Hea näitena saab välja tuua kurgid. Nimel maksavad Hispaaniast sisseveetavad kurgid kaks korda vähem kui näiteks Eesti ettevõtte Luunja kurgid. Seetõttu inimesed ostavad rohkem välismaiseid kurke, mille tulemusel kodumaised ettevõtted võivad tulust ilma jääda ja pankrotistuda. See toob omakorda kaasa inimeste töö kaotuse ja ostujõu vähenemise. Euroopa Liiduga liitumisel on väikseid negatiivseid külgi, kuid positiivsed kaaluvad need üle. Kui isegi mõni Eesti ettevõte pankrotistub, siis selle asemel tuleb siia rohkem investoreid, kes uusi ettevõteid asemele loovad. Nooremale generatsioonile loob viisavabadus ülihead tingimused, et tulevikus edukas olla. Seetõttu arvangi, et Euroopa Liiduga liitumine oli ainuõige tegu.
ise turgu valitseda. Tuues näiteks naftamajandusega tegelevad ettevõtted tanklad. Suuremad ja mõjukamad tanklaketid on võimelised hinna alandama ja lühiajalisel perioodil väiksemat kasumit või isegi kahjumit kannatama, kuid väiksemad tanklaketid või firmad, mis piirduvad ühe tanklaga ei ole võimelised hinda teatud piirist enam alandama. Lõpmatuseni see ei kesta, mõne aja pärast pankrotistub väikeettevõte ning suuremad tanklaketid saavad oma hinda jälle kergitada, teades, et turul on üks konkurent vähem. Kõige äärmuslikuma näitena võib välja tuua piinamised , füüsilised mõjutamised või koguni mõrvad. Kedagi mõjutatakse ebaseaduslike vahenditega tegema oma tahte vastaseid otsuseid. Ohvrit sunnitakse müüma midagi ettekirjutatud isikule või enda nime määrides riigilt või mõnelt asutuselt midagi välja petma.
teenusepakkuja kasutab ka välismaiseid ressursse. Näiteks on andmekaitse seaduses reguleeritud isikuandmete töötlemine välismaal, kuid pilvetehnoloogia puhul ei pruugi teenuse tellija olla isegi teadlik, mis riigis tema andmed asuvad. Seega võib teenuse tellija eneselegi teadmatult rikkuda seadusi. · Teenusepakkuja risk - Teenusepakkuja risk seisneb selles, et kogu organisatsiooni andmed on seotud ühe teenusepakkujaga. Kui teenusepakkuja pankrotistub, võib teenus päevapealt katkeda ning organisatsioon võib olla jäädavalt oma andmetest ilma. Samuti võib teenusepakkuja sattuda uurimisorganite huvi alla ja sellest tulenevalt võivad teenused olla häiritud. Arvestada tuleb, et enamik pilvetehnoloogia pakkujaid tegutseb mitmes riigis ning seega peab arvestama ka mitut õigusruumi. Näited · Amazoni majutusteenus (Amazon Elastic Compute Cloud)
maksimaalselt 200 000 krooni, sellest ju ei piisa kui näiteks teha täna ja kohe kasvõi väike lihatööstus, siis see ei tasuks ära, sest lisaks ka PRIA ei finantseeri enam tööstusesse vajaminevaid masinad ja pealegi on majanduslangus, isegi suuremad ja edukamad, nagu näiteks oli Valga Lihatööstus, mis müüdi mõned aastad tagasi soomlastele. Sellel aastal pidid Valga Lihatööstusega ka kahjuks Vastse-Kuuste ja ka Wõro Kommerts ühinema. Praegusel ajal pankrotistub päevas juba kümneid väikefirmasid, see on kurb, sest plaanisin ka ise mõne aasta pärast jäätise -või juustutööstuse avada, hetkel muidugi puuduvad paljud vajaminevad teadmised tehnoloogia poole pealt, kuid äriplaan oleks juba valmis. Ma ei ole küll mingi ennustaja aga siiralt loodan, et majanduslangus kaob mõne aasta pärast ja siis võib taas hakata mõtlema äriplaanide ja üldse oma ettevõtluse peale...
