Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paljunemist" - 501 õppematerjali

paljunemist - aitavad suurendada loomade vastupanuvõimet haigustele.
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Silmviburlane Amööb 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest. Nutthallitus 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. Pärmseen Hallitusseen Ehitus üherakulised Ühe(nutthallik)- või paljurakuline(pintselhallik) Paljunemine Pungumise ja eostega eostega 9. Mis on käärimine? Käärimine on pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel ­ paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel ­ Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt ­ eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel ­ eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Paljunemine - bioloogia töö vastused

Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Elusorganismide arengut suunab looduslik valik (nähtus, mille kaudu jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes teistest edukamalt suudavad vältida elutingimuste piiravat toimet; sobivam värvus, tugevus, kiirus, õppimisvõime) kohastumuste (liigi säilimist soodustavad omadused, selle liigi ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud omadused) kaudu. Kohastumuste kujunemist nimetatakse kohastumiseks. Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest. Kohastumuste tõttu annab enamik liike rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda (suur hulk noori organisme hukkub veel ennem, kui jõuab järglasi anda; kõigile järglastele ei jätkukski toitu ega eluruumi), järglasi annavad vaid kõige sobivamate omadustega isendid...

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel...

Bioloogia
142 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

AIDSI ja mõnda hepatiidi nakatutakse kas verega või sugulisel teel. Toiduga levivad lastehalvatus ja mõned hepatiidid. Loomad levitavad marutaudi ja ajukelmepõletikku. Suur osa viirusi on liigi- ja koespetsiifilised. Võitluseks bakterhaigustega on tõhusaks vahendiks antibiootikumid (keemilised ühendid, mis pidurdavad bakterite ainevahetust ja paljunemist , pärssides transkriptsiooni või translatsiooni). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias. Paljude haiguste põhjused on geneetilised (vastav geen pärilikkuse või tekkinud põhjusel kas puudub või on vigane). Seda saab ravida normaalse geeni viimisega haige organismi (selleks konstrueeritakse viirus, mille genoomi on sisse viidud vajalik geen, kasutades selleks lüsogeenseid DNA-viirusi ning viiakse seejärel...

Bioloogia
252 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon -spikker

Lõhestava valik ­ kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus ­ liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik ­ sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ­ ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon ­ erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär ­ liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga...

Bioloogia
434 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viirused - spikker

tegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Paljude põlvkondade jooksul nt. HIV, hepatiit. Immuunvastus- organismi võime muutuda immuunseks. Vaksiinid- nõrgestatud haigustekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immuunvastuse. Äge viirusnakkus- viiruste kiire paljunemine, millega kaasneb nakatunud rakkude surm. Peidetud viirusnakkus e. latentsne- nakkus on võimeline päras kiiret paljunemist sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua. nt. HSV1-Herpes Simplex Viirus 1. Viirusvektor-viirustel põhinevad geenide ülekandesüsteemid....

Bioloogia
158 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kohastumine - spikker

*Kohastumine ­ (populatsiooni, liigi) evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastuise tulemusena arenevad kohastumused. *Kohastumus ­ populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist. *Kohasus ­ individuaalse genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. *Liigiteke ­ uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess....

Bioloogia
255 allalaadimist
thumbnail
6
doc

õistaimed

Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad ­ nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Inimene

Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude, sidekude, nrvikude ja lihaskude. Inimese viksemateks rakkudeks on niteks spermid. Kige suuremad rakud on aga lindude munarakud. 6.)...

Bioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vegetatiivne paljunemine

Sugulisel paljunemisel saab uus organims enamasti alguse viljastunud munarakust. Mitte suguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Vegetatiivseks paljunemiseks nimetatakse pooldumist, pungumist või paljunemist rakise tükikese abil. Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim...

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus-Individuaalse genotüübi valikuväärtus; Suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liik- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila...

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kandseened

Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Viirused

(Geeni keskmiseks suuruseks või arvestada 1000 nukleotiidi). Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljunemiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene A- replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise (replikatsiooni) B- regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustavad viiruse paljunemist . C- struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustamise. Nendelt geenidelt transkribeeritakse rakus mRNA-d, mida kasutatakse ribosoomide poolt viirusvalkude sünteesiks. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud a- replikatsioonivalkudeks, b-regulaatorvalkudeks ja c-struktuurvalkudeks. Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tihenda ja tugeva kaitsva kapslina. Seda kapslit nimetatakse kaspsiidiks. Viirusosakese...

Bioloogia
193 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Arengubioloogia

ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist , too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased...

Bioloogia
322 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine

1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist . Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik,...

Bioloogia
101 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Rootslane Karl Linné on teadusajalukku läinud botaanikuna kes süstematiseeris looduse. Linné leidis et kogu loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kujutlus kiviriigist kui elavloodusest tekkis sellest, et Linné pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast kerkivad. Taimeriigi puhul rõhutas ta sugulist paljunemist .Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelsed nimetused 5900. taimele. Mitmeid sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist abi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad.18. sajandil tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme, et inimesi suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel surmast pasta...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid. Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Kuna eos on väliskeskkonnale avatud võivad kergesti tekkida mutatsioonid ning järglane on vanemorganist mõnevõrra erinev. Eoseline paljunemine esineb suuremal osal taimedel (sõnajalg) 15.Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist . Mittesugulised paljunemise omapäraks on vähene muutlikus ja arenemine ühest vanemast, sugulisel on aga muutlikus suur ja järglasel on kaks vanemat. 16.Nimeta pärilikke haigusi. Downi sündroom, lühinägelikkus, nahksoomustõbi, hemofiilia, kurttummus. 17.Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Sugupuusid, kromosoome ja DNA' d. 18.Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?...

Bioloogia
430 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kaalium

Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid -- mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu ja paljunemist . C-vitamiin ehk askorbiinhape on hästituntud vitamiin. Askorbiinhape tugevdab verekapillaare, aitab eemaldada kehavõõraid aineid organismist ning aitab haigustele vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained...

Keemia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun