ÜKSIKHÄÄLIKU ÕIGEKIRI 1 Häälikuühendi põhireegel ja erandid. A 1. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. kauples õhupallgi liitsõna Ülipikk Liide algab s,l,m,n... sama sõnaga kui lõpeb kümnes tummgi allkiri valssi õhkkond linlane kurkki metallraha marss keskkond
kirjutatakse kõik kaashäälik millega tüvi kaashäälikud lõppeb, siis ühekordselt jäävad kõik tähes alles. Kauples Valssi Metallne Konngi Keskkool Kümnes Marss Modernne Õhupallgi Pappkarp Kordan Fajanss Linlane Tummgi Allkiri Kirsse Komplekssed Kasski Metallraha Õhkkond Kurkki
* Tõmba joon alla lausele, mis sobib loetud loole pealkirjaks. Anu on minu sõber. Isa õpetas võid määrima. Narritasime Jürit. Töö kiidab tegijat. 2. Paranda kaashäälikuühendi vead ja kirjuta sõnad punktiirile õigesti. Tallinnlane läks tõttlikul sammul trammi peale. Ta pidi välljuma kümmnendas peatuses. Käes oli tal violettne pap[p]karp, milles magas kilpkonn. Selline kesk[k]ond loomale ei sobinud. Tallinlane, tõtlikul, väljuma, kümnendas, violetne, pappkarp, keskkond. 3. Kirjuta lünka õige sulghäälik ja lõpeta laused. saa..t..ma Saa..t..sin ema bussi peale. õu..d..ne Õu..d...se maja sees liiguvad vaimud. soo..d..ne Soo..d..sad hinnad on hetkel selles nurgapoes. sea..d..ma Sea..d..sime peoks kõik valmis. tun..d..ma Tun..d..sin ennast ebamugavalt. 4. Kääna sõnu neljas esimeses käändes. Nimetav määre number hammas keel
3. ................................................. Näit ........................................................... 4.................................................... Näit. .......................................................... Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. kauples, valssi, modernne, kümnes, keskkond, linlane, brasiillane, marss, kordan, komplekssed, kasski, keskkool, konngi, allkiri, metalne, metallraha, kurkki, fajanss, pappkarp, kirsse, õhupallgi, pimss, metssiga, õhkkond, tummgi. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3
HÄÄLIKUÜHEND 1. l, m , n , r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega : valss, simss, kirss, kurss, ressurss ,seanss 2. Rõhuliite gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks :linngi,pallgi,värsski,tammgi 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide: kompleksseid, modernne ,õhkkond 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks : keskkool,võrkkiik,pappkarp,allkiri, punnsuutäis -GI, -KI 1. Helitud häälikute järel kirjutatakse rõhuliide ki : kasski , vendki,haabki 2. Helilisele häälikule liitub gi : vihmgi,kanagi,kohvgi,koorgi,mahlgi,kanngi I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia
Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut:
see hoopiski tootjate süü. Eelkõige on kriitika all ühekordse kasutusega pakendid, mis pärast kauba lahtipakkimist kohe minema visatakse. Ühekordsete pakendite kritiseerijate üheks parimaks näiteks on meilgi tuntud TetraPak, mis on pakend mahlade ja jogurtite ümber. Selline pakend pole otseselt keskkonnaohtlik, aga teda satub prügimägedele suurel hulgal ning tema veaks on see, et ta ei lagune nii kergesti kui tavaline pappkarp. Statistiliselt tekkib Eestis keskmiselt 85 kg pakendijäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Tootjad peavad mõtlema sellele olulisele globaalprobleemile rohkem ning müüma oma toodet lahtise kaubana. Tarbija peab omakorda olema probleemist teadlik ning tekitama nõudluse lahtistele toodetele. Ainult koostööga on võimalik, asju paremuse poole suunata. Õige prügimäe kuningas sorteerib oma jäätmeid ja aitab pakenditel ringlusesse saada
