Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon - lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon nagu interferentski on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad. Difraktsiooni kasutamine
Difraktsiooni kasutamine Difraktsioon? Difraktsioon lainete paindumine tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Kui lainetus ühesuguses keskkonnas levib sirgjooneliselt, siis kohtumisel tõkkega toimub kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levikust ning lainetus paindub tõkke taha. Difraktsioon on omane kõigile lainetele. Mida väiksemad on tõkked, seda paremini lained (ka valguslained) nende taha levivad Difraktsiooni kasutamine
Sumbuvad võnkumised-amplituud ajas kahaneb.Sumbumatud-amplituud ei muutu. Harmoonilised võnkumised-võnkumised, mida saab kirjeldada siinuse või koosinuse funk.abil. Resonants-võnkumisamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Lained-ruumis levivad võnkumised.(Ristlaine korral toimub võnkumine risti laineleviku sihiga.Pikilaine korral toimub võnkumine piki laineleviku sihti.) Lainete difratsioon-lainete paindumine tõkete taha.(difratsioon on hästi jälgitav, kui tõkete või avade mõõtmed on samas suurusjärgus lainepikkusega). Interferents-lainete liikumine, mille tulemusena lained kas tug.või nõrg. üksteist.
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne h...
Ultravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Kasutamine: 1)meditsiinis 2)kutsub esile luminestsentsi 3)salakirjade ja kustunud teksti kindlaks tegemine Valguse omadused Peegeldumine Murdumine Difraktsioon (valguse paindumine tõkete taha) Interferents (koherentsete valguslainete liitumine) Polarisatsioon ( võimaldab vähendada valguse intensiivsust) Kiirgumine Neeldumine Laine pikkused Violetne 400435 Sinine 435500 Helesinine 500520 Roheline 520565 Kollane 565590 Oranz 590625 Punane 625760
o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa t1 = t1 = 32 mm Fv,Rk = 0,5*fh,2,k*t2*d = 0,5*18,93*32*4 = 1,21 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =1,21*0,9/1,3 = 0,84 kN Naela paindumine keskelt = fh,1,k/fh,2,k = 1 My,Rk = 0,3*fu,k*d2,6 = 0,3*600*42,6 = 6617 Nmm 4 F v ,Rk = 1,05f h , 1,kt 1d 2+ [ 2 ( 1+ )+ 2 f h , 1,kdt 1] 4 ( 2+ ) M y , Rk - =¿
Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine levimissuunda. Lainepikkus- kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vaheline kaugus. Periood- aeg, mille jooksul levin laine lainepikkuse kaugusele. Lainete interferents-lainete liitumine, liituda saavad ainult ühesuguse lainepikkusega lained. Lainete difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha. Tõkke mõõtmed peavad olema samas suurusjärgus kui laine mõõtmed. -pöördenurk 1rad l-kaare pikkus 1 m 360' =2rad joonkiirus v=1m/s=l/t nurkkiirus =1rad/s=/t periood t=1s lainepikkus =1m kiirus v=s/t, v=/T, v= *f
kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad. Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon. Peale traumat on hüppeliiges valulik, tekkib turse ja nahk muutub sinakaks. Põhjuseks on rebenenud veresoontest kudede vahele sattuv veri
Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad
ja seda paremini, mida suurem on lainepikkus. · Vastasmõjus ainega ilmnevad valguse korpuskulaarsed omadused(fotoefekt, valguse rõhk) seda paremini mida väiksem on valguse lainepikkus. 2) Inteferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lained peavad olema koherentsed. 3)Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha. Tõkete mõõtmed peavad olema väiksemad või võrrelavad lainepikkusega. 3) Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Punane murdub vähem, sinine rohkem. 4)Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Toimub negatiivselt laetud plaadi valgustamisel. Fotoefekti tekkimiseks peab olema footoni energia suurem võrdne
Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Laine murdumine Laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents Võrdse perioodiga lainete liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon Lainete paindumine tõkete taha 2. Lehelt 3. 1) Vabavõnkumine Süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine 2) Sumbuvvõnkumine Hõõrdejõu mõjul võnkumise kiirus ja ulatus vähenevad võnkumise käigus kuni nullini 3) Sumbumatu võnkumine Hõõrdumisest tingitud muutust kompenseeritakse väliste mehhanismidega 4) Sundvõnkumine Võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul sundvõnkumine on alati sumbumatu. 4. Võnkumise energia
Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine
resonants - nim keha vnkeamplituudi jrssku kasvu oma vnkesageduse kokku langemisel vlise vnkesagedusega. Sdurid sillal. pikilaine - laine, kus vnkumine toimub piki levimissiht ristlaine - laine, kus vnkumine toimub levimissihiga risti. keralaine - laine, mille frondiks on kera, liigub igas suunas. interferents - lainete liitumine. min - tekib, kui lained kestavad teineteist ja kohutvad phi ja hari. max - kui htivad kas phjad vi harjad. lained vimendavad teineteist. difraktsioon - laine paindumine tkke taha. Keskkonna iga punkt, milleni laine on judnud, on ise uue elementaarse laine allikaks.
