dokumendihaldur) Juhtumitele reagee- rimine kahe tööpäeva jooksul Varukoopiate säilitamine 14 päeva telefoni teel klienditugi kõik täiendavad teenused -20%, varukoopiate säilitamine 30 päeva dokumendihalduri konsultatsioonid Juhtumite personaalse kliendihalduri teenus SLA tingimus kõik täiendavad teenused - 30% kõrgendatud valmisolek reageerimiseks kasutajate juhtumid lahendatakse kõrgeima prioriteediga probleemteatele Kuutasud vastavalt kasutajate arvule ja paketile Võimalikud erikokkulepped Kasutajate ja arv 25 soodustused TÄNAN TÄHELEPA NU EEST!
andmebaaside ületoomist teistelt firmadelt. Täna on meil pakkuda Teile ainulaadne 20protsendiline soodustus serverteenustele. Registreerudes kohe püsikliendiks veebiaadressil http://cf.ee/pysiklient saate Te ka edaspidistelt arvetelt 20% alla. Enamus meie firma teenuseid kasutavatest klientidest on kokku hoidnud kahe ja isegi kolme kordseid summasid veebiteenuste arvetelt. Te saate kasutada kettaruumi nii firma kui erafailide tarbeks. Lisaks sellele saab meie pakutavale veebimajutus paketile mahutada mitu domeeni ja kõik domeenidele vastavad meiliaadressid. Domeen lõpuga .ee maksab 15,25 +km/aasta. Alates 01.01.2014 hakkab kehtima soodushind 12,25 +km/aasta. Veebimajutus maksab 15 +km/aasta, kuid püsikliendi soodustusega ainult 12 +km/aasta. Kodulehtede valmistamise baashind on 540 +km, kuid püsiklientidele on 15protsendiline soodustus ja seega maksab teenus kõigest 459 +km. Ära jäta seda võimalust kasutamata, tegutse kohe! Parimat! Cemty OÜ
5 Võrgukiht on OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. See haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus. Marsruuterid töötavad selles võrgukihis edastades andmepakette soovitud sihtkohtadesse. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli
Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. 4 Virtuaalahelatega võrgud - Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad:
transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht koosneb kahest alakihist: 1. Loogilise lüli juhtimiskiht (LLC - Logical link control), mis teostab veakontrolli ja parandust 2. Meediapöörduse juhtimiskiht (MAC -Media access control), mis tuvastab
lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. [], [] Iseloomulikuks on paarkümmend tuhat paketti, st enamiku kasutusjuhte saab rahuldada ära ametliku Debian paketirepositooriumi tarkvara abil, mida saab ametlikelt lehtedelt. Antud lehtede nimekiri on olemas aadressil http://www.debian.org/mirror/list ja nende kätte saamiseks ei ole kasutajal vaja end kusagil registreerida. Kõik tarkvara on Debian'l pakettide kujul, kus reeglina vastab ühele paketile üks programm või programmide komplekt. Lisaks kui mõni paigaldatav pakett eeldab mõne muu paketi olemas olu (mis kasutajal puudud), siis see paigutatakse automaatselt ja ka vastupidi, st kui on pakett peal, mis läheb paigaldatavaga konflikti, siis see eemaldatakse või kui seda ei ole enam vaja, siis samuti eemaldatakse. Süsteem ei lase tavaliselt ka peale lasta sisuliselt sama funktsiooniga pakette, sest see võib tekitada konflikte
