teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena. Ilma säärase korraldatuseta on äärmiselt keeruline ettevõtte äritegevust analüüsida eelarvete tegemisel või igapäevaste komplikatsioonide lahendamisel, rääkimata arengusuundade planeerimisest. Samuti on ka kaadri vahetusel võimalik teostada korrektne ülevaade hetkeolukorrast, poolikutest tegevustest või vastava ametikoha palgatasemest, värbamaks uusi inimesi. Eriti eluline on korrektse halduse olemasolu juriidiliste vaidluste korral, kus kohtu tarbeks on vaja võtta detailset infot välja. Süstematiseeritud dokumentidega on seda võimalik teostada oluliselt lühema aja jooksul . Kokkuvõttes on dokumendihaldus ettevõtluses elulise tähtsusega, sest see tagab ettevõtte jätkusuutlikuse. Organiseeritud info tagab paremad otsused ning on alati heade ning tarkade valikute aluseks. Lisaks
a. tõstes liikmete tööviljakust b. töstes täiendressursside hinda c. suurendades nõudlust toodetavale kaubale d. tehes kõike varemloetletut e. alandades asendusressursside hinda 5. Monopson: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu 6. Üksik ettevõte täieliku konkurentsi tööturul puutub kokku: a. täielikult elastse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega b. negatiivse töö nõudluse ja positiivse töö pakkumise kõveratega c. täielikult elastse töö pakkumise ja töö nõudluse kõveratega d. täielikult elastse töö pakkumise ja negatiivse töö nõudluse kõveratega 7
a. 10840 b. 7000 c. 14490 d. 14000 16. Firma töö nõudluse kõver: a. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirtootlikkuse seadusest b. On absoluutselt elastne c. On alati väiksem kui üks d. On negatiivse kaldega tulenevalt kahaneva piirkasulikkuse seadusest 17. Monopson: a. Maksab töötasu mis on võrdne MRP b. Võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud c. Tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu d. Vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu 18. Kui tööandja on monopson, siis: a. Töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed b. Siis ta peab olema monopol ka kaubaturul c. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal d
esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks. Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega. Majandusraskuste halva külje puhul on alati heaks küljeks see,
süvendaks rahva kihistumist jõukaks haritud eliidiks ja vaeseks, madala haridustasemega alamkihiks. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest vajalikud summad teaduse arengukava elluviimiseks ja loob stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika, mis tõstab nende keskmise töötasu rahvamajandusekeskmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgemale. Kõrgharidusega õpetajate palgatase peaks ületama rahvamajanduse keskmist poole võrra. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab meetmed koolivägivalla väljajuurimiseks - kool tuleb muuta taas kasvatusasutuseks, kus õpetajad ei vastuta ainult õpikuteadmiste edastamise eest, vaid igakülgselt arenenud ja hingeliselt tasakaaluka kodaniku kasvatamise eest. RAHVALIIT hindab Eesti hariduse ja teaduse tugisambaid - eakaid dotsente ja teadureid,
Tagasiside Õige vastus on: väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu. Küsimus 12 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu Tagasiside Õige vastus on: vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu. Küsimus 13 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: Vali üks: a. keskmine toodang on suurem, kui b. MRP ületab töötasumäära; c. ületab MR d. ressursi piirkulud ületavad MRP
aasta lõpuks intressitulu moodustab: Vali üks: a. 10840 b. 7000 c. 14490 ÕIGE d. 14 000 VALE Küsimus 9 Küsimuse tekst Maa kogupakkumine: Vali üks: a. on suurem lühiperioodil VALE b. on iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga VALE c. on absoluutselt elastne VALE d. on absoluutselt mitteelastne ÕIGE Küsimus 10 Monopson: Vali üks: a. maksab töötasu mis on võrdne MRP b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud d. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu ÕIGE Küsimus 11 Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: Vali üks: a. alanevad MRC b. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel ÕIGE c. kahanev tulu d. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul Küsimus 12
töötasunmäär on väiksem kui Küsimus 5 0,00 punkti 1,00-st Seade maksab soetushinnas 20 000 ja müüakse aasta pärast jääkväärtusega 18 000 . Seadmega teenitakse aastas 6000 EUR. Investori poolt makstav maksimaalne intress (%) taolise investeeringu finantseerimiseks oleks: Vali üks: a. 10 b. 20 c. 6 d. 30 Küsimus 6 1,00 punkti 1,00-st Monopson: Vali üks: a. võtab turul kujunenud töötasu kui etteantud b. tõstab töötasu tasakaalu palgatasemest kõrgemale eesmärgiga värvata täiendavat tööjõudu c. vähendab tööle võetavate töötajate arvu ja see võimaldab järelejäänutele maksta madalamat töötasu d. maksab töötasu mis on võrdne MRP Küsimus 7 1,00 punkti 1,00-st Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: Vali üks: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursihinnast c. ressursi pakkumisest d. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse Küsimus 8
ühtsed tollimaksumäärad. Aktsiisid- Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus(ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Soome palgad ja maksud Soomes määratakse miinimumpalk, nagu palk üldse, erinevate alade kollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole. Kollektiivlepingutes määratud palgatasemest tuleb kinni pidada nii soomlastest kui teistest rahvustest töötajate puhul. Erinevalt Eestis harjumuspärasest kuupalgakesksest töölepingust on Soomes palgaläbirääkimiste aluseks tavaliselt tunnipalga suurus (erandiks on juhtivtöötajad). Alljärgnevalt Soome palgatasemetes orienteerumise hõlbustamiseks mõned keskmised bruto-tunnipalgad eurodes erinevatelt tegevusaladelt 2011. aastal: Ehitaja 1216 Lapsehoidja, hooldusõde 910 Müüja 1012 Bussi-, veoautojuht 1315
ettevalmistusega tööjõu olemasolu ning professionaalne järjepidevus. Palgasüsteem peab olema konkurentsivõimeline ning õiglane, aga arvestama riigi eelarvega. Avaliku teenistuse palgatase ei saa olla konkureerivates tööturu segmentides turuliider ega ka riigieelarve võimalusi ületav, sest see kahjustaks Eesti majanduse jätkusuutlikkust. Samas ei tohi avaliku teenistuse palgatase turu sarnaste tööde palgatasemest maha jääda, sest nii kannataks avaliku teenistuse jätkusuutlikkus. Koos konkurentsivõimega püüdleb avaliku teenistuse palgapoliitika õiglustunde suurendamise poole, mis tähendab selgeid aluseid palgaotsustele. 13. Kas asutus saab ametniku palgast ühepoolselt kinni pidada tel.liimiti ületava kulu? Kas võrreldav õigus on ka tööandjatel töötajate suhtes? Jah, ATS § 62 lg 14ütleb, et ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada
millega erinevad konkurentidest ning sealt omakorda oleks aimu saanud kas investeerida või loobuda üldse. Kindlasti ei sobi alguseks liigne kõrgekvaliteedi tagaajamine ning suhtumine, et kõik peab viimase peal olema kvaliteeti saab ka hiljem arendada, kui äri on ilusti käima läinud. Inimestele oleks pidanud vähem palka maksma, oleks sobinud nt ka 0,5-1 korda suurem töötasu palgatasemest. Reklaamile suunatud miljon krooni oleks pidanud natuke arukamalt investeerima. Muidugi on vaja alustavale ettevõttele ka reklaami, kuid oleks võinud vaid pool rahast sinna kulutada. Ning teisepoole rahast oleks saanud koheselt investeerida kojukannete süsteemi loomise peale. Kiosikite müük oli liiga kitsas sihtgrupp, eriti siinjuurs kui Rihol oli soov hõivata valdav osa kogu Eesti vastavast turust. HINNATUD HINDELE 4 - - (kahe miinusega) :D
aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra. Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1. Keskmine brutokuupalk Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 Näitajad Keskmine brutokuupalk, kroonides Tegevusala / aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Tegevusalade keskmine 4907 5510 6144 6723 7287 8073 9407 11336
Anastasija Mironova Anita Näppi Kristiina Stokkeby Gerli Õunmaa Mille poolest erines Henry Fordi palgapoliitika teiste ettevõtete palgapoliitikast? · Henry Ford oli veendunud et madalad palgad võivad palju kiiremini äri karile ajada kui viletsad töötajad. · Kõrgete palkade maksmine aga ei sõltu tööandja soovist maksta või mitte maksta. See ei sõltu ka keskmisest palgatasemest ega sellestki, kui palju töömees palka küsib. Põhjus ulatub tegelikult hoopis selle ideeni, miks mingi äri üldse käima lükati. Õige palk ei ole madalaim summa, mille eest inimene on nõus töötama. Õige palk on kõrgeim palk, mida on võimalik töötajale järjepidevalt maksta. Õige hind aga on madalaim hind, millega saab kaupa või teenust järjepidevalt müüa. Kui tööandja kärbib palka, siis kärbib ta sellega oma klientide taimelava
piirkasulikkus a) Õige b) vale 90. Indiviidide otsus pakkuda turul tööjõudu ei sõltu sellest, missugune on reaalpalga ja vabaaja piirkasulikkus a) Õige b) vale 91. Inimeste valmisolek asendada vaba aega tööajaga, et saada suuremat palka, sõltub suures osas esialgsest palgatasemest a) Õige b) vale 92. Tootmistegurite nõudlus (sh tööjõu nõudlus) on tuletatud nõudlus a) Õige b) vale 93. Mida madalam on palgatase, seda väiksem on nõutava tööjõu hulk. a) Õige b) vale 94. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on nõutava tööjõu hulk. a) Õige b) vale 95
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele lisandub märgala taastamine -veereostus lisakulu -õhusaaste lisakulu -töötus palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine Alternatiivide võrdlemine (sotsiaalsed tulud, kulud) Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada?
