Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Teater on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi
Inimene – silmakirjalik ning materjalistlik koletis Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge...
„Kevade“ raamatut ja filmi võrdlev analüüs Tootsi tegelaskujul on raamatus ja filmis nii sarnasusi kui ka erinevusi. Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust
mõtisklustest, mis panevad Doriani mõtlema ilu kadumise üle. Ühel hetkel märkab Dorian, et maal on hakanud vananema. Dorian arvab, et on hulluks minemas, tapab kohutaval viisil Basili. Dorian lööb noaga pilti augu, pilt muutub nooreks ja ilusaks tagasi, Dorian muutub vanaks ja koledaks. Hävitades maali, tappis Dorian iseenda. Esimene põhiprobleem on mitu mõrva peab inimene oma elus sooritama, et ta saaks rahus surra?Nii palju mõrvasid, kui palju pahesid on või siis mitte ühtegi mõrva. Dorian pidi mõrvama iseenda, kuna tal oli nii palju pahesid hinge peal. Dorian mõrvas kaudselt Sibyli(võttis mürki), kuna ei armastanud teda. Dorian tappis Basili, kuna Basil oli nii shokeeritud nähes maali, mis oli jõledaks muutunud, mis ajas Doriani endast veel rohkem välja ja meeltesegaduses lõigi Basilile noa selga. Teine põhiprobleem on milleni viib liigne kiitus?Basil ja Henry olid Dorianist nii vaimustes ja
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid?
Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku.
LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte
Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud: · Otto Dix- väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi Ernst Ludwig Kirchner- Die Brücke rajajaid, peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed · Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas
kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Moliere'i tunnustasid isegi tolleaegsed karmid kriitikud. Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks.
peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris. Rändur käis mööda maailma. Egoist, individualist. 6.) Küs: · Kas ühiskonna moraal võidab sellest, kui talle tema pahesid kätte näidatakse? 7.) Romaan paneb mõtlema, miks mõnel inimesel võib olla nii suur roll teiste saatuses.
Suitsetamine, narkootikumid ja alkohol. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin rääkida teile ainetest, mis kahjustavad inimeste tervist. Inimestel on palju pahesid. Kõidel inimestel on midagi halba millest nad sõltuvuses on. Mõni sööb ohjeldamatult,paljud suitsetavad, tarbivad narkootikume alkoholi jne. See loetelu on tegelikkuses veel pikem. Kahjuks, aga sellise, võiks öelda, et lolli tegevusega rikume nii enda kui ka teiste tervist. Kõige rohkem on kindlasti suitsetajaid. Mitte ainult poisid ei tegele sellega, vaid üha enam on hakanud ka tüdrukud suitsetama. Karm reaalsus, kas pole?
· Silmapaistvaim luterlane Saksamaal: LUCAS CRANACH vanem: o Wittenbergist O "FRIEDRICH TARK" O "VENUS JA CUPIDO" o Tööd väikeseformaadilised o Loodud aristokraatide jaoks o Teostes esineb koketeerimist (=edvistamist) ja naiivset erootikat · HANS HOLBEIN noorem o Pärit kunstnike perekonnast o Võitis kuulsust graafikuna o Katoliku munk o Teoloogiaprofessor o Kritiseeris katoliku kiriku pahesid o Oodati, et läheb kaasa reformatsiooniga, kuid selgus, et on ainult katoliku kiriku kritiseerija. Hakkas katoliku kirikut kaitsma. o Portretist o Detailitäpne O ROTTERDAMI ERASMUSE PORTREE o Portreed: HENRY VIII JA TEMA NAISED o Pasquino kuju e. paskill
Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maailma ja teispoolsuse vahel polnud teravat eraldusjoont, veel vähem barjääri. Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud. Teispoolus
Don Juan 1.) Zanr: näidend, autor on määratlenud komöödiaks · Tegevus on jaotatud vaatusteks · Vaatused on jotatud stseenideks · Kirja on pandud otsene kõne, on mõeldud laval esitamiseks · naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla
Kreeka lüürika ja teater Kreeka lüürika Lüürika eelkäijaks rahvalaul. Nimetus lüürika tuli keelpillist lüüra. Sisu on ülistus elule, elutervele jõule ja armastusele. Zanriliselt jaguneb eleegiaks, jambograafiaks ja meelikaks. Eleegia Eleegia kaebelaul, hiljem mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia viljelejad spartalane Tyrtaios, riigimees Solon, palgasõdur Archilochos. Jambograafia Jambograafia hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi. Esimene silp lühike, teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. MEELIKA Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja,armastus ja veinilaulud. Esindajaks Alkaios. Koorimeelika arenes SpartasHümnid, epiniikion, ood. Nimekaim esindaja Pindaros. SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal.
