- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31. Lausend D Võlad töövõtjale 73 000 K Maksuvõlad 73 000 kajastab: a) Maksuametile kanti üle maksuvõlg 73 000.- üksikisiku tulumaksu osas; b) Töötaja(te)le kirjutati maksudeklaratsiooni täitmiseks maksuametis 73 000.-; c) Töötajate palkadelt peeti kinni tulumaksu 73 000.-; d) Töötajate palkadelt peeti kinni järelmaks 73 000.- 32. 6 000 lihtaktsia (nimiväärtus 30.-) emiteerimisel müügihinnaga 80.- aktsia, tehakse raamatupidamiskanne, mille üks osa on: a) K Aktsiakapital 180 000.-; b) D Pangakonto 300 000.-; c) K Aktsiakapital 480 000.-; d) D Ülekurss (Aazio) 180 000.-. 33. Ülekurss (üleväärtus, aazio) tekib:
[RT I 2005, 40, 313 jõust. 14.07.2005] 35.Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt; Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni. 37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi
ettevõte. Üldjuhul valitakse edasimüüjaks ettevõte, kes on antud turul juba analoogses valdkonnas tegutsenud ning omab vastavaid teadmisi ja kliendibaasi. See tagab uuele ettevõttele kindlustunde ning mõningal määral ka edumaa, et väliskeskkonnas edukalt algust teha. Edasimüüjate kasutamise korral võib tootest saadav kasum olla küll väiksem kui oma keti loomise puhul, kuid pakub võimalust kulusid kokku hoida nii töötajate palkadelt, logistikalt, tegevukuludelt kui ka kliendibaasi koostamiselt, ning võib pikemas perspektiivis ettevõttele ikkagi kasulikum tulla. Kuigi tegu on kõige kulutõhusama variandiga, kuidas oma tooteid välisriikides turustada, tuleb edasimüüja leidmisel ning lepingute koostamisel olla väga täpne ning teha korralik taustakontroll. Enne tarnete algust peavad tarnetingimused, müügiprotsendid ning garantiitingimused täpselt fikseeritud olema, et vältida hilisemaid võimalikke arusaamatusi
igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga. Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormust palkadelt, kuid teisest küljest sööb neile antavast rahast suure osa ära kerkiv kütuseaktsiis ja sellest tulenev hinnatõus. Ei mõelda tagajärgedele mis kaasnevad kütuse hinna tõusuga. Heaks näiteks on rahvusvahelised trantpordifirmad, mis tangivad naaberriikides, et püsida konkurnti võimelisena. Ei ole välistatud ka salakütuse liikumise suurenemine. Olulised faktid 2016 a. otsustati võtta vastu kütuseaktsiisi tõus, mis järgnevate aastate jooksul kasvab.
Kokk (palk) 0 0 45 0 45 Kokaabi (palk) 0 0 51 0 51 Abiliste palgad1 0 0 59 0 59 Abiliste palgad2 0 0 76 0 76 Abiliste palgad3 0 0 90 0 90 Maksud palkadelt 0 0 169 0 169 Sissemaksed 3000 0 0 0 3000 Omanike sissemaks 3000 0 0 0 3000 Rahajääk 1769 1205 138 122 122 Rahavoogude tabelis on näha, et kogukuludest tekkis ka rahajääk, mis on positiivne näitaja
Rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevad vahendid- seda maksu arvestatakse rahvamajanduse kogutulult proportsionaalselt liikmesriikide RKT osakaalule EL ühises RKT-s (rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem). Praegusel ajal pärineb suurem osa ELi sissetulekutest RKT-lt arvestatud maksudest. Muud tulud: Euroopa Liidu lisasissetulekuallikaks on näiteks ELi teenistujate palkadelt kogutud maksud ning ELi abiraha mittesihipärase kasutamise või ettevõtete poolt vabakonkurentsi nõude rikkumise eest tasutud trahvid. 5. Liikmesriikide netomakse ELi ühisesse eelarvesse koosneb..... Summast, mis on eelarvesse makstud ja millest on maha arvatud saadud toetused ja abi. 6. Kuidas iseloomustaksid Eesti panust ELi ja sealt saadavate toetuste suhet? Sellel on olnud omad plussid ja miinused- palju on saadud ehitada ja arendada nende rahade eest,
konkurentide tagasitõmbumine, omavalitsuse toetus, uute sihtpaikade ja võimaluste pakkumine. Ettevõtte välisteks ohtudeks on: turu kasvu peatumine, turistide vähenemine, ebasoodsad ilmastikuolud, teenuste ostjate valikute muutus. 7. FINANTSPROGNOOSID Kuna tegemist on osaühinguga (OÜ), siis algkapital ettevõtte alguses on 2 558 €. Tooraine, materjalid, kaubad 500 € Palgakulud 400 € Maksud palkadelt 66,6 € Sidekulud 75 € Kontorikulud 50 € Väikevahendid 30 € Auto kasutamise kulud 0€ Lähetuskulud 50 € Trantspordikulud 25 € Reklaamikulud 50 € Koolituskulud 250 €
K Võlg tarnijatele 182000 2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne D V õlg tarnijatele 2000 K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt D Tootmise otsesed tööjõukulud 147180 D Tootmise üld tööjõukulud 40140 K Palgavõlg 140000 K Sotsiaalmaksu võlg 46200 6 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) K Tööstuskindlustus võlg 1120 D Palgavõlg 2800 K Kogumispensioni võlg 2800 D Palgavõlg 2240
hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus). Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud palkadelt töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda. Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni.