toidukraami kuid mõistlikkuse piiridesse jäädes võiks loobuda jäätisest, õllest, limonaadist, kohvist, linnaliinibussist(käia kogu maa jala). 3. Mitu jäädet väljub päeva jooksul kasutusest? · Munakoored, kohvipakk, jäätisekarp, sigaretipakk, saiakile, WC-paberi rull, kartulikoored · Sorteeritud on klaas-, plast- ja plekktaara ning lisaks on eraldi pappkarp kuhu kogunevad nö kuivad jäätmed ehk pakendid mis on puhtad ja haisema ei lähe ning ka vanapaber. Vesi 1. Kust ja millisest veekihist tuleb meie joogivesi? · Vesi tuleb kasutusse torude kaudu Tartu Veevärgi vahendusel 25-35 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett neljast erinevast veekihist laias laastus 20-420 meetri sügavustes. · 1m³ vett maksab Tartu linnas 0,696 2. Kuhu suunatakse reoveed
aitab seda sõnumit võimendada. Efektne ja värvikirev pakend kutsub ostma. Pakendid Pakendit on vaja, et kaitsta toodet keskkonna mõjuda eest, unifitseerida ehk ühtlustada, säilitada toodet ja pakend aitab ka toodet müüa. Tavaliselt tehakse vahet esmase (primaarse), teisese (sekundaarse) ja pakendi vahel. Kui esmane kaitseb toodet vahetult (hambapastatuub), siis teisene järgneb esmasele ja visatakse enne tarbimist (pappkarp hambapastatuubi ümber) minema. Transpordipakendi ülesandeks on tagada kaitse kahjustuste eest transpordil, turustamise ökonoomsus ja mugavus. Suurepärane viis end reklaamida. Oluline on pakendada teenus tooteks, kui vähegi võimalik. See tähendab, et klient hindab toodet hoopis kõrgemalt, kui tal on võimalik seda käes hoida. See kehtib kõikvõimalike digi- toodete puhul. Pakendist võiks toodet ka kergelt kätte saada
värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas, monarh, harf, revanš, borš Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): b) liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; c) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): d) Ülipikk ss li, mi, ni, ri järel, kui ei järgne kaashäälikut:
Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid: liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised1 vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. * 9.ressansiajastu- kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. 1.2. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. 9 *10.debüütkogu- esikkogu 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: -elujaatav hoiak -maailma avastamine -uuenduste toetamine -ränga minevikuga arvete õiendamine 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: -Artur Alliksaar -Paul-Eerik Rummo -Mats Traat
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; nudkesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz;
õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2. sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 4. l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).
preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond l, m, n, r järel olev s, kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk (siin tuleb hääldada) - marss, pulss, nüanss 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane
dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)! Niipea, kui nad on kuivanud, kastetakse munad jälle samasse dekstriinivedelikku ja seatakse võrgule endise alumise poolega ülespoole. Enne tarvitamist leotatakse mune leiges vees, et sulatada dekstriin ümbert. Nõnda hoitud munad säilitavad hea maitse. * Hea ja odav munade säilitamise vahend on keedusool. Võetakse pappkarp ja kaetakse põhi paksult keedusoolaga. Nüüd pestakse värsked munad puhtaks ja pistetakse teravat otsa pidi püsti soolasse (väikese vahemaaga nii et nad üksteise külge ei puutu). Seejärel täidetakse ka vahed ja kaetakse munad pealt paksu soolakorraga. Kui karp on küllalt kõrge, mahutatakse samal kombel veel teine kord mune peale ja kaetakse karp siis tugevasti kaanega. Sool, mis on tavaliselt veidi niiske, kuivab varsti kõvaks, sulgedes munad õhukindlasse kihti.
kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. ·Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ·Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)! Niipea, kui nad on kuivanud, kastetakse munad jälle samasse dekstriinivedelikku ja seatakse võrgule endise alumise poolega ülespoole. Enne tarvitamist leotatakse mune leiges vees, et sulatada dekstriin ümbert. Nõnda hoitud munad säilitavad hea maitse. Hea ja odav munade säilitamise vahend on keedusool. Võetakse pappkarp ja kaetakse põhi paksult keedusoolaga. Nüüd pestakse värsked munad puhtaks ja pistetakse teravat otsa pidi püsti soolasse (väikese vahemaaga nii et nad üksteise külge ei puutu). Seejärel täidetakse ka vahed ja kaetakse munad pealt paksu soolakorraga. Kui karp on küllalt kõrge, mahutatakse samal kombel veel teine kord mune peale ja kaetakse karp siis tugevasti kaanega. Sool, mis on tavaliselt veidi niiske, kuivab varsti kõvaks,
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: Artur Alliksaar;Paul-Eerik Rummo;Mats Traat ;Jaan Kaplinski ;Hando Runnel;Viivi Luik Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles
Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2
kokkusegamine Kupazeerimisel jääb üks mahl põhimahlaks ja sellele lisatakse maitse-, värvus-, ja säilimisomaduste parandamiseks teisi mahlu. Põhimahl moodustab tavaliselt kuni 65% tootest · Termiline töötlus · Deaereerimine · Homogeniseerimine · Karboniseerimine e. süsihappegaasi lisamine · (kui on vaja) · Villimine o Kuumalt klaaspudelid ja plastik pudelid o Külmalt pappkarp o Konservantidega plastik pudelid 8. Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse? Deaereerimise eesmärgid: · Õhu hulka taandamine (vaba ja lahustatud) · Hapniku tase viimine alla 1 ppm 9. Millist toorainet kasutatakse karastusjookide tootmiseks? · Vesi · Suhkrud/suhkrusiirupid · Värvained/lõhnained · Kupaazsiirupid/ kontsentraadid · Säilitusained 10
1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 3. liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 6 4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud. Võõrsõnade kirjutamine Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid;
6.7 Pakendamine Miks pakitakse? Selleks, et: kaitsta toodet; ühtlustamiseks ehk unifitseerimiseks; toote säilitamiseks; pakend on üks osa toote müügitoetusest. (Pakend on vaikiv müüja). Tavaliselt tehakse vahet esmase (primaarse), teisese (sekundaarse) ja transpordipakendi vahel. Kui esmane kaitseb toodet vahetult (hambapastatuub), siis teisene järgneb esmasele ja visatakse enne tarbimist (pappkarp hambapastatuubi ümber) minema. Transpordipakendi ülesandeks on tagada kaitse kahjustuste eest transpordil, turustamise ökonoomsus ja mugavus. 34 6.8 Toote positsioonimine Toote positsioonimine on tema koht tarbijate teadvuses võistlevate toodetega võrreldes. Positsioonimise strateegiad on järgmised: 1. Positsioonimine konkurentide suhtes. Positsioon oma tootele konkurentidega võrreldes - kus on minu tootel rohkem ruumi. 2
Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna
" juures kalluta last vasakule ja tee nii, nagu laseksid tal kukkuda. · Korda hüpitamist ja kalluta sõna "hops!" juures last teisele poole, nagu laseksid tal kukkuda. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab tugev emotsionaalne side lapse organismi võimet stressiga toime tulla. Selles mängus teed nii, nagu laseksid lapsel kukkuda. Lapse usaldus sinu vastu kaalub üles hirmu, pealegi meeldib lapsele väike põnevustunne. SEES JA VÄLJAS · Võta suur paberkott või pappkarp ja pane lemmikmänguasi sinna sisse. · Aita lapsel mänguasi üles leida ja kotist või karbist välja võtta. · Pane mänguasi tagasi ja korrake mängu mitu korda. · Mõtle välja naljakas lauluke või salm ning korda seda alati, kui mänguasja kotti või karpi tagasi paned. Salm võib olla näiteks selline: "Kasti, masti, mängu, vängu, põmm, põmm, põmm!" (Viimane "põmm" ütle valjema häälega.)
1 Arvatavasti ei pidanud Ryle silmas just täpselt sellist informaalset loogikat, nagu allpool tutvustame. 2 Informaalsel viisil saab analüüsida nt üht tuntud anekdooti, vt joonis 14.1. Joonis 14.1. Auto numbrimärgiga 000 AAA läheneb T-kujulisele ristmikule vasakpöörde eesmärgiga. Autojuht A ei näe paremale, ta vaatevälja varjab suur pappkarp. Kõrvalistuja B on äsja (ning üle jõu) ostnud märksa kallima auto kui see, mis läheneb paremalt. Toimub dialoog: A (autojuht) dialoogi eeldused: B (ülejõumees) dialoogi eeldused: Ei näe paremale. Näeb paremale. Tähtis on läbipääs. Tähtis on ostu õigustus. ,,Auto" tähistab suvalist liiklusvahendit. ,,Auto" maksab vähemalt 100 000 .
annaabi.ee 