teed mööda Resonants-nähtus, mis tekib, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõnkumise sagedusega Harmooniline võnkumine-keha liikumist iseloomustab sin või cos funktsioon Laine-võnkumise edasi kandmine ruumis Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonnast, mille laine on juba läbinud Interferents-võrdse perioodiga lainete liikumine üheks laineks Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha 2. Teepikkus(s,l)-ringjoone kaare pikkus Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja kõveruspunkti ühendav raadius Nurkkiirus-pöördnurga ja selle sooritamiseks kulutava ajavahemiku jagatis(ühik: 1rad/s) Periood(T)-ajavahemik, mille jooksul tehakse 1 ring Sagedus(f)-ajaühikus tehtud ringide arv 3. Võnkumise liigid 1) Vabavõnkumine-(omavõnkumine)kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul
katted, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, teleskoop, asendist(1täisvõnge=2piid). Valguse intensiivsus(I): objektiiv, Newtoni rõngad. Difraktsioonivõred: läbipaistvad võred on pinnaühikut läbiv energia sekundis(mõõtüh: 1J/sm2). klaasplaadid, millel on paralleelsed jooned. Kahe naaberjoone vahelist Silm.nägemine:põhivärvid: pun, roh, sin. Valguse kaugust nim võre konstandiks (d=1/100). Peegelvõredel on samuti difraktsioon: ..on lainete paindumine tõkete taha; ..on paralleelsed jooned. Ka väikeste punktide hulk võib moodustada valguslainete kõrvalekaldumine sirgjoonelise levimise teelt, difrakts.võre. Difr.võredega lahutatakse valgust spektriteks, uuritakse esineb väikeste avade ja tõkete juures. Huygensi-Fresneli koostist. Lihtsaim difr.võre on kaksikpilu. Kui sellele langeb valgus, printsiip: difraktsiooni tekkimist selgitatakse selle muutuvad pilud elementaarlainete allikaiks
http://www.abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest.
lainelevimissuunda, punane: 760 630nm, oranz: 630 600, kollane: 600 570, roheline: 570 520, helesinine: 520 470, sinine: 470 420, violetne: 420 380. koherentsed lained lained mille kuju ajas ei muutuning on sama lainepikkusega, mittekoherentsuselon laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu on jõudnud ärritus on uue elementaarlaine allikas, mille abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine
a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c. Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon d. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg/teepikkus on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline/pöördvõrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? a. Geomeetriline optika b. Laineoptika c. Kvantoptika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on a. Näiv kujutis b
· Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid. · Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate faaside vahel ei tohi laine levimisel muutuda. 9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- On lainete paindumine pilude või tõkete taha.- lained ei levi enam sirgjooneliselt. · Tingimus- Difraktsiooni korral väga väike pilu. Ei teki igasuguse pilu korral. Pilu või tõkke läbimõõt peab olema võrreldav laine pikkusega. Mool kaitseb selle eest ,et lained ei jõuaks randa.
(hõõglamp, ahi, inimene) Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip? Ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud laineliitumise tulemusena. 9.Mis on difraktsioon? Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha. 10.Mis on varjupiirkond? Varjupiirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 11.Mis on inteferents? Inteferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised nõrgendavad või tugevdavad teineteist. 12.Millised lained üksteist liitumisel a)nõrgendavad, b)tugevdavad ? a)nõrgendavad vastas faasis olevad lained b)tugevdavad samas faasis olevad lained 13.Mis on käiguvahe
a. difraktsioon b. interferents c. Doppleri efekt 8. Kui heli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2x suurem, siis heli intensiivsus (Heli intensiivsus on võrdeline heli sageduse ja heliallika võnkeamplituudi ruuduga.) a. on 2x väiksem b. On sama, sest intensiivsus ei sõltu sagedusest c. On 2x suurem d. On 4x suurem 9. Interferents on a. sageduse muutumine liikuva heliallika korral b. Lainete liitumine c. lainete paindumine tõkete taha 10. Suurema sagedusega lainetel on lainepikkus a. suurem b. Väiksem c. Lainepikkus ei sõltu sagedusest 11. Lainete liitumisel a. Mõnedes ruumipunktides tugevdavad, mõnedes nõrgendavad b. lained nõrgendavad üksteist c. lained tugevdavad üksteist 12. Millest sõltub matemaatilise pendli võnkeperiood? (mitu) a. raskuskiirendus b. Pendli pikkus c. pendli mass d. võnkeamplituud 13
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud.
faasis) Koherentsete lainete saamiseks on vaja kahte valgusallikat, mis kiirgavad koherentseid laineid. Koherentseid laineid ei ole sellepärast, et valgus kiirgab aatomites ja kiirgumine on juhuslik ja aatomeid on väga palju. *Tavalistes valgusallikates olevad lained on mitte koherentsed 1826 Fresnel-kasutas kahte peeglit ja jaotas ühevalgusallika kaheks ning need on koherentsed Difraktsioon-on lainete paindumine tõkete taha. *Difraktsioon tekib ainult väga väkeste avade korral *Difraktsioon on valguse kõrvale kalle valguse sirgjoonilsest levimisest. *Difraktsioon on jälgitav kui ava aluis on 2-5 lainepikkust *Difraktsioon avastati 1802.aastal->Young *Huygensi prinsiip iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uukes laineallikaks kust kiirgab elementaarline. *Frenel uuris ühest avast laine levimist. *Freneli teooria järeldus, et teatud avasuuruse ning valgusallika ja ekraani vahelise kauguse korral
- Gammakiirgus- 10(astmel 19)-edasi (tekib aatomi tuumas) radioaktiivne kiirgus Nähtavvalgus-optika Vikerkaar: punane-oranz-kollane-roheline-helesinine-sinine-violetne Igal värvil on erinev lainepikkus Interferents, difraksioon Interfrents- 2 valguslainet hakkavad teineteist segama Lainete liitumine, mille tulemusel erinevates ruumipunktides lained kas tugevdavad või nõrgenevad teineteist Difraksioon-lainete (valguse) paindumine tõkete taha Faas kirjeldab laine olekut Lained, mis on faasistiituvad ja tugevndavad üksteist. Vastasfaasis kustutavad teineteist Faasivahe iseloomustab kui palju 2 lainet teineteise suhtes hilinevad. Interfentse tingimused: 1. Laine peab pika aja jooksul säilitama oma esialgsed parameetrid 2. Kui laine pole pidev, on pilt pidevalt muutuv ja silm fikseerib pideva valgustatuse 3. Lained peavad olema koherentsed-ained, mis on sama lainepikkusega ja samasfaasis Selgenev kile
Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik) Lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha Elementaarlaine väikseim võimalik laine Huygens printsiip keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ka uue elementaarlaine allikaks 2. Defineeri radiaan Üks radiaan on nurk, mis saadakse raadiuse pikkusega kaare otspunktide ühendumisel ringjoone keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus Näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4
· Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid.