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu -õhusaaste – lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 27. Avaliku sektori tasuvusanalüüsi etapid. Alternatiivide leidmine Alternatiivide võrdlemine (sotsiaalsed tulud, kulud) Rakendamisvõimaluste uurimine 28. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 29. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda
hinnatase, mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase Majanduslikud: kaitsetollid, soodustused, toetused, spetsialiseerumuse aste Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega,
Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Miinimumpalga määra kehtestab riik ning ettevõtja need töötajad, kelle töötootlikkus on madalam ehk nende piirprodukti tulu on väiksem kui miinimumpalk, vallandatakse. Palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Efektiivse palga teooria püüab selgitada tööpuuduse esinemist tööjõuturu osaturgudel. Eeldatakse, et töötootlikkus sõltub palgatasemest. Kui töötajad saavad palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, ei ole töötajad motiveeritud ning ei tööta täie pingega, sest isegi kui nad viilimise pärast vallandataks, leiaks nad sama palgaga töö teises ettevõttes. Kui aga ettevõte maksab suuremat palka neile, siis on töötajad motiveeritud ning töötavad täie pingega. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega, nimetatakse efektiivseks palgaks
c. Teenib aega Kaitseväes d. On üle 75 aasta vana ILO tööturgu käsitleva definitsiooni kohaselt on heitunud isikud sellised, kes on tööealises eas, aga a. Ei õpi ega tööta ega soovi seda ka teha b. On pensionil c. Saavad vanaduspensioni d. On töötanud ja sooviksid leida töökohta, aga ei tegele töö otsimisega Kõik, kes on tööealises vanuses, aga ei tööta on töötud. - Vale Suurem osa noorte tööpuudusest on tavapäraselt a. Liigkõrgest palgatasemest tingitud b. Pikaajaline tööpuudus c. Siirdetööpuudus d. Liigsete arvutimängude süü Stuktuurne tööpuudus on olukord, kus a. Tööpuudus on suurem linnapiirkondades b. Töötajad on ilma erialase ettevalmistuseta c. Naiste tööpuudus on suurem kui meeste oma d. Töötajate erialased oskused ei vasta ettevõtete poolsetele nõudlustele Loomulik tööpuudus tähendab olukorda, mis on seotud a. Põllumajandustöötajate tööpuudusega talveperioodil b
struktuurset töötust ja jaguneb omakorda sesoonne töötus ja varjatud töötuseks. Tsükliline tööpuudus on põhjustatud maj.tsüklitest ja mõõdab erinevust tegeliku ja loomuliku töötusemäära vahel. Industreeritud töötus valitsus tekitab töötuid (miiinimumpalga tõstmine, toetuste tõstmine) 25.Reservatsiooni palk ja selle mõjurid Reservatsioonipalk madalaim palk mille eest ollakse nõus töötama. Mõjurid- info töökohtade palgatasemest. Info vabade töökohtade kohta. Tööhõivepoliitika- töötuabiraha 26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks:
Reaalpalkade jäikus suurendab töötusemäära ja vähendab tööd leidnud inimeste määra. 5. Palgad ei lange tavaliselt tööturu tasakaalutasemest allapoole, sest a) enamikes riikides on kehtestatud miinimumpalk b) palgaläbirääkimisi peavad ametiühingud ning c) firmadel on kasulikum maksta kõrge tootlikkusega töötajatele efektiivse palka. 6. Ametiühingutesse kuulujad ehk nn insiders on huvitatud võimalikult kõrgest palgatasemest, samal ajal aga need, kes ei kuulu ametiühingutesse ehk Ioutsiders leiavad, et nad saaksid tööd madalama palga korral. 7. Palka, mille korral töötajad töötavad täie pingega, nimetatakse efektiivseks palgaks ja see on kõrgem kui konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk. 8. Riigid kus ametiühingute mõjujõud on suur on näiteks Rootsis, Taanis ja Soomes seevastu näiteks Eestis on amatiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal väike. 9
Erasektori tasuvusanalüüs: 24 Avaliku sektori tasuvusanalüüs: Erasektori tasuvusanalüüsi NPV>0 Sotsiaalse tasuvusanalüüsi NPV<0 Selles näites põhjustas keskkonnakulude arvessevõtmine suurema investeeringu ja aastase kulu. Lisanduvad kulud: · maa ostmine lisandub märgala taastamine · veereostus lisakulu · õhusaaste lisakulu · töötus palgatasemest madalam tööjõukulu · elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust. 46. Kuidas saab transpordivaldkonna tasuvusanalüüsis hinnata tarbija hinnavaru? 47. Miks ja millal Eestis hakati koguma keskkonnaandmeid ning miks ja millal laiendati andmete nimekirja? 1935. aasta detsembris jõustus Eesti esimene looduskaitseseadus. Selle alusel hakati pidama looduskaitseregistrit, millesse kanti käsikirjaliselt musta tindiga kõik maa-alad, põlispuud, rändrahnud,