L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber Seansi kiht-algab sellega, et üks vestluse osapooltest soovib teisega rääkida ning annab sellest teisele märku, 3 way handshake-kolmeosaline kätlus Esitluskiht-tegeleb erinevate andmete formaatide ümbervormindamisega, formaat-strukutuur, kuidas on andmed paigutatud, reeglistik, kuidas mingit sümbolit kirjeldatakse ASCII ANSI UTF-8
4 2.1 Piirangud ICMP veateateid ei saadeta vastuseks: 1) Teisele ICMP veateatele. Antud piirang aitab vältida sõnumite kordussaatmise tsükleid. See tähendab, et olukorras, kus leitakse viga saabunud ICMP veateate sõnumis, ei informeerita allikat esinenud veast. Siiski on võimalik saata ICMP veateadet vastuseks ICMP informatsioonisõnumile. 2) Leviedastuse ja multiedastuse paketile. Veateate esilekutsuva paketi saatmisel suurele hulgale hostidele edastaks iga host allikale sõnumi esinenud veast. See tekitaks võrguliikluse ülekoormuse. 3) IP paketi killule. Erandiks on killustatud paketi esimene osa. Juhul kui killustatud andmepaketi esimene kild kutsub esile veateate, siis enamasti juhtub sama ka järgnevate puhul. 4) Pakettidele, mille lähteaadress ei ole üksikedastuse aadress. Allikale pole võimalik saata
Maja näite puhul on pakiks maa- ala, millel maja asetseb. Programm kasutab erinevate tüüpidega muutujaid, ühed hoiavad endas numbreid, teised sõnu (stringe), kolmandad jah või ei väärtust (boolean) jne. Alustame projekti tegemisest. Teeme uue projekti. Anname sellele nime. Otsime selle kataloogi puust üles ja leiame source'i (src). Lisame sinna uue paketi ja paketi sisse ühe uue klassi. Nõnda loome aluse lihtsa ühe klassiga programmi kirjutamiseks. Paketile ja klassile tuleb anda nimi. Anname paketile nimeks näiteks ,,paki" ja klassile ,,Program". Paketi loomine: Klassi loomine: Nüüd, kui klass pole veel avanenud, teeme kataloogipuus sellele topelt klõpsu, meile avaneb selline pilt: Et meie ühe klassiga programm töötaks, peame me tegema sellest klassist Main klassi, sest nagu eelnevalt öeldud, iga programm peab sisaldama Main klassi. Kirjutame main juurde järgneva funktsiooni
keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin. 1) Kadri Kasaku lugu on ajakirjanduslik tekst nagu ülesanne nõudis. Ajakirjandusliku väärtuse annavad tekstile päevakajalisus, viited uuringutele ja sõltumatutele allikatele ning hea ajakirjanduslik stiil, kuna tekst on kergesti loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse
Siis saab saematerjal sinavuskaitse enne järgnevaid töötlusetappe. Töötlus on kerge. Uputustöötlus saematerjalile. Tavaliselt tehakse SINESTO-töötlust puitmaterjali paketi uputamisega SINESTO lahusega täidetud vanni. Lahuse kontsentratsioon sõltub töödeldavast materjalist, kastmisajast ning kohalikest tingimustest. Eesti kliimas on männi- ja kuusesaematerjali töötlemiseks sobiv lahuse kontsentratsioon vähemalt 5%. Uputusaeg vaheliistudega paketile on üks minut, tiheda paketi puhul määratakse uputusaeg igal konkreetsel juhul eraldi. SINESTO väike pindpinevus lubab tal tungida ka tiheda paketi keskosasse. Kõva lehtpuu (kask) töötlemisel on sobiv lahuse kontsentratsioon vähemalt 12% ja uputusaeg 15 minutit. Soovitav on teha laboris Sinesto sisalduse kontrollmääramisi. Lehtpuu puhul on võimalikud värvimuutused punaka tooni suunas. Pihustustöötlus saematerjalile.