kujutise võrkkestale. Kuid mida tegi teadlane Young? Ta tegi double sit experimenti, millega tõestas oma teooriat, et valgus on laine. Täpsemalt tõestas ta difraktsiooni, mis on lainete liikumise nähtus. Kui lainete käiguvahe on täisarv ning lainepikkus ja faas samad, siis näeme läbi avade tulevat valgust, kuid kui käiguvahe on komaga ning lainepikkus ja vaas erinevad, siis me valgust ei näe. Difraktsioon on lainete paindumine avade ja tõkete taha tingimusel, et tõke/ava on lainega samas suurusjärgus. Valgus kui lainet tõestati ka murdumisega, mis tähendas, et kiirus muutub üleminekul ühest keskkonnast teise, mis sõltub materjalist ja valguse langemisnurgast. Murdumisnäitaja, mis näitab kui mitu korda aeglustab või kiireneb valgus teises keskkonnas. See sõltub aga omakorda murdumisest ja seda saab arvutada . Sellega on
elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks Mis on elektromagnetlaine? Muutuvate magnet ja elektriväljade levimisprotsess Mis on elektromagnetväli? Elektrivälja ja magnetvälja koosmõjul tekkiv väli Mis võib olla elektromagnetlainete allikaks? Elektromagnetlainete allikaks võivad olla võnkuvad laengud Elektromagnetlainete põhiomadused PEEGELDUMINE eriti metallpindadelt, INTEFERENTS lainete paigutumine tõkete taha, DIFRAKTSIOON lainete paindumine tõkete taha. Võnkeperiood T s (sekund) Võnkesagedus F Hz (herts) Lainepikkus m (meeter) Induktiivsus L H (henri) Elektrimahtuvus T ??? Laine levimise kiirus C m/s (meetrit sekuntis)
Laine langemisnurk ning peegeldusnurk on pinnanormaali suhtes võrdsed Lainete interferents: Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip) Üksiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest Lainete difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga) Akustika: Helilained: Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz Infraheli – alla 16 (20) Hz Ultraheli – üle 20 000 Hz Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus: Õhus 344 m/s (30C) Vees 1500 m/s (25C) Alumiiniumis 5000 m/s
Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difarktsioon paindumine. Interfernets liitumine. Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda 1) Difraktsiooniribad muutuvad avade suurenedes kitsamaks ja tihedamaks. Difraktsiooniribad jäävad nähtamatuks suurtest avadest tuleva valguse korral. Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest.
Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Interferentsi maksimumi tingimus: lained liitumisel tugevdavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkusest.(käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida, liitumispunkti jõudmiseks. =A-B). =2k*/2 Koherentsed lained- lained, millel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnksagedus. Difraktsioon- Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumine tõkete taha Rakendused: difraktsioonivõre; holograafia. Avaldumine: Huygens- Fresneli printsiip- lainefrondi punktid on koherentsete lainete allikaks. Huygens- Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse dispersioon- Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest(sagedusest)
roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jäikus liigese funktsioonihäire põlve paindumine on raskendatud liigesesisene krigin Riskitegurid Artroosi tekke riski suurendavad mitmed faktorid, sageli võib esineda korraga mitu riskitegurit. vanus ülekaalulisus vigastused ja ülekoormus geneetika ja pärilikkus lihasnõrkus Uuringud Põhiline uuring millega kinnitatakse diagnoosi on röntgenoloogilsed uuringud. Tehakse haigestunud liigesest mitmes suunas ülesvõtted ja vaadatakse liigese liikuvust . Ravivõimalused ja -põhimõtted
1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon.
