Aleksander Kunileid "Mu isamaa on minu arm" https://www.youtube.com/watch? v=1ziVAMnRoSU&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc- 0vI&index=1 Aleksander Kunileid "Sind surmani" https://www.youtube.com/watch? v=IKwjGnF54yY&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI&index=2 Friedrich Saebelmann: · Esimene eestlane Peterburi konservatooriumis, kus ta sai õppida vaid ühe aasta klaveri erialal. · Edaspidi töötas Viljandimaal Paistus kooliõpetaja ja köstrina. · Oli suurepärane organist ja pianist ja tsellist . · Asutas Paistus meeskoori, kes esitas eelkõige tema loomingut. · Kirjutas kauneid meloodilisi koorilaule, neist tuntuim on ,,Kaunimad laulud". Kuulamine: Friedrich Saebelmann ,,Kaunimad laulud" https://www.youtube.com/watch? v=u0xhRvGiR30&index=3&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI Karl August Hermann:
eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid, järgis vanarahvalaulude traditsioonee. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni. Surmani töötas mata õpsina. Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane.
Kuna talle sobivat töökohta polnud, otsustas ta suunduda koos venna Alexandriga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. Aastal astus ta esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja kösterorganistina. Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllalti häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta on mänginug muletavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest
Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe. On rohkesti lihtsust ja naiivsust.Tuntumad laulud on"Palve", ,,ellerhein", ja ,, Su priimuse nad olid matnud", ,,kevade noorus" jne. Aleksander Kunileid(Saehelmann)1845-1875. Lõpetas ka J.Cimze seminari,kus jätkab õpetajana. 2aasatt töötab edasi Gatsinas,Peterburis.1873 siirdub Ukrainasse pidades organisti
EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija; Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) helilooja, koorijuht, organist, I üldlaulupeo dirigent / I üldlaulupeo 2 eesti keelset laulu Sind surmani, Mu isamaa on minu arm (Koidula tekst) / esimeste eesti koori- ja soololaulude autor eesti rahvusliku muusika rajaja; Friedrich Saebelmann (noorem vend) helilooja,pedagoog, koorijuht / Kaunimad laulud, Ellerhein, Lilleke / muusikaõpetaja ja koorijuht Paistus, esimesed klaveri-, oreli- ja tsellosolistina; Karl August Hermann keeleteadlane, kirjanik, helilooja TÜ eesti keele lektor / Uku ja Vanemuine, Mingem üles mägedele, Isamaa mälestus I eesti entsüklopeedia koostamise alustaja / eestikeelse muusikaalase terminoloogia aluspanija, eesti muusika arendamine ja propageerimine, II üldlaulupeo üldjuht;
3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730
mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm", · "Mu isamaa nad olid matnud"; "Süda tuksub" · Värvikas harmoonia; uus kvaliteet tolleaegses koorilaulurepertuaaris
sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus · Mulgi murdele annab erilise kõla muutus a, ä > e, alates kolmandast silbist, nt ollive "(nad) olid", küdzättem "küpsetama", iluzepp "ilusama(d). See muutus haarab kõiki sõnu ja põhjustabki Mulgi keele nn heleduse. Muutuse äärealadel Tarvastus ja piiratult ka Paistus ilmneb mõnes vormirühmas ka vastupidist järgsilpide muutust e > a, nt obeza "hobuse(d)", sädema "sädeme(d)". · A, ä > e, algpõhjuseks on madalate vokaalide a ja ä redutseerimine (vähendamine, kahandamine) keskvokaalideks , mis hiljem on sageli asendatud e-ga. See rõhutute silpide muutus on iseloomulik keeltele, kus on tugev tsentraliseeriv (keskkohta koonduv) sõnarõhk koos rõhutute silpide vaeghääldusega, nagu ongi Mulgis
Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Helme kihelkond erines mitmeski osas teistest Mulgi kihelkondadest. Näiteks puuduvad siit andmed omanäoliste, peene labasekoelise linase keskosaga õlalinikute kohta, mida kanti kõigis ülejäänud Mulgi kihelkondades ja millel otstesse olid sissekootud jämedamast mustjassinisest ning peentest punastest villastest lõngadest reljeefsed triibud. Samuti ei kodunenud siin Hallistes, Karksis, Tarvastus ja Paistus ülipopulaarsed ruudulised viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid. Peakatete osas võtsid Helme naised naaberkihelkonna Rõngu eeskujul omaks väikese tülltanu ja pikk-kuue kõrval kodunes siin ka kampsun.