äritegevusest Kokku rahavood -9 928 10 334 Raha ja raha ekvivalendid 15 370 5 036 perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide -9 928 10 334 muutus Raha ja raha ekvivalendid 5 442 15 370 perioodi lõpus 15 5.4Hinnakiri Hinnad Raamatupidamise teenuste hinnad kujunevad välja vastavalt vajalikule paketile ja iga kliendi eripärale. Hinnakiri · raamatupidamise sisseseadmine ja töö alustamine (ühekordne) 64 · algdokumentide kanded vaata tabelist · laoarvestuse pidamine 0.45 artikkel · põhivahendite arvestus (põhivara kaart ja kulumi arvestus) 1 põhivara
Gaas. Ehitisregistri andmetel on maja ühendatud gaasivõrku kuid 2003 aastal eemaldati gaasivõrk kogu alevikust. Elekter. Üldine elektrikilp on ühe trepikoja keldris. Korterite individuaalsed voolumõõtjad on trepikodade esimestel korrustel (Joonis 10.). Sealt on võimalik vaadata igal korteril oma elektritarbimist. Korteritel on kahetariifne elektrisüsteem. See tähendab, et päeva ning öise tarbimist on võimalik eraldi mõõta ja tasustada vastavalt valitud paketile. Maja üldelektri kasutusele peetakse arvestust ühetariifse süsteemi järgi. Joonis 10. Üldine elektrikilp keldris ja individuaalne voolumõõtja koridoris 13 Valvesüsteemid. Majal puudub signalisatsioonisüsteem. Tuleohutus. Igas korteris on olemas suitsuandurid. Koridoris suitsuandur puudub. 5.3. Rajatised ja tehnosüsteemid Prügimajandus. Krundil on 1 prügikast maja taga Põllu ja Aasa tänava ristmikul. Muud rajatised
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus Andmeedastuse pakettide edastamisel lisatakse nendele kanali loogiline number, mille kohaselt andmepaketid toimetatakse sihtkohta Ühenduse lõpetamiseks (katkestamiseks) saadetakse läbi võrgu vastavasisuline pakett, millega kustutatakse võrgu sõlmedes kanali loogiline number ja ühendus lõpetatakse Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 11 Ühenduseta edastus Ühenduseta edastuse korral valitakse igale paketile antud hetkel sobivaim teekond läbi võrgu Kõik andmepaketid sisaldavad täieliku sihtpunkti aadressi Paketid võivad jõuda sihtpunkti saadetust erinevas järjestuses ja seetõttu tuleb siht punktis paketid järjestada, mis teeb vastuvõtuseadme keerukamaks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 12 Ühendusega ja ühenduseta edastus das tus u se ga e Üh end Ühenduseta edastus
Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea
arvestatud seda, kui ACK või NAK saab rikutud. Saatja ei tea enam, kas pakett saadi kätte või mitte ning uuesti saata ta ka ei tohi, kuna juba eelmise paketi kättesaamise korral tekiks duplikatsioon. Lahenduseks oleks see, et arusaamatu vastuse korral saadab saatja NAK’i ehk palub uuesti vastata. Aga kui saatja NAK ka vahepeal rikutakse, saadab vastuvõtja uuesti NAK’i. Teine lahendus: lisada piisavalt kontrollsumma bitte, et saatja saaks ka taastada bitierrorid. Rdt2.1 puhul on paketile lisatud järjekorranumber, millega vastuvõtja teeb kindlaks, kas saadetakse sama paketti uuesti või juba uut paketti (vea korral). Järjekorranumbriteks vaid 0 ja 1, kuna enne uut paketti ei saadeta, kui vastus on tulnud. Saatjal ja vastuvõtjal nüüd poole rohkem olekuid võrreldes rdt2.0-ga, kuna peab meelde jätma ka paketi järjekorranumbri. Vastuvõtja ei tea siiski, kas tema viimane ACK või NAK jõudis ilusti saatjale kohale. Rdt2
Neid domeene saab registreerida rahvusvaheliste domeenide üle kontrolli omava organisatsiooni - ICANN-i - poolt akrediteeritud registraride juures 6. Arvutivõrgu IP datagramm. TCP ja UDP. IP vastutab pakettide õigesse kohta jõudmise eest. Paketid liiguvad neljakohalise numbrilise aadressi alusel (IP aadress). See on ka kõik, mida IP pakettidest loeb. Ülejäänu teda ei huvita. Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum
Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud – Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad:
Protokoll on reeglistiku kogum, mis korraldab kogu andmevahetust. 2) semantika kõik lisainformatioon, kuidas andmeid interpreteerida, mida nende andmetega ette võtta, kuidas tööd korraldada, kuidas käituda vigade korral 3) ajastusega seotud reeglid millise kiirusega ja kuidas saata, mis järjekorras ja kogu ajaline käitumine Andmete liikumine läbi kihtide - Iga kiht lisab andmete ülevalt alla liikumisel saatja poole peal oma päise paketile juurde. Vastuvõtja poolel iga kiht võtab päise ja kasutab selles olevat informatsiooni ja viskab selle minema. Saatja poole pealt: rakenduse käest tulevad puhtad andmed ning kui on vaja fail edastada, siis antakse see transpordikihi kätte. Transpordikiht teab, kust see fail tuli (näiteks veebribrauseri käest) ja paneb päisesse juurde, et need on näiteks veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri.