Laineid iseloomustavad suurused: hälve, amplituud, periood, sagedus, ringsagedus, laine kõrgus, lainepikkus Lained on olulised: päike soojendab maapinda, veelained muudavad kallast Lainetega seotud nähtused: Murdumine - · Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Peegeldumine - Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda Interferents - Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha Helilaine õhuosakeste võnkumine Levib õhuosakestega Doppleri efekt - Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb SOOJUSFÜÜSIKA Aine ehitus koosneb aatomid ja molekulid Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, plasma Vedel - Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat
2.10. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes. 2.11. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2( x ja y) 2.12. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? Kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, seega nii mitu paari on e lõpmata palju. ( inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed) 3. VARDA TUGEVUS PAINDEL 3.1. Milles seisneb varda paindumine? Varda telje kõverdumises koormuse toimel. Koormamisega. 3.2. Missugused koormused painutavad detaili? Põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub. 3.3. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud ja vastupidi. 3.4. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Positiivseks loeme põikjõudu, mis nihutab vaadeldavat elementi päripäeva. Momenti
koherentsed s-t nende kuju ajas ei tohi muutuda 17. inteferentsi maksimum: llained liitumisel tugevadavad üksteist,lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkust. 18. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 19. Koherentsed lained on ajas muutumatu käiguvahega lained 20. Vari tekib laine tõkke taha jäävasse piirkonda. 21. Lainete difraktsioon on lainete paindumine 22. Difraktsiooniks nimetatakse seda kui lained läbivad tõkestatud ala. 23. Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 24. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. 25. Valguse (lainete) murdumine-valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva
Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos v=f Lainefront pind, mis eraldab keskkondi, kuhu laine on ja ei ole levinud. Punktid võnguvad samas faasis. Lainepikkus laine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem või keha hetkel on. Koherentsus lained, mille käiguvahe ajas on konstant interferents lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. difraktsioon valguslainete paindumine tõkke taha. Ideaalne gaas, selle olek ja oleku muutumine gaasi mudel, kus molekule loetakse punktmassideks, molekulide põrkel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub suund, molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. pV/T=const isohooriline, isobaariline, isotermiline. pV/T=Rm/M R=8,31J/(mol*K) Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema
faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest . Ruumilaine tekkib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine. Difraktsiooni saab jälgida vahetult näiteks veelaineid jälgides, kui mõni jõuab veest väljaulatuva kivini lained painduvad vähemalt osaliselt ka kivi taha. Difraktsioon saab tekkida siis, kui seda põhjustavad objektid on samas suurusjärgus lainepikkusega. Valguse puhul on difraktsiooni jälgida keerukas, sest vastavad objektid peavad olema väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved
moodustub kitsas kael ja tilk rebeneb lahti. Ei ole tarvis palju fantaasiat, et kujutleda vett just nagu suletuna elastsesse kotti, mis puruneb, kui vee raskus ületab koti tugevuse. Tegelikult muidugi ei ole tilgas mitte midagi peale vee, kuid vee enese pinnakiht käitub nagu pingule tõmmatud elastne kile. Asetage nõel ettevaatlikult veepinnale. Pinnakile paindub ega lase nõelal põhja vajuda. Samal põhjusel saavad kerged vesijooksikud kiiresti liikuda veepinnal nagu uisutajad jääl. Kile paindumine ei lase välja voolata vett, mis on ettevaatlikult valatud küllalt tihedale sõelale. Niisiis on võimalik "sõelaga vett kanda". See näitab, kui raske on mõnikord isegi parima tahtmise juures öelda midagi tõeliselt mõttetut. Ka riie on tegelikult sõel, mille moodustavad üksteisest läbipõimitud niidid. Pindpinevus takistab tugevasti vee imbumist riidesse ja seepärast ei tungi vesi otsekohe riidest läbi.