Rahvamuusikalähedane tänapäevasne laul rahvalike pillide saatel. folk music laienemine erinevate stiilide ja tegevuste tähistamiseks viis hiljem selle osalisele asendumisele mõistega traditional music, millele lisandusid ka world music, ethnic music. 2. Keda peetakse tänapäeva folkmuusika isaks? Pete Seeger (s.1919) 3. Millest folklaulud rääkisid? Folkmuusika oli näiteks ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Osa laule oli vähem protestilise sisuga. 4. Millal, kus ja miks tekkis stiil folk rock? Mis selles stiilis ühildusid? 60- ndatel aastatel Ameerikas. 5. Kes oli üks olulisemaid folk rock alsusepanija? Kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel. 6. Millised pillid on omased sellele stiilile?
Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikut ühe keskse teemaga. Juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõpeb puändiga. Friedebrt Tuglas, August Gailit Lühikest novelli nimetatakse novelletiks. Valm Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea.
REALISM · 19. Sajandil hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. · Kirjanikud hakkasid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tuues esile ajastu pahesid, loodeti inimeste elujärge parandada. · Romantismi idealism ja sentimentaalsus heideti kõrvale, eitati kõike kunstlikku ja kunstipärast, püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad kõige tavalisemad inimesed. · Põhilised tunnused : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu, asjalik sündmustik, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, kangelasteks on harilikud inimesed jne. · Eristatakse kahte põhiperioodi:
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise.
Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. TÄNAME KUULAMAST!
Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming Moliere naeruvääristas oma komöödiates üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere'i köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus silmakirjalikkuse, peenutsemise ja eputamise asemel. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Samas pidi Moliere arvestama kuninga maitset, mistõttu on teda nimetatud orjastatud geeniuseks. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks kõige sobilikum on komöödia koos köitvate õpetustega
Tänapäeva noored Ei saa öelda,et tänapäeva noored hukas oleksid, küll aga julgen väita, et praegune generatsioon ei tunne käitumiskultuuri. Pahesid on palju. Ei ole ju normaalne, kui kolmanda klassi poiss tuleb mulle tänaval vastu, suits suus.Juhul, kui julgen veel (http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/397 küsida, mida ta omaarust teeb, sõimatakse minul nägu 72000/jpg/_39772401_smoking.jpg) täis ja uhkust jääb veel ülegi. Eeldavasti tuleneb selline käitumine vanematelt sõpradelt või isegi kohati perekonnast endast. http://www.reason.com/UserFiles/Image/
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandus...
dialoogi looja. · Ditüramb ülistuslaul veini- ja viljakusejumala Dionysuse auks · Dionüüsia(d) Dionysuse auks peetavad (teatri) kevadpidustus(ed) Tragöödia kurbmäng, otsetõlkes sokulaul, tragöödia tekkis kas soku ohverdamisest või parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor Koreeg jõukas linnakodanik, kandsid lavastusega seotud kulusid (nende kohustuseks oli see) Protagonist - esinäitleja Koor Riietus ohverdamine/ votiiv katarsis hingepuhastuselamus anakronism
oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga.(lk 35) Faust uskus, et oma muredele peab ise lahenduse leidma. Enne Mefistofelesega lepingu sõlmimist tunnistas ta, et ta vihkab elu ning soovib surra.(lk 37)
1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''. Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas . Maailmavaate kujunemise aluseks oli siiras poolehoid eesti talurahvale . Ülikoolis omandas ta loodusteaduslikul alusel rajaneva maa . Ta rõhutas inimese mõistuse tähtsust tegelikkuse tunnetamisel. Võitles kivinenud ja tagurlike eelarvamuste vastu . Piitsutas pahesid . Ta oli tõeline patrioot ja pidas ennast uhkusega eestlaseks .