pikkus 565 0 l aius 185 0 2. Pressimise aeg, sek 12 11 3. Maksimaalne surve paketile, MPa 4,0 4. Ülemise plaadi käik, mm 300 2.4. Kuumpressimine. Laastupaketist liigse niiskuse väljaaurutamiseks kuluv aeg on arvutatav valemiga t l = (w k - 6 ) k p = (9,8-6) x 0,67 x 1 =2,54 w k - laastupaketi keskmine niiskus, 10,46 % k p - pressimistemperatuuri tegur 0,67 - plaadi tihedustegur 1
On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, numbritest koosnevaid IP aadresse. DNS kasutab UDP. Töötab asendada. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. hajusandmebaasi põhimõttel. Iga nimeserver haldab Internetis teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks teatud piirkonda. Lokaalne nimeserver - puhverdab nimeinfot, arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul.
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
Saepuidu põhiühikuks on paketid. Nende sisu kohta antakse ostjale täpsed andmed nii, et ostjal on võimalus korraldada kauba edasimüüki. Seepärast on oluline, et paketid jõuaksid ostjani vigastamatutena. Laadimis- ja lossimistööde käigus saab mõnedele pakettidele osaks üsna karm kohtlemine, millega kaasnevad mehaanilised vigastused ja kvaliteedi langus. Kaubasaatja nõusolekuta ei tohi paketti osadeks jagada. Andmed paketi sisu kohta leiduvad kas käsitsi või arvutil kirjutatud ja paketile kinnitatud markeerimislehel. Saepuidu vead Kvaliteedivead Struktuurivead Seisukorravead Praod Oksad Vale kuivusaste Vaigusus Sinetumine Tõrv Muud värvimuutused Mädanik
muutuva suurusega, mis sõltub saatja, vastuvõtja ja võrgu parameetritest. ==> Voo juhtimine määratakse kindlaks kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. ==> Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada vastuvõtja ack teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ack teade ja ühele aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka et eelnevad paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu akna nihutamist, st akna esimestele pakettidele pole kinnitust tulnud, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, kus viga ilmnes tänu akna kellale. JOONIS: Y.nool1: send_base ; y.nool2: nextseqnum // all: window size N // roh: already
parameetritest. ==> Voo juhtimine – määratakse kindlaks kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. ==> Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada vastuvõtja ack teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ack teade ja ühele aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka et eelnevad paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu akna nihutamist, st akna esimestele pakettidele pole kinnitust tulnud, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, kus viga ilmnes tänu akna kellale. JOONIS: Y.nool1: send_base ; y.nool2: nextseqnum // all: window size N // roh:
ARQ protokoll suudab: 1) Avastada vigasid (checksumi abil) 2) Vastuvõtja puhul suudab anda tagasisidet (Kui andmed jõudsid kohale vigaselt saadame NACK’i. Kui jõudsid kohale ilma vigadeta saadame ACK’i) 3) Uuesti sooritada andmeedastust. Näiliselt veatu protokolli puhul on aga suur viga, mis siis teha kui ACK või NAK on vigased? Rdt 2.1 – igale saatja poolt saadetavale paketile lisatakse ka järjekorra number. See välistab pakettide dubleeringu, küll aga võib vastuvõtja saada samasuguste andmetega pakette. Kui saatja saab kätte ACK-i, siis lõpetab ta andmete saatmise. Vastasel juhul saadab ta samasuguseid pakette ja suurendab koguaeg järjekorranumbrit. Rdt 2.2 - erinevus 2.0-ga on see, et NAK-e ei saadeta. Selle asemel pannakse igale ACK-le külge selle paketi järjekorranumber, mis viimati kätte saadi
Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10
1000 baiti? 1000 baiti=8000 bitti. Sealt siis 8000/8Mbit=0.001 s ehk 1 ms. Konks on nüüd 60 km. Siin tuleb arvesse võtta levimiskiirus(valguse kiirus) ka..Seega +0.2 ms iga paketi puhul. Kokku on siis 1.2 ms 1000bitise paketi puhul. 95.Kindla pikkusega pakette kasutavas sidekanalis kanti kokku 1060 baiti, mis moodustavad ühe sõnumi. Milline on ülekantavate pakettide hulk? Paketi sisu on 48 baiti ja päis 5 baiti. Üle tuleb kanda terviklikud paketid. Kui viimasele paketile ei jätku andmeid, siis pannakse nulle täis ja saadetakse ikka terve pakett ära. Kui paketi pikkus on 48 baiti: Kokku siis 1060/48=22.08 ehk siis 23 paketti. 96.IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakett pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? pakett on 64 baiti, seega pooleks on osatähtsus. 97. ADSL abonendiliideses toimub infoülekanne alamkanalites. Millised on nõuded alamkanalile ja kuidas moodustub infoülekandel vajalik bitikiirus? 98
Rdt 2.0 realistlikum, sest alumise kihi andmeedastamisel ja vastuvõtmisel võib andmeid kaotsi minna. Et sellisel juhul hakkama saada on vaja ARQ (Automatic Repeat reQuest) protokolli. ARQ protokoll suudab: 1)Avastada vigasid (checksumi abil) 2)Vastuvõtja puhul suudab anda tagasisidet (ACKi ja NAKi näol) 3)Uuesti sooritada andmeedastust. Näiliselt veatu protokolli puhul on aga suur viga, mis siis teha kui ACK või NAK on vigased? Rdt 2.1 igale saatja poolt saadetavale paketile lisatakse ka järjekorra number. See välistab pakettide dubleeringu küll, aga võib vastuvõtja saada samasuguste andmetega pakette. Kui saatja saab kätte ACK-i, siis lõpetab ta andmete saatmise. Vastasel juhul saadab ta samasuguseid pakette ja suurendab koguaeg järjekorranumbrit. Rdt 2.2 - erinevus 2.0-ga on see, et NAK-e ei saadeta. Selle asemel pannakse igale ACK-le külge selle paketi järjekorranumber, mis viimati kätte saadeti. Nii on
vastu võtta. Kui kasutatakse kumulatiivset ACK-i, siis sellise kviitungi saamine mõne paketi kohta kviteerib automaatselt ära ka kõik varasemad saadetud paketid. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada vastuvõtja ACK teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ACK teade ühele aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu akna nihutamist, st. akna esimestele pakettidele pole kinnitust tulnud, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, kus viga ilmnes tänu akna kellale. 19. Selective-repeat + Selective Repeat: Korratakse ainult seda paketti, mida teine osapool kätte ei saanud.