c) isoleeritumaks. d) passiivsemaks. 77. Eneli, Raivo, Helle ja Peeter on 25-aastased. Eneli on koduperenaine. Raivo õpib kõrgkoolis. Helle otsis möödunud aastal aktiivselt tööd, kuid tulemusetult; on pettunud, kuigi soovib töötada. Peeter ei tööta, on tööotsijana tööturuametis arvel. Keda neist arvestatakse töötute hulka? a) Eneli, Raivo, Helle ja Peeter b) Hellet ja Peetrit c) Peetrit d) Hellet 78. Kui suured on ettevõtte palgakulud?. Ettevõte maksab palkadelt 20 % sotsiaalmaksu, 13% tervisekindlustust ja 0,3 % töötuskindlustusmaksu. Ettevõttes on 50 töötajat. Töötajate keskmine brutopalk on 5340 krooni? a) 267 000 krooni b) 88 911 krooni c) 309 642 krooni d) 355 911 krooni 79. Pangareservi kasutatakse a) panga teenitud kasumi reguleerimiseks b) hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks c) panga investeerimissummade tagamiseks d) "halbade" laenude kindlustamiseks 80. Proportsionaalse maksu puhul
Otsekulud Kaubad 1000 1500 3000 Otsesed palga kulud 10 000 20 000 25 000 Maksud palgakuludelt 3300 6600 8250 Otsekulud kokku 14 300 28100 36 250 Müügikate 5700 21900 38 750 % netokäibest 28,5% 28,5% 28,5% Püsikulud Juhtimiskulud Juhtkonna palgakulu 4000 6000 8000 Maksud palkadelt 1320 1980 2640 Sidekulud 500 600 700 Kontorikulud 700 300 300 Auto käsutamise kulud 500 500 500 Juhtimiskulud kokku 7020 9380 12 140 Müügikulud Müügiinimeste palgakulud 4000 5000 6000 Maksud palgakuludelt 1320 1650 1980 Transpordikulud 500 500 500
Kontorit ja tehaseosa amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega
Palga analüütilist ehk isikulist arvestust peetakse isikukonto kaartidel. Ülesanne Arvestati palka puidutöökoja töölisele 6 730.- tsehhi meistrile 8 200.- firmajuhile 12 000.- finantsistile 9 000.- Arvestati sotsiaalmaksu 33% palgalt ja töötuskindlustusmaksed. Palkadelt peeti kinni üksikisiku tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto
vahendeid. Riigihankeamet kontrollib, juhendab riigihangete korraldamist, nt ehitustööde hankelepingute sõlmimist, kontrollib aruandlust, korraldab riigihangete registri tegevust. Maksuameti ülesandeks on ettevõtetelt maksude kogumine ja nende haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ja ühiskonna majanduse kaitsmine. Haigekassa tööandjad peavad haigekassale tasuma kohustuslikku ravikindlustust oma töötajate palkadelt ning haigekassa maksab inimestele haigushüvitisi. 11. Avaliku sektori asutuste maj tegevuse iseärasused. Nende tegevus ehituses. Ei teeni kasumit. Need on riigi- ja munitsipaalettevõtted, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Riigiametid ei ole käibemaksukohustlased. Tõenäoliselt on avalik sektor ehitusturu suurim tellija. Korraldavad ehitamiste läbiviimiseks riigihankeid. Püstitavad ehitisi, mis on seotud ühiskonna huvide ning heaoluga, nt haiglad, koolimajad jne
2. Tasuti tarnijatele arveldusarvelt 1 470 000 3. Kanti kuluks müüdud kaubad 1 500 000 4. Esitati ostjatele kauba müügi arveid 2 400 000 5. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 2 480 000 6. Arvestati palka juhtivtöötajatele 600 000 7. Arvestati sotsiaalmaksu juhtivtöötajate palkadelt 198 000 8. Arvestati töötuskindlustusmakset juhtivtööt. palkadelt 1 800 9. Palkadest peeti tulumaks 127 000 10. Palkadest peeti kinni töötuskindlustusmakse 36 000 11. Töötajatele maksti palka 437 000 12. Arveldusarvelt kanti üle kõik maksuvõlad 13. Võeti pikaajalist pangalaenu 500 000 14
(nendele, kes tegid avalduse jätkata sissemakseid alates 01.01.2010) 2% TÖÖTAJALE TEHTUD ERISOODUSTUSTELT Tulumaks 21/79 Sotsiaalmaks (erisoodustuste summa + erisoodustustelt arvutatud 33% tulumaks) Sotsiaalmaksu maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohustus järgmistelt väljamaksetelt: · kõikidelt töötajale rahas makstud palkadelt ja muudelt tasudelt; · füüsilisele isikule makstud töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasud, kui tasu saaja ei ole äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja. Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu kinni ei peeta järgmistelt väljamaksetelt: hüvitiselt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt
miinimum 2000kr, töötaja töötuskindlustus, pensionikindlustus, tulumaksumäär 23%. Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt. Töötuskindlustus- arvutatakse brutopalgast 0,6%, täis kroonides, üks kord kuus pensionikindlustus- arvestatakse brutopalgast 2%, täis kroonidest, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk)
seda soovitas president, ei kujunenud Riigikogus piisavat üksmeelt ning PS otsustati muuta kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Parteide raha teema tuleb jagada kaheks: 1). raha, mille erakonnad saavad riigilt, seaduslikelt annetajatelt, enda majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just
madalapalgalistele. Inimeste võimestamine pensionivalikutes (2011): Lihtsamad (arusaadavad) skeemid, andmete jagamine ja parem kättesaadavus, parem kaitse eluriskide vastu suhetes pensionifondidega. Üldist Eesti pensionisüsteemist: Kulud ca 22% riigieelarvest. Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione. Pensionisüsteem on kolmesambaline: I sammas riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest. II sammas nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast + 4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest. III sammas vabatahtlik, 68 000 inimest kindlustuslepingu sõlminud, 56 000 inimest liitunud III samba fondidega.
2000kr, töötaja töötuskindlustus, pensionikindlustus, tulumaksumäär 23%. Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt. · Töötuskindlustus- arvutatakse brutopalgast 0,6%, täis kroonides, üks kord kuus · pensionikindlustus- arvestatakse brutopalgast 2%, täis kroonidest, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt Maksud palkadelt: · sotsiaalmaks- sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt. · töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt · lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval: D: palgakulu (brutopalk) D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost
määramine, motiveerimine. Väiksemates kohtades täidab personalijuhi kohustusi kas direktor, müügijuht, vastuvõtujuht. 18. Majutusettevõtte horisontaalne struktuur? Horisontaalne juhtimine, vahejuhte vähem või puuduvad, olemas arvutiprogrammid, kus info liigub reaalajas erinevate osakondade vahel andes signaale, käsklusi. Arvutiprogrammid aitavad vältida inimeste inimlikke vigasid, info liigub, kliendiga seotud info on alles, nt alergia, toidutalumatus. Võimalik palkadelt kokku hoida. Töötajad suhtlead omavahel samal tasandil. 19. Majutusettevõtte vertikaalne struktuur? On käsuliinid. Omanik, juhatus, tegevjuht, ja väiksemad juhid kellele alluvad oma osakonna töötajad. Majutusjuht vastuvõtujuht ja töötajad, hooldusjuht ja töötajad, ... Toitlustusjuht- peakokk, kokkad, nõudepesijad... Turundusjuht konverentsijuht, spa juht, rekreatsiooni juht Administratsioon personalijuht, raamatupidamine, müügijuht...
662). Nagu eelnevalt mainitud, said minevikus osariigid suurema osa vajalikust rahast toetusena keskvõimult, kuid 20. sajandi teisel poolel vähenes keskvalitsusepoolne abi ning kohalikel võimudel tuli leida uusi viise, et n-ö ots otsaga kokku tulla. Selleks tuli kehtestada ning tõsta makse, mis pole aga osariikidele nii lihtne kui see on föderaalvalitsusele. Erinevus maksude kogumises seisneb selles, et kui keskvalitsus saab kodanikelt tulumaksu protsendina otse palkadelt ehk rahana, mida inimesed kunagi reaalsuses ei näe, siis osariik seevastu peab koguma näiteks omandi- ja müügimaksu otse kodanikelt, kes tasuvad neid sularahas või arvega. Lisaks on tähtis asjaolu, et kui tulumaks suureneb vastavalt majanduskasvule ja seega kodanike heaolule, siis kohaliku valitsuse kehtestatud maksu suurus ei ole otseses seoses majanduse ja palkade tõusuga, vaid omandi väärtusega. (samas, p. 663) Seega võivad osariigid ja
annaabi.ee 
