tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 2 In atsiooni kaks peamist liiki on nõudlusin atsioon ja kuluin atsioon. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine
muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut 9.Inflatsioon. Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise 10.Tööjõud ja tööpuudus. Aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. Töötu ja heitunud töötaja. Tööpuuduse liigid. Valitsuse tööpoliitika. Aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Tööpuuduse ja inflatsiooni seosed. Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed
Jooksvakuu inflatsiooni leidmiseks tuleb jooksvakuu THI lahutada baaskuu THI ning saadud vahe jagada baaskuu THI mida korrutada sajaga. 2.3 Inflatsiooni liigid, tagajärjed ja ohjeldamine Hinnataseme tõus võib oma olemuselt olla ühekordne või pikaajaline, kui majandusele on omased pikaajalised tegurid. Inflatsioon jaguneb: a) Nõudluspoolne inflatsioon- hüppeliselt suureneb kogunõudlus mille tulemuseks on hinnataseme muutus. b) Pakkumispoolne inflatsioon- kokkupakkumise järsu vähenemise tulemusel tekkinud hinnatõus. c) Struktuaarne inflatsioon- tuleneb majanduse struktuaarsetest muutustest. d) Ootusest tulenev inflatsioon- üldjuhul vaadetakse teiste inflatsioonide alaliigina Lisaks sisulisele jaguneb inflatsioon kasvutempolt järgmiselt: roomav inflatsioon, kuni 10%a jooksev , 10% ja rohkem hüperinflatsioon, isegi 50%a 2.3.1 Inflatsiooni tagajärjed Soodsad:
Keynes y ideed. NB! 1. Töötuse vähendamiseks ja sisemajandusliku kogutoodangu (SKP) suurendamiseks kavandatud nõudluspoolne poliitika. Eramaksude alandamisele ja kulutuste suurendamisele suunatud fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika. 2.Tootlikust suurendav ja hindade stabiilsust säilitav pakkumispoolne poliitika. Ärindusmaksude vähendamine jja väljaõppeprogrammid. p j pp p g 3. Vabatahtlik hinna- ja palgakorraldus mudel. Hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ning teiselt poolt kulude ja hinna kasvu suhet. 4. Rahapoliitika oli suunatud madalate intressimäärade säilitamisele. Tulemus: viie aastaga tõusis tootlikus 16%, inflatsioon püsis alla 4%.
Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD puudujääk Struktuurne eelarve Structural BD puudujääk Tsükliline eelarve Cyclical BD puudujääk Tegelik eelarve puudujääk Actual BD Eealve ülejääk Budget surplus Rahaga finantseerimine Monetization of deficit väljatõrjumiseffekt Crowding out effect diskreetne Discrecionary fiscal policy Pakkumispoolne majandus Supply side economics Automaatne fiskaalpoliitika Automatic fiscal policy riigivõlg National dept, ND Riigi välisvõlg External ND Riigi sisevõlg Internal ND Riigivõla refinantseerimine Refinancing the national dept default Rahvusvaheline kaubandus. Maksebilanss. Valuutakurss Absoluutne eelis Absolute advantage
j d i mis i võimaldaks õi ld k tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida; d) olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele. mõjudele 16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist. 43 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 17. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta
siiski pigem monetaarset ekspansiooni kui Monetaarne ekspansioon fi k l t fiskaalset. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudeli nõrgad küljed: 1. Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõver kui ka LM kõver, esindavad summaarse nõudluse komponente ning turu pakkumispoolne külg on käsitlemata. 2. Eelduse kohaselt ei ole punktid graafikul väljaspool tasakaalupunkti püsivad ja kuigi intressimäärad kui ka sissetulekud reguleerivad turge tasakaalu saavutamise suunas muutuvad intressimäärad suure tõenäosusega kiiremini kui sissetulekud suunas, (tootmine, tööhõive). 3. Mudel on staatiline mitte dünaamiline. 37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
tööpuuduse vahel 98. Mis on eelarvepoliitika? Eelarvepoliitika on see poliitika, mis mõjutab majandusaktiivsust läbi valitsuse kulutuste ja tulude. 99. Mis on primaarne defitsiit? primaarne defitsiit on valitsuse kulutused miinus maksutulud (millest on siirded maha arvatud) ehk G-T (G on valitsuse kulutused, T maksulaekumine) 100. Mis on struktuurne defitsiit? On nominaalsest eelarvetasakaalust on lahutatud tsükliline komponent. 101. Pakkumispoolne poliitika on see poliitika, millega valitsus mõjutab agregeeritud pakkumist: Deregulatsioon Maksumuudatused (Lafferi kõver!) Heaolu mõjutavad reformid (tervishoiuteenuste või tööturuteenuste reform) Paindliku tööturu tekitamine Vaeghõivatus Geograafiline ja ametitevaheline mobiilsus Haridus ja koolitus Infrastruktuur Ametiühingud 102
tasakaalustatav mehhanism. Poliitika: tugevdada tegevusprogramme, koolitada keda vaja. ENESETESTID: Klassikaline majandusteooria eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse Phillips i kõver iseloomustab: inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud "pakkumispoolne" majanduspoliitika tähendas: vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.) Klassikaline majandusteooria: kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile. Riiklikke väljaõppe programme alustas : USA president J.F.Kennedy administratsioon. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: nii "nõudlus" kui ka "pakkumispoolset" majanduspoliitikat. Majanduslik tõus: järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku
d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F. Kennedy poolt kasutusele võetud “pakkumispoolne” majanduspoliitika tähendas: a. alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist b. pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks c. vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.) d. suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse Marshalli plaan oli: a. abinõude kompleks, mida Keynes pidas ainuvõimalikuks, selleks et väljuda kolmekümnendate aastate kriisist b. nn
muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · pakkumise hinnatundlikkus vt pakkumise hinnaelastsus · pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus · pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa · pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist · pakkumispoolne majanduspoliitika lähtub veendumusest, et turu puhastumise eeltingimuseks on paindlikud palgad ja madalad maksud, mis aitavad suurendada kogupakkumist · palk tasu tehtud töö eest · panga likviidsus panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid · panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest pakkumise hinnatundlikkus – vt pakkumise hinnaelastsus pakkumise kõver – pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus pakkumise struktuur – näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa pakkumise üldine seaduspärasus – hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist pakkumispoolne majanduspoliitika – lähtub veendumusest, et turu puhastumise eeltingimuseks on paindlikud palgad ja madalad maksud, mis aitavad suurendada kogupakkumist palk – tasu tehtud töö eest panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused
Loomulik töötuse määr Friktsionaalne töötus Struktuurne töötus Tsükliline töötus Okuni seadus Töötuse kasud ja kahjud Inflatsioon Inflatsioonimäär Deflatsioon Disinflatsioon Reaalväärtus Hinnaindeksid Tarbijahinnaindeks Tootjahinnaindeks SKP (RKP) deflaator Inflatsiooni liigid 29 Avalik inflatsioon ja varjatud inflatsioon Roomav e hiiliv Mõõdukas Galopeeriv Hüperinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus
Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: · I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist · Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama
j d i mis i võimaldaks õi ld k tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida; d) olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele. mõjudele 16. R. Reagani administratsiooni poolt välja töötatud nn. "pakkumispoolne majanduspoliitika" j p tähendab: Vastus: a) tootjatele soodsate võimaluste loomist; b) vahendajatele riigi toetuste olulist suurendamist; c) tarbijatele soodsate võimaluse loomises; d) reklaamitootjatele soodsate võimaluste loomist. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 17. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta
Klassikalise PÖ ja marginalismi sünteesija. "Marshalli käärid". J.Clark Kahaneva piirtootlikkuse seadus. 7.1.) Monetarism Teosed:»Kapitalism ja vabadus», «Valikuvabadus», monetarismi rajaja, A.Smithi M.FRIEDMAN (1912-) ideede jätkaja. Majandust tuleb reguleerida rahaga monetaarpoliitika. Uusliberalismi ühe suuna sünnitaja. 7.2) Pakkumispoolne ökonoomika Reiganoomika majanduse elavdamiseks maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine 8) Keinsism (neokeinsism, 1936. a. põhjapanev « Hõive, protsendi ja raha üldteooria» . Makroökonoomika postkeinsism) rajaja. Põhjendas majanduse tasakaalu saavutamise võimalust mittetäishõive J.M.KEINS (1883-1946 ) tingimustes ja riigi rolli selles, eeskätt kogunõudluse mõjutajana. U
1970-ndate lõpul hakkasid majandusteadlased (Martin Feldstein, Arthur Laffer) aga üha enam rõhutama fiskaalpoliitika tähtsust ka pika perioodi SKP kasvu mõjutamisel. Soovitati suurendada inimeste stiimuleid rohkem töötada ja säästa, ning seda just peamiselt läbi maksude vähendamise, mida ka näiteks USA president Ronald Reagan ja Suurbitannia peaminister Margaret Thatcher tegid. Pakkumispoolne fiskaalpoliitika liigitub oma olemuselt klassikalise majanduskäsitluse alla (st vähem valitsuse sekkumist majandusse). 34 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA 5.1. Raha olemus Rahaks võib nimetada igat eset, mida kasutatakse maksevahendina. Seega raha
Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38
Raha pakkumine sõltub: pankade soovitud sularahareservimäärast (mida väiksem on kohustusliku reservimäär ja mida vähem lisareserve soovitakse hoida, seda suurem pakkumine); erasektori soovist hoida sularaha (mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade reserv ja raha pakkumine); intressimäärast Reaalne rahatasakaal M/P näitab raha ostuvõimet ehk selle tegelik väärtus. Raha nominaalne pakkumine jagatud läbi hinnataseme indeksiga. Rahaturu pakkumispoolne agregaadi väärtus, millega raha nõudlus peab olema võrdne rahaturu tasakaalu korral Finantsvara intressi kandvad väärtpaberid ja raha Raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi jooksul, näitab mitu lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil. Mida kiiremini raha ringleb, seda suurem on SKP.(maksed, intressimäär mida rohkem raha pangas, seda
kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. Infl
annaabi.ee 