tasuks kaaluda tausta versioonilt üleminekut tasulisele versioonile. Esimese hooga sellega mingeid kulutusi ei kaasnegi - tuleb lihtsalt määrata maksimaalne päeva limiit, milleks vaikimisi on $2. Limiidi saab ära jagada erinevate osade vahel, seega kui näiteks sisenev andmemaht saab ületatud, siis muid ressursse see ei puuduta ning need jäävad endiselt kättesaadavaks. Suurimaks plussiks tasulisele paketile üle minnes on hetke limiitide mitmekordne tõus. See tähendab, et kui tasuta paketis saab minutis välja saata kuni 8 kirja, siis tasuta paketis, see piirang kaob. Minutis võib välja saata soovi korral ka 2000 kirja ning kui selle päeva jooksul rohkem kirju välja ei lähe, siis ei pea midagi ka maksma, kuna 2000 kirja saab päevas välja saata tasuta. Kui tasuta paketi puhul on see piirang terve päeva peale laiali laotatud, siis tasulise paketi puhul võib
Aken võib olla muutuva suurusega, mis sõltub saatja, võrgu ja vastuvõtja parameetritest. Voo juhtimine määratakse kindlaks, kui palju saatja võib saata ja kui palju vastuvõtja suudab vastu võtta. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi jrk number näitab, et eelnev pakett pole kohel jõudnud, ei saada vastuvõtja ACK teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ACK teade ühele aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu akna nihutamist, st akna esimestele pakettidele pole kinnitust tulnud, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid peavad olema saabunud õiges jrk-s, vastasel juhul toimub pakettide uuesti saatmine alates paketist, kus viga ilmnes tänu akna kellale. Go-back-n (GBN) protokoll lubab saatjal pakette saata ilma, et ta peaks ACK-e ootama
. FIN sõnumi vastuvõtja peab enne rakendusele teada andma, et selline sõnum on ja siis ootama rakenduselt vastust et kõik on ok ja võib ühenduse lõpetada. 21. TCP töökindel andmeedastus Segmendid võivad tulla suvalises järjekorras kohale, aga kõik on nummerdatud. TCP nummedab baite. Millal uuesti saadetakse? ● Segment sai transpordi käigus viga ● Segment ei jõua üldse kohale ● Saatja ei tea, et midagi valesti läks ● Igale paketile ei pea kviitungeid saatma, puhvrisse jäävad augud sisse ● Kui tuleb timeout ACKe oodates, siis saadetakse uuesti Baitide nummerdamise loogika - Andmete saatmisel on esimese baidi nr (sequence) Kviitungil on nr, mida me järgmisena ootame (ACK) Ehitab IP mitte eriti töökindla protokolli peale töökindla andmevahetuse, kasutab kumulatiivseid kviitungeid. Kordussaatmise käivitab timeout/duplikaat ACK.
Kokkuleppeid ei saavutatud. Sellises määratlematus olukorras kulus veel 3 aastat, kuni jõuti järgmise olulise sammuni - 1923. aasta sügisel kommunistlik internatsionaal tegid ettevalmistusi kommunistliku revolutsiooni vallandamiseks Saksmaal - suur osa sellest kihutuskirjanduse liikus läbi Baltimaade. Sellistes meeleoludes tuli Läti mõjukas delegatsioon Meierovicsiga eesotsas Tallinnasse ja 1. nov 1923 kirjutati alla tervele paketile lepingutele, kõige tuntum Eesti-Läti kaitseleping, majanduslikes mõttes kõige tuntum nn tolli-uniooni kokkulepe - pidi tihenema Eesti ja Läti koostöö. Kolmandaks paketiosaks kokkulepe, mille järgi mõlemad pooled loobusid vastastikuste hüvitiste sissenõudmisest, Läti loobus tagasinõudmast Eesti poolt rekvideeritud varasid ja neljas osas paketist oli uus piirikokkulepe - piirjoon sai lõpuks paika: Laura vallast üks osa läks Eesti käes Läti kätte, Ruhnu saar jäi Eestile ja
annaabi.ee 
