ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...............................
Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik ( u.2650-2100 eKr.)- see oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning sutoriteedi kõrgaeg. Kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks on püramiidid, mis asuvad Memphise lähedal. Naabermaadega läbikäimine oli hõre, kujunesid välja enam vähem kõik tsivilisatsiooni tunnused
Seega ei aita haiguste vastu maagia, vaid diagnoos ning vastav ravi. KIRJANDUS Egiptuse kirjandus oli suuresti seotud religiooniga: hümnid jumalatele, oodid, õpetussõnad, (püramiidi ning surnute raamatud). Õpetussõnu on kirjutatud otse vaaraodele, sisesegaduste teemadel: nälg, korralagedus, kuningatele vastuhakk jne. Peetakse novellivormi leiutajateks, kuulsaim ,,Sinuhe jutustus": kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel.
Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelevalve all. Haridus kindlustas soliidse positsiooni ühiskonnas ehk kirjutaja või preestri ametikoha. Kirjaoskus oli privileeg, mille omandasid väga vähesed.kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades. d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse
Arstiteadus: Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve. Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Sinuhe jutustus: egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita.
Proosa poole pöördumine, realismi areng. Elu lõpetas duell D'Anthesiga, kus ta püüdis end laimu ja õukonnaintriigide eest kaitsta. Puskini maailmavaate ja isiksuse kujunemist mõjutas Pjotr Tsaadajev, Venemaa tolle aja üks haritumaid inimesi, filosoofe ja silmapaistvaid isikuid, kel oli ka Peterburi seltskonnas hiilgav menu. Poeedi saatuseks on olla pagendatud. Puskin kujutab pagendust kui vabatahtlikku ,,poeetilist põgenemist" pettumuste, kibedate mälestuste ja vastamata armastuse eest. Ühel pool on orjus, kui kindel suletud maailm, millest kangelane end lahti rebib, ja priiuse avatud maailm, millel puudub kindel kuju ja mis seostubki mitte niivõrd ruumi kui liikumisega, põgenemisega. Luuletuste lüüriline kangelane on kord filosoofepikuurlane, kord voltaire'lane, kord anakreontik, üksindusse tõmbunud unistav poeet või pettunud uitaja
pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim "Sinuhe jutustsus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk
pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim “Sinuhe jutustsus”. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk
valitses sugukonna ja hõimusisene karistusvorm. Ei tuntud kuriteo ja karistuse mõistet, vaid halbade tegudega rikuti hästi korraldatud maailma ja see tuli taas korda teha. Normirikkujat karistati sugukonnasiseselt. Oma õiguslik karistusvõim oli ka perepeal, mis pärineb Rooma õigusest. Õigusest üleastujaid karistati mitmeid moodi. Varajaste karistuste eelvormidena võib vaadelada ohverdamist või sugukonnast välja heitmist ehk pagendust. Tänapäevase kriminaalkaristuse algvormiks võib aga pidad veretasu, mis tähendas kättemaksu perekonna- või suguliikme vastu suunatud raskemate kuritegude, eelkõige tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ning tähendas süüdlase tapmist, aga veritasu ei tulnud kõne alla sugukonnakaaslase tapmise puhul, siis karistati teda sugukonna enda poolt. Lisaks esines karistusena ka kompositsioonisüsteem ehk valurahasüsteem, mis oli
määrata kohast ravi. Ka osati valmistada paljusid ravimeid. kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusteostest on otseselt seotud religiooniga: hümnid (ülistuslaulud) jumalaile, püramiidiraamatud jms. Ilmaliku kirjanduse seas tõusevad esile mitmesugused lühivormid, nt õpetussõnad. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajaiks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus", mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. kunst Egiptusest pärinevad kiviarhitektuur ja portreekunst. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale pea kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli seega inimese hauataguse elu sisustamine. Hauakambreid ehitati kivist (erinevalt elumajadest). 27. sajandist eKr pärineb vaarao Dzoseri astmikpüramiid. Hiljem võeti kasutusele haudehitise püramidaalne vorm. Vaaraode