Rebaseromaan- Keskaegne mõistukõneline proosateos. Räägib loomadest ja on õpetliku sisuga. Ordu- Rüütlite vaimulik vennaskond. Rahvuseepos- eepos, mis räägib rahvastest ja nende kommetest. 5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6. Lisaülesanne. Nimeta Dante "Jumalikus komöödias" kasutatud sümboleid. ''Jumalikus komöödias'' tähistavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid: Panter on valetamine,reetmine ja himurus Lõvi on upsakus ja vägivald Emahunt on enesearmastus ja kasuahnus ''Jumalikus komöödias'' on arvul ''kolm'' sümboolne tähendus.Kõik poeemi arvulised parameetrid on hoolikalt läbi mõeldud ja täpselt kaalutletud ning on kolme kordarvud.Teos jaguneb kolmeks osaks , on kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas tertsiinis riimub esimene rida kolmandaga.
teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev"
karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb enamasti kahest osast: Esimeses esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus e. moraal. Epiteet on lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna (nt. sinkjas taevas). Metafoor on kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma). Läti Henriku kroonika kirjutati XIII saj. I eestikeelne raamat oli S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, mida trükiti 1535. a
poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust
alamklassi inimestel eneseväärikus puudub ning tihti soovivad nad olla tähtsamad, kui nad tegelikult on. Samuti ka novellidest ,,Ametniku surm" ja ,,Paks ja peenike" rõhutavad väikekodanlusele ja ka inimväärikuse puudumisele, sest kummardatakse ning peotakse kõrgema klassi ees. Enamasti kasutab autor rohkem allteksti kui tegelase kõnet. Tema novellides on segatud tihti koomilisus ja traagilisus. Väga palju kasutab autor ära ka sotsiaalset elu ehk elu pahesid ja probleeme. Näiteks novellist ,,Kurbus" tuli välja, et suurlinna inimeste elu on väga üksildane. Tsehhovi novellide tegelased olid enamasti venelased ning tegevuskoht oli Venemaal. Alguses neid novelle lugedes jäi mulle mulje, et need on kõik väga keerulised ning nendest aru saamine on peaaegu võimatu. Kui ma aga paar novelli uuesti üle lugesin, hakkas midagi koitma ning sain peaaegu kõikidest põhimõtetest aru. Need novellid polnud mitte keerulised, vaid mitmekülgsed
GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu".
Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos nägemusega ideaalsest ühiskonnast, mida mõjutas Platoni ideaalriik. Türanniasse suhtus kriitiliselt. Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline
Kino ja teater Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Mõlemaid teostatakse populaarsemate teoste põhjal. Teater ja kino on tänapäevani üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vana- Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino
Demosthenes: säravaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates: mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi. Platon: Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid. Aristoteles: Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. Herodotos: Ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Vanakreeka ja rooma komöödia Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid. Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloseluludest. Komöödiate teemad: muiduleivasööja, armunud noormees, veiderdaja ja kiitlev sõdur. Varane rooma komöödia oli kreekaaineline, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem, esialgu võtsid rooma komöödiakirjanuikud süzeid ja tegelasi rahvalikest kreeka komöödiatest. Plautus: populaarne draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 komöödia teost.
Mõisted: EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel.Tegelaseks on vägilane või muinasjumal.Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi,kujutavad võitlust ülekohtu vastu. VALM: Õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti loomad,kes kujutavad inimesi(nt. Rebane-kaval,eesel-rumal,jänes-arg)Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid, Valm koosneb kahest osast agluses on tavaliselt sündmus ja teises osas õpetlik järeldus ehk moraal. NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja
kirjutati mitu sajandit tagasi. Selle raamatu ja kaasaegse eluga võib tõmmata suuri paralleele. Mainiksin siinkohal ära, et praegusel ajastulgi rikutakse eeskirju ja käitutakse reeglitele mitte vastavalt. Ilmselt see on igal ajal niiviisi olnud ning seetõttu esinebki Dekameron kooli kohustuslikus kirjanduses. Raamatus on Boccaccio kajastanud raamatus munkade liiderlikust, mida kohtab ka tänapäeval tavaliste inimeste seas. Minu arvates on see inimkonna üks suurimaid pahesid. Lisaks sellele käsitleb autor keskajal tabu all olnud asju. Näiteks toob teosesse sisse lõdva püksikummiga naised ehk prostituudid, mis on tänapäeval väga suur probleem igal pool maailmas. Ikkagi maailma vanim amet, lihtsalt seda ei taheta eriti tunnistada. Kirjanik kajastab ülimalt hästi maailma probleeme ning lõpetab enamasti novellid moraaliga. Seega väga hea teos noortele. Boccaccio kirjutas üles seda, mida talle jutustati. Kõik see mulle meeldis ning
Tegevus ühtsus-üks läbiv probleem Tegelased kas antiik kangelased või pärit kõrgklassist Näidendil on 5 vaatust Põhiprobleemiks kokkupõrked inimese tunnete ja kohustuste vahel. NB! Klassitsism oli viimane suur kunstistiil mis hõlmas samal ajal kõiki kunstiliike. Sajandi peent maitset rahuldasid lühematest jutustavatest zanritest valm ja muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused
Ajalookirjutised Varaseimad teated rooma mineviku kohta pärinevad kreeklastelt. Ise hakkasid nad seda üles kirjutama alles 3. saj. eKr, need teosed pole kahjuks aga säilinud. Selge kujutluse Rooma ajaloost annavad vabariigi lõpu ja varase keisririigi teosed. Kuulusad ajaloolased Caesar ja Titus Livius. Rooma kirjandus pärast Augustust Järgnes nn. hõbedane ajastu. Levis epigrammide ja satiiride kirjutamine. Ned kujutasid sageli inimeste igapäevaelu, teiste üle naermist ning pilkasid pahesid. Kujunes ka romaanižanr. Tuntuim antiikromaani esindaja oli Apuleius, tema kirjutas teose mida tuntakse ’’Kuldse eesli’’ nime all. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Jätkus hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti arendamine. Puudus suurem huvi ladina keelse kirjasõna vastu, võeti eeskuju kreeka enda kirjandusest ning kultuurist. Kuulsaim Kreeka kirjanik Lukianos, pilkas oma teostes kõnekunsti, filosoofiat teadust ja ka usku.
2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma. 3) Realist Inglise valgustuskirjandus · Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas · Juhtivaks zanriks kujunes romaan. Daniel Defoe (1660-1731) Romaan ,,Robinson Crusoe" jt seiklusromaanid. Defoe pani aluse inglise realistlikule proosale. Jonathan Swift (1667-1745) Kuulus inglise satiirik, kes piitsutas ühiskondlikke pahesid. Romaan ,,Gulliveri reisid". Henry Fielding (1707-1754) romaan "Tom Jones" Samuel Richardson (1689-1761) kiriromaanid "Pamela" , "Clarissa". Saksa valgustuskirjandus Gotthold Ephraim Lessing (1729-1781) rajas saksa uueaegse draama "Naatan Tark", "Emilia Gallotti" Friedrich Schiller (1759-1805) ajalooline tragöödia "Don Carlos". Ballaadid. Triloogia "Wallenstein", "Maria Stuart", "Orleansi neitsi".
17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33
Linnaluule. Linnaromaan · Rüütlikirjandus jäi tavakodanikule arusaamatuks ja võõraks, oli ka temale tarvis oma kirjandust. · Selle tühimiku täitis linnaluule ja linnaromaan, mis kõneles lihtsate kaupmeeste ja käsitööliste elust. · Nendes teostes oli tunnete asemel kaine mõistus ja argielu, väga palju kasutati allegooriat. · Rebaseromaan oli liik, peategelaseks oli reinuvader rebane ja muud loomad. · Loomad väljendavad inimliku maailma pahesid ja kritiseerivad neid. · Roosiromaan, samuti liik, räägib mehe ja naise vahelisest armastusest ja suhetest. · Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et
Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt.
pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid. Nemesis kättemaksujumalannat ajas see marru, meelitas Narkissose tiigi äärde, kus ta nägi enda peegelpilti ja suri seal samas. 4)Pegasos- Bellerophoni tiivuline ratsu. Peale Bellerophoni surma, läks Pegasos tagasi Olümpose mäele. 5)Pandora laegas- Kingitus kõigilt. Tänu sellel on maailmas nii palju pahesid ja vähe lootust. 6)"Oidipuse kompleks"- Poeg armastab ema ja tahab enda emaga abielluda või nagu kooselu. Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma teater ja erinevused: -Antiik-Kreekas tekkis amfiteater. Teater koosens kolmest osast: 1)Orkestra, 2)Proskeenion, 3)Skeene. "KUNINGAS OIDIPUS"
maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Teoses toodud mõiste „Faustilik hing“ tähendab jumala eitamist. See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. Nagu inimsurelikule kohane, ikka soovitakse midagi muud,
realism-tekkis 1830.a.prantsusmaal.järgneb ja vastandub romantismile. romantism-tegevuspaik looduses(lossid varemed) *kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke
annaabi.ee 
