutuse salgamise musternäiteks. 38
loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks. Semantiline kirjeldus NSMi abil seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida. Meetod ei kasuta mingeid lisasümboleid ega eritermineid, ümbersõnastus on loomuliku keele lause, tõsi küll, tihti väga pikk. Põhimõtteliselt on parafraasi õigsuse kriteeriumiks emakeelne kõneleja: ta peab oma keelepädevuse põhjal suutma otsustada, kas parafraasiga on öeldud täpselt sedasama, mis defineeritava sõnagagi. Just emakeelse kõneleja otsustus tõestuskriteeriumina ongi põhjuseks, miks meetod ei kasuta mingisuguseid abisümboleid ega termineid: kõik parafraasi osad peavad olema mõistetavad ilma eelneva teadmiseta meetodist. Semantiliste primitiivide hulk ei ole lõplikult
Pöördelise tähtsusega Liszti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. 1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. 3 1833.a. tehtud klaveritranskriptsioon Berliozi "Fantastilisest sümfooniast" näitas klaveril uusi orkestraalseid kõlavärve. Sellele lisandus umbes 400 ooperi, sümfoonia soololaulude transkriptsiooni ja parafraasi. Vaatamata orkestraalsusele, maksimaalse emotsionaalsuse taotlusele ja tehnilistele raskustele on Liszti klaverikäsitlus ratsionaalne ja väga pianistlik. Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks. Tol perioodil kirjutas ta oma olulisemad vaimulikud teosed uuendatud kirikumuusika vaimus. Ta
minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi andma fakte, konkreetset infot. Metafoore võib kasutada pealkirjades. Juhtlõigu lausetüübid Teine osa juhtlõigu vormistamise soovitustest pakub välja lausetüüpe, mida on kasulik juhtlõigu tegemisel pruukida, et saada tihedat, kuid selget ja voolavat juhtlõiku.
), Lyceau du Schönen Künsk(?) Fr. Schlegel on kirja pannud romantilise teooria. Teosed: ,,Kriitilised fragmendid", ,,Fragmendid" ja ,,Ideed". Tähendab ka hoiakulist murrangut. Oli oma teoste suhtes kriitiline, ka väljapoole oli kriitiline. Ta annab oma teostele kummalise kuju ja selle nimi ongi fragment. Ei kirjuta traktaatliku teost, mõlemad teosed kujutavad mõttekilde. Fragment on romantikute loodud vorm, mis on romantismile väga omane. Seda võiks kirjeldada kui inimloomingu parafraasi. Abstraktsionism, meelega mõistmine. Romantiline fragment on mõttesähvatus. Kord hüppab mõtte ühte kohta, kord teise kohta. Fragmentsus on väga silmatorkav nende puhul. Armastavad abstraktsioone ilma seletamata, kõik on enesestmõistetav. Schlegel seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Kõrgemalt võib tõsta iroonia. Kunstnik peab tegema pidevalt nalja, see nali peab olema transdentetaalne(?). Romantiline iroonia on pigem ambivalentne, ükski pool ei jää peale.
Kahjuks rohkem materjali selle kohta ei leidnud. 72. Denotatsioon e intensioon Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele. 73. Ekstensioon Sõna ekstensiiooni moodustavad kõik sõna võimalikud referendid. Näiteks sõna eesel ekstensioon on siis alavad, surnud ja veel sündimata eeslid. Silmas tuleb pidada ka sõna eesel põhitähendust ehk denotatsiooni, millele võib esitada parafraasi. Parafraas- süntagma tähenduse sünonüümne, samatähenduslik väljendusvõimalus. 74. Tähendusväli Tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Tähendusvälju on keeles palju. Nad näitavad muuhulgas seda, et välismaailm jaguneb osadeks hierarhiliselt: liiklusvahendid on näiteks autod, rongid, bussid, lennukid jne, autod on näiteks Audi, Opel,
Samas, kui kasvõi mõni üksik artikkel on põhjalikult vigane, siis saab lugeja eksitavat infot. 29. Kui põhjalikult vigane peab artikkel olema, et sellest lugejale otsest kahju tõuseks, oleneb sõnastiku sihtrühmast ja eesmärgist. 30. Sõnapõhiselt koostatud sõnastiku märksõnade sünonüümsuse kohta võib saada infot: • sünonüümiviidetest, kui neid on, • lühikestest määratlustest, mis võivad endast kujutada sünonüümi või parafraasi kaudu määratlemist, • kokkulangevatest seletustest ja vastetest: kui kahel sõnal on samad või sarnased seletused või vasted, siis on nad tõenäoliselt sünonüümid, • teiste sõnastike (sh sünonüümisõnastike ja tesauruste) sünonüü- mikirjetest, • korpustest distributiivse sarnasuse järgi. 31. Süstemaatilise terminitöö harjutuse üks problemaatiline koht olid külmikud: absorptsioon-, kompressioon-, sügav- ja kahekambriline külmik
Metssalu napid mälestused on üles märkinud V. Ojakäär (2000: 336). Neist selgub vaid paar konkreetset nime – Uno Tambre (kl), Uno Elts (k), Elmar Kruus (dr) – ja üldine määratlus “rohkesti varasemail kontsertidel mänginuid”. Mainitakse, et osales Vladimir Sapožnin, kes steppis koos oma õe Valentinaga ja esines ka viiulisolistina. G. Metssalule meenus veel, et mängiti esimeselgi Tallinnas toimunud džässikontserdil kavas olnud parafraasi “Lapsepõlve kodu” (ibid). On üsna tõenäoline, et selleks kontserdiks ei arranžeerinud Veebel palju uut repertuaari, kuna uus kord ei mõjunud loomingulisele tegevusele just stimuleerivalt, mistõttu võib arvata, et esitati teisigi varase- matel kontsertidel kavas olnud lugusid. 4.2.1. Hans Speek ja Kuldne 7 kontserdilaval Järgmistest džässikontsertidest rääkides tuleb juhtida tähelepanu juba uuele eredale tähele
annaabi.ee 