25. Iseloomustada Vergiliuse ja Ovidiuse rolli ja nende teoste tähtsust antiigipärandi jälgimise eri perioodidel. Eriti keskajal oli Ovidius koos Vergiliusega antiikaja autoritest üks loetumaid, tema "Metamorfoose" peeti aga paganlikuks piibliks. "Metamorfoose" võibki pidada luuletaja põhiteoseks: see mütoloogilistele pärimustele toetuv eepiline ahelpoeem valmis tõsisele luulele pühendatud loomeperioodil - pärast noorusaastaid, mil Ovidius viljeles armastusluulet, ja enne pagendust. Ometi ei tohi alahinnata ka Ovidiuse armastusluulet, mis oli rooma kirjanduse erootilise luulesuuna tipuks. Pyramos ja Triste Shakespeare sai inspiratsiooni. Vergilius (Aeneis) kangelane, kes tuleb Trooja sõjast ja asutab missioonitundest paikkonna, millest saab rooma linn. Keskajal kujutati kangelast jumalakartlikult. 26. Milliseid põhimõtteid propageeriti barokiajal suhtumises antiiki? Antiikaega pole vaja idealiseerida. Moraal on kristlus
Hakati hääletama mustade ja valgete kuulidega, vastavalt siis vastu- ja poolthääl. See süsteem toimis klassikalise Ateena lõpuni. · Killukohtu läbiviimine et selgitada välja riigile kõige ohtlikum inimene: iga rahvakoosolekul osaleja sai potikillu, kuhu ta pidi kraapima ohtliku inimese nime. Hiljem loeti killud kokku ja too, kes sai kõige rohkem hääli, saadeti kuni aastaks riigist välja. Pärast pagendust sai ta oma vara tagasi. 8 Orjad ja orjandus Kreekas. Orjade hankimise teid oli kolm: · Sõjavangide orjadeks muutmine · Piraatidelt orjade ostmine · Orjade lapsed olid automaatselt vanemate isanda omad. Orjade vabastamine polnud levinud. Orjade eest hoolitseti hästi. Orjade tööle rakendamine: · Enamuse füüsilisest tööst tegid ära orjad.
pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim "Sinuhe jutustsus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk
aforisme. Vana ja Keskmise riigi ajastu autorid armastasid kaebelda riigis valitseva segaduse ja kaose üle, suunates tähelepanu fossiilsetele tõdemustele Vaid ülikuid toetades ja alamaid kindlalt vaos hoides suudab vaarao maad korras hoida. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks vaarao soosing ning talle ehitati hauakamber kuhu ta võis rõõmuga igavesse unne heita. 18 6. EGIPTUSE KUNST Hauakambrid
Müller) Ritualistlik. Ritualistlik näeb müüti kui riituse toime sõnalist vastet ja kangelaskujude tüpoloogiat (Jane Ellen Harrison, Lord Raglan).Cambridge´i õpetlased avastasid aastaringi viljakuse-kultust, loodusvaime, surevaid jumalusi ja muud sarnast. Siit sai alguse ritualismi valgumine üle kultuuri ka kirjanduse.Riitust peeti oluliseks. Välja oli kujunenud mall, mis eeldas kangelaseks olemist, üllast sugupuud, ebaharilikku sigitust või saamist, lapsetapu ohtu, pääsmist ja pagendust varases eas, täiseas naasmist ja päranduse taotlust, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, aga lõpuks langus , pagu ja elulõppu, tihti kõrges paigas või asendis, maiste säilmete kadu ja kenotaafilist kultust pühadel mälestistel. Kangelane on seega midagi sellist, kelle sarnasus tõeliste inimestegaoli vaid tinglik ja juhuslik. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan: riituse vormel on tähtsam kui ajalootõik, nt Robin Hoodi kaheldav ajaloolisus on igav, aga tema kuuluvus sangaritüüpi, mida esindavad Oidipus, Theseus, Joosep, Zeus, Apollo jne on huvitav. Mall eeldab ühist sugupuud, ebaharilikku sigitust, lapsetapu ohtu, pääsemist ja pagendust varajases eas, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus
Napoleoni tipphetk oli 1811: ta on kogu Mandri-Euroopa tegelik valitseja. Napoleoni lõpp algab 1812 sõjaretkega Venemaale. Napoleoni Grande Armee hukk (400 000 meest). Kaotus Venemaal süütab Euroopa rahvaste vastupanu. Algavad vabastussõjad (1813 15). 1814 sõlmitakse Pariisi rahu Prantsusmaale jäävad 1792. a piirid. Euroopa edasine saatus otsustatakse Viini kongressil (1814 15). Napoleon tuleb peale pagendust Elbalt tagasi, kuid saab Waterloo lahingus lüüa ja saadetakse St. Helena saarele. 1815 II Pariisi rahu Bourbonide restauratsioon. 19. SAJAND Uued ideoloogiad natsionalism, liberalism ja sotsialism mõjutavad pol kaarti ja ühiskonnaelu. Dem kiirenev areng Euroopas, maj vabakaubandus. Liberalismi suured mõjutajad on revolutsioonid. Vabanemine Prantsusmaa ideoloogiast ja poliitikast panevad aluse natsionalismile. Liberalism
Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes
vasallriik Jahve preesterkonna valitsuse all. Ajalooteoloogiline seletus: prohvetid olid kuulutanud totaalselt kohtumõistmist; eksiiliviimist mõisteti prohvetite kuulutatud kohtu täitumisena. EKSIILIAEG 587/6-538 e.Kr. (Tagasi pöörduti reaalselt aga mitte varem kui 524) Babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. Vangipõlve aega on kõik asjad paigutatud, mida ei teata. Nt ema järgi pärinevusliin, sünagoogid. Dokumentaalset tõestust pole. Eksiil- golaa heebrea keeles- tähendab pagendust. Kreeka keeles septuagintast diasporaa e. hajutamine või laiali pillutamine, eesti k hajala. Juudid ütlevad et neil kolm eksiili: 1) egiptuse eksiil 2) 587 eksiil 3) rooma riigi eksiil. [ Negatiivselt tuleb kindlaksmäärata, et iisraeli vangipõlvest egiptuses ei saa olla juttugi. Iisraeli egiptuse vangipõlvest ja exodusest ei ole pealt VT kusagil juttu, küll aga on üks Egiptuse document, mis on abiks üldiste asjaolude ja ajaloolise koloriidi selgitmisel (asub Briti muuseumis)
aspirantuuri. Nii sai alguse Karotamme maatameestele. Seaduse 1940. aasta maareformi teaduslik karjäär. Samas tähendas Moskvasse ennistamiseks võttis Eesti NSV Ülemnõukogu kutsumine Karotammele siiski poliitilist vastu 1944. aasta septembris. pagendust, mida ta sügavalt läbi elas. Tema Maareform viidi põhijoontes lõpule 1945. jaoks oli teadustegevus teisejärguline ja pea aasta kevadeks, kuid selle täiendamine ja pa lesunnitud. Johannes Käbin aga ei jätnud
Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud usulised tõekspidamised. Ilmalik kirjandus Keskmise riigi ajal. Lühivormid. Elutarkust edastavad õpetussõnad. Tuntumad puudutavad Vana ja Keskmise riigi vahelisi sisesegadusi. Osa on adresseeritud vaaraole. Autorid kaebavad kõige üle. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim "Sinuhe jutustus". Minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust. Ta oli võõrsil edukas sõjamees, rahva hulgas lugupeetud valitseja, kuid ei olnud õnnelik. Ta tahtis kombekohast matust Egiptuses ja igavest elu. Pöördus vaarao esimesel kutsel rõõmuga tagasi. Vaarao soosing, talle ehitati uhke hauakamber. 6.Muistne Egiptus: Egiptuse kunst Nofretete pea egiptuse skulptuuri kauneim naiseportree, valmis Ehnatoni valitsusajal 14. sajandil, mil kunst oli loomutruum, ei varjatud Ehnatoni füüsilisi puudusi, vaid rõhutati neid, Nofretete on ta naine
jõudnud tagasi (40km). See oli ateenlaste suurvõit. Sellel oli ka murrangupunkt, kuna enne seda oli kahtlus, kas olla paindlik või jäik pärslaste poole pealt, selle lahinguga tehti aga otsus. Ateenas sees tekkis paanika, et on olemas pärsiameelsed, kes on valmis pärslasi võimule aitama. See tekitas poliitilise nõiajahi. Pärsia ja türannia vastases patriootlikus õhkkonnas hakati esmakordselt ja palju kasutama ostraktismi, e 10 a pagendust. Süüdistused lendasid igale poole. Selles õhustikus tõusid 2 liidrit- Thenistokleis ja Aristreides. Nad olevat olnud vastandlikud, sh isikliku poole pealt. Nende tüli ühine objekt oli Laurioni hõbedakaevanduse hõbe. Aristeides pakkus, et raha võiks Ateena kodanike vahel ära jagada. See oleks tähendanud, et ateenlased oleksid rikkamaks saanud ja raskerelvastatud jalavägi oleks samuti suurenenud. Thenistokleis arvas, et võiks laevastiku ehitada.