riigi presidentaalseks. Rahvas oleks saanud sellega suurema võimu, valides endale kõige soblikuma esindaja. Praegu saab inimene samuti valida, kuid hääl läheb erakonnale, kus jagatakse vastavalt kohad, kes lähevad riigikokku ning kes valitsusse.Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks. Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis. Igapäevaga pankrotistub ettevõtteid ning sellega kaasneb tööpuudus.Inimestel on vaja tööd, et toime tulla endale võetud kohustustega nagu laenude ja maksude maksmine, pere ülalpidamine-rahata ei saa seda teha.Kuidas oleks saanud seda krahhi ennetada? Majandussurutis algas sellega, et pangad jagasid liiga kergekäeliselt laene, veendumata inimse maksesuutlikusest. Pangad peaksid olema riigi võimu all, siis oleks võimalik kehtestada range järelvalve
kliendist. Tihti on nii, et kui hästi läheb, siis hakatakse ka rohkem nö mõttetute asjade peale raha raiskama Pankroti põhjuseks on tihti ka väike omakapital, millega ei ole võimalik korralikult äri alustada. Ja kui tegevus ei ole kohe kasumlik, pole omanikud nõus osa/aktsiakapitali suurendama, sest kardavad õigustatult oma rahast ilma jääda. Vahel osutub saatuslikuks ka uute äriühingute juhtide napp juhtimiskogemus Mis juhtub siis kui ettevõte pankrotistub kes kannab kahjud? Võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest; Võlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile; Võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded; Võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
28. Volitus- Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Volituse liigid- lihtkirjalik ja notariaalselt tõendatav Volituse lõppemise alused- 1.Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud. 2. Volituse tähtaeg lõpeb. 3. Esindatav tühistab volituse. 4. Esindaja loobub. 5. Esindatava või esindaja juriidiline isik lõpetab tegevuse. 6. Esindatav või esindaja pankrotistub. 7. Esindatav või esindaja sureb või tunnistatakse teovõimetuks või piiratakse teovõimet või jääb teadmata kadunuks. Volituse tagasivõtmine- toimub tahteavalduse tegemisega esindajale, või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud; või avalikkusele. Esindaja võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline.
Munitsipaalvõlakirjadelt Second level Third level tasutavad intressimäärad on Fourth level kõrgemad, kui valitsuse Fifth level võlakirjadelt makstavad Eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha Ettevõtte võlakirjad ( Corporate bonds) Ettevõtte poolt emiteeritud võlakirjad Võlakirja ostmisel annab investor laenu. Ettevõte kohustub maksma kindla laenusumma koos intressidega investorile tagasi. Kõrgema riskiga, tootlikus suurem. Võib jagada kaheks: Kommertspaber ja konverteeritav võlakiri. Kommertspaber ( Commercial paper) lühiajaline võlakiri maksimumkestvusega 270 päeva Konverteeritav võlakiri ( Convertible bond)
Vesiroosid- Karini vanemad Tiki, Miia- Karini ja Indreku tütred Paralepp- Karini armuke, advokaat Köögertalid- pankrotistunud perekond, olid siiski heal järjel Rönee- noormees, muusik, Karini armuke Kitty Itam- paksude säärtega Karini sõbranna Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend, suri teoses Meeli, pr Horst- Karini kohvikusõbrannad Ida- Karini nõuandja TEGEVUS: Esimese EV aegu linnas (pärast Vabadussõda). Vesiroos pankrotistub ning Karin peab oma majale obligatsioone tegema. Ta saab tuttavaks Paralepaga ning tunneb, et see mees teda armastab. Paralepp aga petab Karinit ning naine saab sellest lõpuks aru. Ta tunnistab oma mehele kõik üles ning abielupaar lubab üksteisele enam mitte valetada, aga Indrekul tekivad siiski Karini ees saladusi (vt edasi- Meleski lugu). Karini saadud õnn ja rahulolu mehega kestab ainult mõne nädala, tal tekib ,,saladusehullustus"- ta tahab teada palju teiste inimeste
Keskmise pikkusega (treasury notes) - tähtaeg kuni 7 aastat. Pikaajalised (treasury bonds) – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju. Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem. Ka ettevõtte võlakirju võib liigitada mitmeti. Kommertspaber (commercial paper e. CP). Ettevõtte poolt välja antud lühiajaline võlakiri maksimumkestusega 270 päeva. Konverteeritav võlakiri (convertible bond). Sellise väärtpaberi omanik võib teatud tingimustel oma
kapitaliturgudel. (kas fix intressimäär või muutuv, mõlematega on risk, muutuvaga küll pehmem) OSTUVÕIME RISK- investeeringuobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem kui investeeritud summa. (raha väärtus ajas langeb) 05.04.17 Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Seotud konkreetse projektiga ehk konkreetse investeeringuga. NT: ostes mõne ettevõtte aktsiaid ja ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud kogu majanduse kriisiga. Põhjusteks võivad olla streik, juhtide ebakompetentsus, vale turu valik. Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid
andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk. Investeerimisobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem, kui investeeritud summa. Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. See risk on seotud konkreetse projektiga ja konkreetse investeeringuga. Nt, kui te soetate ettevõtte aktsiad ja see ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu kogu majanduse kriisiga. Süsteemiväölise riski allikateks võivad olla streigid, ettevõtte juhatuse ebakompetentsus, vale turu valik jne. siia kategooriasse kuuluvad äririsk, likviidsusrisk,finantsrisk. Teise riski kategooriat- süsteemset riski- ei saa juhtida hajutamise abil, sest seda riski mõjutavad välised tegurid ning süsteemne risk ei ole iseloomulik ainult antud investeeringule, vaid sõltub üldise majandusseisu muutustest
müügitulusse ja c) möödunud maksetähtaegadega arvete osakaal müügitulus. Eeltoodut tuleb võtta arvesse krediidipoliitika ja võlgnevuste sissenõudmise korraldamisel. 1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse,
keskmine hind on individuaalhindade alusel arvutatud keskmine hind. WACC Weighted Average Cost of Capital 24. Loetle finantsinvesteeringute riskid; Finantsinvesteeringute risikid. Kõik investeeringud, sh finantsinvesteeringud on suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega;
Mingi kahjulikkusest on palju kirjutatud ja arvatavasti ka õigusega. Meie looduses on ta liiga agressiivne ning pakub liiga suurt konkurentsi Euroopa naaritsale ja samuti ka tuhkrule. Mink osutab ka tõsist ohtu meie veekogude elustikule. Kährikud hävitavad aga järjepidevalt kahepaikseid ja roomajaid, kes on kõik looduskaitse all. [11] Paljud karusnahafarmerid toovad võõrliigid sisse ning lasevad nad lahti, kui äri pankrotistub, samuti pääsevad loomad kasvandustest välja mõne looduskatastroofi tagajärjel. [7] Lisaks toovad võõrliigid kaasa ka omad haigused: näitekst on farmiminkidel leitud Aleuudi haigus (AVD), mis on oletatavasti Ameerika päritolu. Praeguseks on leidnud kinnitust selle haiguse levik mitmes riigis (sh Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa) Eesti suurimas farmis Balti Karusnahk on Aleuudi haigus esinenud pidevalt [6]. Aleuudi haigus
finantseerimiseks · Asendusvõlakiri · Optsioonivõlakiri · Valitsuse võlakiri (Government Bond) - võlakiri, mille väljaandja on valitsus · Munitsipaalväärtpabereid annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. 3. Aktsia - väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Raha võimalik tootlus on kõrge ent ka riskid on kõrged. Hinna kõikumine on suur. 4. Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p)
Kui selline ohutunne levib paljudele klientidele, tekivad pangakriisid (bank run), kus arvukad hoiuseid sularahana välja võtvad kliendid põhjustavad konkreetses pangas sularahakriisi ja võivad viia selle pankrotistumiseni. Kui hirm rahast ilma jääda veelgi levib, võib see mõjuda ka teistele finantsinstitutsioonidele ja seega tekkida süsteemse kriisi oht. Süsteemne kriis tekib, kuna pankadel on tihti ulatuslikes kogustes üksteise aktivaid ja kui üks pankadest nüüd pankrotistub, muutuvad selle aktivad väärtusetuks, mis võib omakorda kaasa tuua ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika
mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad töövõtja lisarahataotlusi.
Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need
Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need
Üksi FIE, tööandja OÜ. 14. Käibe suurus. Mida suurem käive ning oodatav tulude ja kulude vahe, seda tõenäolisemalt on otstarbekam OÜ (võimaldab osa tulust võtta välja dividendina ja vähendada maksukoormust) 15. Raamatupidamine. FIE on lihtne, saab ise hakkama. OÜ – keerulisem, raamatupidaja abi 16. Tegutsemine kodusel pinnal – FIE 17. Ettevõtlustegevus tervikuna. Ühel ettevõtjal võib olla mitu OÜd – kui üks pankrotistub, siis see ei puuduta teisi FIE – ühe valdkonna kahjumid tuleb teiste arvelt katta 18. Ettevõtlustulu jooksev kasutamine. FIEl võib eraelus ja ettevõtlustegevuses kasutatav raha ühes rahakotis koos olla, OÜ-l peavad olema eraldatud. 19. Huvi kasumi reinvesteerimise vastu. Ei ole FIE võimalus koguda raha tulevasteks investeeringuteks erikontole samaväärne OÜde tulumaksuvabastusega reinvesteeritud kasumilt. 12. Ettevõtte asukoha valik.
muutumisest või muutustest finantsturgudel. Nimetetud risk on seotud ainult fikseeritud tulu andvate investeeringutega. 6. ostuvõime risk- investeeringu objekti müügist saadud raha ostujõud on väiksem võrreldes investeeritud summa ostujõuga Ainult antud konkreetse investeernguga seotud riske nimetatakse süsteemivälisteks riskideks. Need riskid on seotud konkreetse projekti või investeeringuga. Näiteks kui investeerida ettevõttesse ja ettevõte hiljem pankrotistub ei pea see tulenema majanduse üldisest kriisist. Süsteemiväliste riskide allikaks võivad olla streigid, juhtide ebakompetentsus, 17 turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid
pankrotivõlausaldaja vaid massivõlausaldaja ( 46 lg 6). müüja = massivõlausaldaja müüja nõue = massinõue massivõlausaldajad - pankortivara võlausaldaja; eelkõige need, kelle nõue on tekkinud pankrotvara suhtes tänu halduri käitumisele. (Massivõlausaldajaga suhtleb haldur umbes nagu pankrotti ei olekski. Lisandub ka halduri isiklik vastutus.) Näide: Müügileping. Ostja pankrotistub, kui pool kaupa on juba saadetud. Esimese poole rahalise nõude suhtes on müüja pankrotivõlausaldaja; teise poole suhtes on massivõlausaldaja (juhul kui haldur üldse teise poole täitmisega nõustub). Kusjuures esimese poole eest maksmist ei saa müüja kohest maksmist nõuda ja haldur ei saa isegi siis ära maksta kui ta tahaks (ei saa pankrotivaraga suvaliselt ümber käia.. väljaspool
Edasivolitamise korral vastutavad edasivolitaja ja volitatu tehingu eest solidaarselt. Ühisvolituse saanud isikud vastutavad samuti solidaarselt. Kõik volitatud tehingu tagajärjel saadu tuleb üle anda volitajale. Volitused lõppevad kui: 1. Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud. 2. Volituse tähtaeg lõpeb. 3. Esindatav tühistab volituse. 4. Esindaja loobub. 5. Esindatava või esindaja juriidiline isik lõpetab tegevuse. 6. Esindatav või esindaja pankrotistub. 7. Esindatav või esindaja sureb või tunnistatakse teovõimetuks või piiratakse teovõimet või jääb teadmata kadunuks. 9 By Matti `98 Esindatav on kohustatud volituse tühistamisest viivitamatult teatama esindajale ja isikutele, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tühistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja
mitmes sektoris, mis avaldab mõju kogu SKP tasemele. Äritsüklil eristatakse erinevaid faase: tõusu ja langusfaas ning kõige suurem SKP kogus saavutatakse tipus ja kõige halvemas olukorras ollakse alangus (põhjas, madalseisus). Tsüklite puhul on oluline, kas langusfaas on pikaajaline ja sügava amplituudiga või mitte. Pikaajalist ja sügavat langust nimetatakse depressiooniks, on tegemist kõrge töötuse, suure SKP langusega, investeeritakse vähe ja pankrotistub palju ettevõtteid. Retsessioon on pehmema iseloomuga langusperiood, kus on olemas samad tunnused kui depressioonil. Majandustsükli tekkepõhjused jaotatakse kaheks: 32 1)Sisemised- asuvad majandussüsteemi enda sees, seega a)Esikohal on investeeringud, neid loetakse majanduse kuluelementidest kõige ebastabiilsemateks, nendest veel investeeringud kaubavarudesse ja elamuehitusse
mis on saadaval ka eestikeelsetena, aga ka kehtivatele standarditele ja normidele. Ehitaja täitmistagatis – Suuremate projektide puhul on tellijal soovitatav ehituslepingus kokku leppida, et töövõtja esitab oma kohustuste täitmise tagatisena ehitusaegse tagatise. Tagatisena kasutatakse üldjuhul kas panga või kindlustusseltsi garantiikirja, samuti võib kasutada võimalust deponeerida tellija arvelduskontole. Ehitusaegne tagatis võimaldab probleemide korral (nt ehitaja pankrotistub või jätab tööd pooleli) tellijal saada talle tekkinud kulude ja kahjude katteks hüvitist. Lepingu hind – lepinguga tuleks fikseerida, et lepingu hind on töövõtjale siduv ja lõplik ning selle suurus ei kuulu muutmisele tulenevalt tööde või materjalide hilisemast kallinemisest, hinna või töömahu valearvestamisest jne, juhul kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellega saab tellija välistada hilisemad töövõtja lisarahataotlusi.
annaabi.ee 