Katusetööde ohutuspiiretega tellingud Katusetööde ohutuspiirdega tellingud on kaitsvad tellingud töötamiseks kaldega katustel. Varikatused Varikatuse laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit. Varikatustel peab olema vähemalt 60 cm kõrgune ohutuspiire. Eriotstarbelised tellingud Eriotstarbelised töölavana kasutatavad tellingud, nt fikseeritud otste või redelitega töölavad teevad töötamise turvaliseks ja tervisele ohutuks, sest paindumine ei ole võimalik. Lühiajaliseks tööks kasutatakse sageli teisaldatavaid tellinguid. Sel juhul tuleb meeles pidada järgmist: · Kui on tulemas halb ilm või kui töö lõpetatakse, tuleb teisaldatavad tellingud ümberkukkumise vältimiseks kinnitada. · Teisaldatavate tellingute transportimise ajaks peavad kõik inimesed sellelt ära tulema. · Tellingutel lahtiselt ladustatud materjalid peab enne transportimist kinnitama.
M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud A paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. A T E A D U S Mäestikud M Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse A katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. A T E A D U S antiklinaal sünklinaal pos. kurd neg. kurd
Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon.
umber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad eredamavärvilised rõngad, näiteks helesinised, oranzid, punakad ja lillakaspunased. Eriti hästi on tara nähtav Kuu umber talveöödel. Päikese ere valgus segab nende jälgimist, selle tõttu saab seda näha tolmurikkas atmosfääris. Tara tekkimise põhjuseks on difraktsioon ehk lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha, sellepärast tekib tara, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks: tara mõõtmete suurenemine tähendab pilvi moodustavate osakeste läbimõõdu vähenemist ja viitab ilma paranemisele, aga tara läbimõõtu vähenemine tähendab osakeste suurenemist ja sadu võimalust. SLAID 8 Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud
Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad väärtused. Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem
Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s Heli neeldumine materjalides sõltub sagedusest [f]. Madalad f-id neelduvad rohkem. Näo
järgi. Püsiv interferensipilt tekib siis, kuivaadeldavasse piirkonda jõudnud lained on koherentsed. Lainete koherentsus on tagatud siis, kui laineallikate f on võrdsed ja käiguvahe ei muutu. Punktis A tekib max, kui käiguvahe on paarisarv poollainepikkusi. (joonis3 + d2-d1=kl) min on siis, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. (joon4 + d2-d1=(2k-1)*l/2) Difraktsioon on lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha). Difraktsioon ilmneb paremini väikeste tõkete ja avade korral. Difraktsioon on jälgitav interferentsipiltide kaudu.
vms). · Edasi tuleb leida pime koht ja suunata valgusallikas udu sisse, siis ilmubki udukaar Uduvikerkaar: KOKKUVÕTE · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest. · Oluliseks mõisteks vikerkaare tekke seletamisel on refraktsioon ehk valguskiire paindumine. KASUTATUD MATERJAL Kasutatud kirjandus · 1) A. Tõllassepp; ,,Meteoroloogia kõigile" ;Eesti Riiklik kirjastus; Tallinn 1960 ; lk 154-155 · 2) H. Tooming; ,,Inimene ja ilm"; Valgus, Tallinn 1970; lk 146-147 · 3) G. Pretor-Pinney ,,Pilvevaatleja käsiraamat",Hodder &Stoughton ,2006, lk 228 · 4) Minnaert, M.1976. Valgus ja värv looduses. Tallinn:Valgus, 372 lk. · 5) Eesti Entsüklopeediakirjastus; ,, Tea Laste- ja Noorteensüklopeedia"; Tallinn 2008; lk 350
maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt. Valguse sirgjoonelise levimise seadus- homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine- tekib kahe läbipaistva pinna kihil, kus valguse suund ja kiirus muutub. Murumisnurk- on pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk.
toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. Ristlaine- Laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. Pikilaine- Laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Lainepikkus- Vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel. Laine levimise kiirus- Sõltub keskkonna elastsusomadustest.(normaaltingimusel 300 m/s) Interferents- Lainete liitumine üheks resultantlaineks. Tingimuseks lainepikkuste võrdsus. Difraktsioon- Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest. Lainete paindumine tõkete taha. N1 Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. N2 Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. N3 Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega. Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
annaabi.ee 