Sotsiaalne tasuvusanalüüs e avaliku sektori tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi: mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale mõjude kvantifitseerimine mõjude hindamine. 31. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Tulu - indiviidide maksevalmidus Kulu - alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus – lisakulu-õhusaaste – lisakulu-töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu-elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust 32. Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus. St diskonteeritud väärtus. 33. Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda. 34
nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,65 korrutis. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient saab samas olema 1,0; riigikohtuniku ametipalga koefitsient 0,85; ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,75 ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient 0,65. Kohtunike puhul tulevad juurde veel lisatasud kohtute ja kohtumajade juhtimise eest. Kuna riigi peaprokuröri palgatasemest sõltub oluliselt ka teiste prokuröride palk, siis võib tekkida uuel aastal sisuliselt olukord, kus prokuröride ametipalgad lõpevad üldjuhul seal, kus kohtunike omad algavad, mis veelgi võimendab heade juristide üksnes ühesuunalist liikumist prokuratuuri ja kohtu vahel. Samas tõestab paljude riikide kogemus, et õigussüsteemi arengule on positiivsed just sujuvad ja mitmesuunalised roteerimisvõimalused kogu õigusemõistmise süsteemi siseselt
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites: -maa ostmisele – lisandub märgala taastamine -veereostus–lisakulu -õhusaaste–lisakulu -töötus – palgatasemest madalam tööjõukulu -elekter – hindamisel lähtutakse sotsiaalsest 32) Mida tähendab projekti ajaldatud väärtus? Projekti kõikide tulude-kulude summa nüüdisväärtus 33) Miks on vaja tasuvusanalüüsi tulusid ja kulusid ajaldada? Et projekte omavahel paremini võrrelda. Kuna alternatiivid võivad olla erineva pikkusega, siis ajaldatud väärtus annab võimaluse projektide kulusid ja tulusid täpselt võrrelda.
turustuskulud. 191) Tootmisomahinda kujundavad: 192) a) muutuvkulud, sh: 1. materjalikulud, mille hulgas: seemnekulude, mis sõtuvad seemne erikulust ja (oma) hinnast väetisekulude, mis sõltuvad erikulust ja hinnast taimekaitsevahendite kulude, mis sõltuvad erikulust ja hinanst kütusekulud, mis sõltuvad erikulust ja hinnast 2. töötasu, mis sõltub palgatasemest ja töömahukusest 3. teenustööde kuludest (nt kuivatuskulud, rullimiskulud jne) 193) b) püsivkulud, sh: 1. põhivara kulum (amortisatsioon) 2. üldkulud 3. masinate rendikulud 4. kindlustuskulud 5. intressikulud 6. maksud (maamaks) 194) Täiendavalt avaldab kulude tasemele mõju kasvukoha soodsus. 195) Turustuskulud sültuvad turustusviisist, -kohast, turustajast jms. 196) Saagikust mõjutavad tegurid 197) 1
Tööjõu nõudlus firmade ja äriühingute koguvajadus töötajate järele kavandatud toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks Töö roll ühiskonna arengus on märkimisväärne. Paljudele näib töö olevat ainsaks liikumapanevaks jõuks, kuid teda ei ole mõttekas eriti esile tõsta, sest ilma maa ja kapitali lisamiseta head tulemust ei saavuta. Inimeste otsus oma tööjõudu pakkuda või mitte sõltub hetkel valitsevast palgatasemest. Mida kõrgem on palgatase, seda rohkem on inimesed huvitatud oma tööjõu pakkumisest. Kui lähtuda sissetuleku maksimeerimisest, siis võiks väita, et inimesed püüaksid töötada 24 tundi ööpäevas. Selline tööaeg võib esineda aga väga lühikest aega, mis tähendab seda, et inimestel tuleb teha paratamatu valik tööaja ja vaba aja vahel. Kui teenitud palk on küllalt kõrge ja samal ajal vaba aega napib, on inimesed nõus loobuma teatud osast tööajast vaba aja kasuks ja vastupidi
annaabi.ee 