Kasukate kaunistamisel oli kahesugune otstarve. Ühelt poolt taotleti loomulikult dekoratiivsust, teisalt sai nõnda varjata keerulisemate kohtade (voltide ühendamised, siilude kinnitused jms.) õmblemisel tekkinud vusserdusi. Kasukaid õmblesid külarätsepad. Õmmeldi tellija pool kodus, rätsep võeti selleks ajaks toidule. Sageli peeti neid veidrateks ja kerglasteks inimesteks. Nende kohta liikus palju naljalugusid. "Kas siis mõni miis on va rätsep", räägiti Paistus või "istus laua peal, jalad istme all, limpsis niiti ja laksutas tollipulka". Et head karusnahka saada, söödeti Paistus villalambaid kõvasti. Neile anti jahu, nende hein pidi olema leheline ja neid joodeti puhta veega. Naha saamiseks peeti taludes vanu lambaid, kelle vill lasti pikaks kasvada. Nahka pargiti enamasti talviti küünlapäeva paiku, sest siis oli nn. vaikne aeg. 6
orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna
esiisa põllult toodud mälestuskivi, Halliste kiriku seinal on Krosside-Grosside suguvõsa vapp, mis pühitseti sisse 2001. aasta jaanipäeval (Raave 2002). Selles töös on tehtud uurimus murdesõnade tundmisest Krosside suguvõssa kuuluva Aino Uripeaga (sünd. 25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade
· Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845 Audru - 27.7.1875 Poltaava) . 1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees - see oli tema lühikese elu säravaim sündmus. 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster- organistina.Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja. · Friedrich August Saebelmann Helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. 1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi)
Sündis Karksis köster- organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Ande Andekas-Lammutaja Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tsellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus
Seepärast kooti sukasäärele sisse lai tumesinisest, punasest, rohelisest ja valgest korrutatud lõngast tihe kiri. Sukk ise oli valgest villasest korrutatud lõngast. Et naistel peeti jämedaid sääri ilusaks, siis tuli sukasäärtele jämedust kunstlikult juurde lisada. Selleks kooti need nii avarad, et ümber jalasääre saaks mähkida ribarätid. See komme oli üks paljudest eesti rahvakultuuri nähtustest, mis püsis kõige kauem Mulgimaal Helmes, Paistus ja Tarvastus. Tarvastust nagu Hallistestki on teateid, et seal kantud pajukoorest viiske iga päev. Jõukamad tegid peenikesed kirikupastlad mustast parknahast ja need olid varbapealse punase nööriga ehk teraskandiga ninaõmblusel. Kuni 19. sajandi lõpuni kanti pasteldega pidulikul puhul sokke ja sukki. Pastlanöörid olid valged linased. Pidulike pastelde paelu pesti ja pleegitati. 19. sajandi lõpul tulid tarvitusele ka poest ostetud või nahast lõigatud rihmad.
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus: esines organisti, pianisti ja t¹ellistina, andis klaveritunde (õpilane Juhan Aavik), asutas suure meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris
Meie sõnade autor Jannsen.1884 Eesti rahvuslipu õnnestamine Otepääl, ainus isamaaline laul, mis seal esitati. Üldlaulu peol lauldi seda püsti seistes. 1896 Postimehes nimetati seda ka hümniks. Friedrich August Saebelman 1851 1911. Sai tänu heale saksa keele oskusele tööle Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 esimese eestlasena astub Peterburi konservatooriumi. Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks
ei lasknud surma majja; 2-3 tuhat aastat vana; vanal kandlel oli 5-8 keelt Ristiusk ja uued kultuuritraditsioonid · Ühehäälne Gregoriuse koraal, mis on rahvalaulude sarnane · Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud · Algul olid pillideks flööt, trompet ja trumm, hiljem lisandusid lauto ja viiulilaadsed pillid · Organiseeriti koole, kus õpetati kirikulaulu · Dominiiklaste ordu kõneles maarahvakeeli, organiseeris koole (hariduse võisid saada ka mõned eesti poisid)
Kunileiuga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 12 1880. aastast töötas Saebelmann Paistus kihelkonnakooliõpetajana ja köster-organistina. Vaatamata vaid lühiajalisele õppimisele muusikakõrgkoolis oli ta ilmselt saanud oma õpetajalt küllaltki häid teadmisi. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa
pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tšellistina, andes klaveritunde (üheks õpilaseks oli Juhan Aavik), asutades suure meeskoori ning juhatades maakondlikke laulupidusid. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, millest enamus ei erine palju saksa liedertafellikest lauludest. Need on vähenõudliku harmooniaga lihtsad
Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika. Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik.
tarkusele juhatab...ja neid kõlblikuks teeb suurema kooli, liiati seminaari kooli minema." Seega rõhutati kihelkonnakooli tähtsust koolmeistrite ettevalmistamise süsteemis. Esimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis 1857.a. Põlvas. Tütarlapsi hakati vastu võtma kihelkonnakoolidesse, kus varem õppisid ainult poisid, sellepärast, et " talurahva mõistlikumaid inimesi, perenaisi, ja emasid kasvatada". 1871. aastal asutati tütarlastekool Paistus. 1875. aastal hakkasid tööle tütarlaste kihelkonnakoolid Rõuges ja Tarvastus, sinna lisandusid veel koolid Võnnus, Räpinas ja Helmes. Uued nõuded põhjustasid kihelkonnakoolide seniste funktsioonide muutumist. Kui varasematel aastatel koolitati külakoolmeistrid ja kirjatarkust tundvad ametimehed, siis 1870. aastate keskpaigast alates kujunes kihelkonnakoolist teise astme rahvakool. Kihelkonnakoolide osatähtsus kasvas koos majanduselu arenemisega. 1881. aastaks oli
servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased. Õied valged, koondunud 5-15 cm läbimõõduga ebameeldivalt lehkavatesse kännastesse, õitseb mais- juunis. Viljad oranzpunased, kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, valmivad septembris. Vähenõudlik liik mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Eesti suuremate harilike pihlakatena tuleks märkida Viljandimaal Paistus kasvavat puud d1,3=68 cm ja Valgamaal, Otepääl kasvavat puud kõrgusega 20,0 m. (Relve, 2000). Sordid: Määri p. (S. aucuparia L. ssp. moravica (Zeng.) A. Löve) H. p. alamliik, suurte söödavate viljadega; 'Beissneri' - lehekesed lõhised, võrsed punased; 'Birgitta' - suured tumerohelised lehed, kollased viljad, ümar puu; 'Fastigiata' - kitsaspüramidaalne võra, oranzid marjad; 'Pendula' - pikkade rippuvate okstega leinavorm; 'Rosmari' - ovaalse võra, suured,
annaabi.ee 
