5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2.Jagunes kolmeks põhimõtteks: ustavus, heldekäelisus, vahvus. Tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 3.Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiude tähelepanu
vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida. Aquino Thomas Teoloog ja Pariisi ülikooli õppejõud, kes kuulutati pühakuks. Kuulus dominiiklaste ordusse. Tema arvates pidi usutõdedest arusaamiseni viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised erinesid katolikust kirikust. Tuntuim ketserite liikumine oli katarid Prantsusmaal. Inkvisitsioon kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI (1378-1389), kelle ametissevalimine toimus Roomas, otsuse jääda sinna ja mitte asuda sõdivale Prantsusmaale. Urbanus VI ranged nõudmised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias talle tugeva vastuseisu. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avigoni. Seda katoliku kiriku
· Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt suuri välja minekuid ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja meelitada. · Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel. · Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida. Maaisandate omavaheliste suhete teravnemine. · Kõige tervamaks läks olukord 15.sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia kui ka
aktiivne ja liikvel, et hoida ära vastaste rünnakuid. Karl Suur, allikas: http://historydoc.edu.ru/catalog.asp?cat_ob_no=12184&ob_no=12322 Karl suure troonile tulekuga ei laienenud ainult Frangi riik, vaid ka avati uuesti koolid, õpiti jälle üle 2 sajandi haridust ning hakkati rohkem usulisi talitsusi tegema. Loodi palju kirikuid, kabeleid ning paluti paavstidel minna nendesse õpetama haridust ja palvetama. Prantsusmaal toimus renessans 14.-16. sajandil. See oli kunstiline murrang Prantsusmaa ajaloos. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadset kunsti ning soovides ka omal maal midagi taolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale teha itaalialikku
Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään
Chlodovechi surma järel jagati riik ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid riiki valitsema nende kojaülemad ehk majordoomused II)Karl Martell 714. sai majordoomusena valitsejaks. Võttis endale frangi hertsogi tiitli 732 peatas Poitiers lahingus araablaste edasitungi Euroopas. Pani aluse raskeratsaväele, mis aitas feodaalühiskonnal 600 a püsida. Saavutas kiriku toetuse ja kindlustas Frangi riigi ühtsuse. III) Pippin Lühike, päris 741 võimu. Aitas nõrkadel paavstidel taastada Roomas korra.Alistas langobardid ja võimaldas rajada Rooma paavsti e kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst Pippini ametlikult Rooma kuningaks. Sellega lõppes merovngide ajastu ja võimule tulid karolingid. IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812.
Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther Trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 1445. Aastal avas enne olematud võimalused informatsiooni levitamiseks, samasalgas kohe ka inimeste mõjutamine kirjalike tekstide vahendusel. Üheks näiteks ongi reformatsioon.( Aava 2003: 29) 16. saj kasvas vastuseis katoliku kirikule. Sõdadeks , mida paavstid oma kiriku riigi pärast pidasid, kuid ka pillava õukonna ülapidamiseks oli paavstidel pidevalt raha vaja, mistõttu laiendati keskaja lõpul patukustutuskirjade müüki. Kiriklikud ametikohad kujunesid müügiobjektideks. Usuline vagadus jäi pinnapealseks, kuna seda sai saavutada ka väliste vahenditega. Kõige selle vastu astus välja Martin Luther.(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi
Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander
koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust, kui frankide kuningas Clodovech lasi ennast koos oma kaaskonnaga ristida, kujunes Rooma paavstidel tihe koostöö Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühike annetas aastal 756 paavstile Rooma linna ja selle lähema ümbruse, mille tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide
üle ja korraldada suhteid. 687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell, kelle ajal tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire
Samuti ei tohi olla valitseja vihatud. Aga kui leidub mõni ründaja siis peab ta alistuma. Nii et kui ei lõpe otsa elatus- ja kaitsevahendid siis pole arukal valitsejal raske hoida oma kaasvõitlejate vaimu kõrgel. XI PEATÜKK PAAVSTIVÕIMUST Ainus võim, mis on kaitsetu ja õnnelik alati on Kiriku võim. Seda ei ähvarda keegi, kuna see on lihtsalt nii paika pandud. Kirik ei valitse oma alamaid . arvatakse ju et kirik on võimule seatud läbi jumala. Näiteks Itaalias ja Prantsusmaal. Paavstidel on eesõigused, mida nad ei kaitse. Olenemata sellest et neil on eelisõigused, ei võeta neilt neid ära. XII PEATÜKK SÕJAVÄETEENISTUSEST JA PALGASÕDURITEST Hea võimu aluseks on korralik sõjavägi ja seadused. Relvad, millega valitseja oma võimu ja valdust kaitseb, on kas isiklikud või palgatud, kas abiliste omad või segatüüpi. Palgatud või abiliste relvad on kahjulikud. Palgavägede pealikud on väljapaistvad sõjamehed või üldse mitte, Esimesel juhul
PIISKOPID PREESTRID Katedraalid e. Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga)
paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud. Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku. Varakeskajal oli paavstidel vaatamata prestiizile vaid lokaalne tähendus. Idas olid eelkõige tähtsad patriarhid, germaanlased olid suuresti ariaanlased. Paavst tähtsus sõltus sel ajal suuresti tema isikust. Nt Gregorius Suur oli õpetlane ja misjonäride tegevuse juht, kes rajas uusi piiskopkondi. Paavst oli Rooma linna isa, selle valitsemine oli aga raske, kuna tegelik juhtimine oli aadli käes. Bütsantsi võim Itaalias oli nõrgenemas, traditsiooniliselt olid paavstid suhtes Frangi kuningatega. 8
korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu siiski ei õnnestunud järgmistel paavstidel seda võimu hoida Avignoni vangipõli - kuidas tekkis, kuidas lahenes (14. saj) Prantsuse kuningas keelas uuel paavstil Rooma minna Itaalias valitses segadus, mis sundisid vastvalitud paavsti Rooma-asumist edasi lükkama lõpuks ta loobus ja jäigi Avignoni kõik paavstid ei ole Roomas, vaid Prantsusmaal, linnas Avignon, kogu sajandiks kogu Avignon kuulus paavstitoolile valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni
11 Suurima ilmaliku mõju saavutas InnocentiusIII (1198-1216). Vasallisuhete kaudu muutis ta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta sekkus oma aja poliitika olulisematesse küsimustesse, andes sellele kanoonilise põhjenduse paavst võivat vahele segada alati kui on karta pattu(näiteks sõjas tapetakse teisi inimesi). Järgmistel paavstidel ei õnnestunud InnocentiusIII kättevõidetud võimupiire hoida. InnocentiusIII on tuntud ka oma vaimulike kirjatööde poolest. Ta arendas lõplikult välja nn transsubstantsiooniõpetuse ning kirjutas juhiseid jumalateenistuse läbiviimiseks. AQUINO THOMAS Tähtsal kohal oli Lääne-Euroopas kreeka teaduse, Aristotelese filosoofia tuntuks saamine. Aristotelese jt kreeka õpetlaste tööde ladina keelde tõlkimisel ei lähtutud mitte alati kreeka originaaltekstidest, vaid levinud
Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Kardinaalid on katoliku kiriku kõrgemad vaimulikud. Kardinaalid moodustasid omamoodi õukonna ehk paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning ta oli tema saadik. Inimestelt koguti ka raha ehk kirikukümnist. Veel koguti annetusi
kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma
Ta oli väga hea väejuht ked viis frangid võidule poitiersi lahingus , vallutajad araablased valgusid laiali. Ta loos uued tehnikad kuidas saada olla efektiivsem sõjategevuses ja lasi luua uue varustuse ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja. Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst pippini frangi riigi kuningaks. Sellega oli merovingide ajastu lõppenud ja võimule tulid karolingid. 4. 768-814 valitses tähtsaim karoling karl suur . · tema järgi sai dünastia nimetuse. · Ta oli oma elu lõpuni kirjaoskamatu · Ta tegeles paljude valdkondadega. · Ta hakkas laiendama territooriumi igast suunast.
Frangi hertsogi tiitli. Ta oli väga hea väejuht, kes viis frangid võidule Poitiersi lahingus.(732 araablased jõudsid oma vallutustega tänapäeva Hispaania aladele ning Frangi riik suutis neile vastu astuda.) Pani aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Pärast Karl Martelli surma sai valitsejaks tema poeg Pippin Lühike(741-768), kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistab longobardid ning neilt ära võetud maa-alale tekib Paavsti ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst Pippin Lühikese valitsejaks ning saab aluse uus dünastia karolingide dünastia. Pärast Pippin Lühikest saab valitsejaks Karl Suur(768-814), kes on arvatavasti kuulsaim Frangi riigi valitseja. Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemise ajal. Karl Suure järgi sai dünastia nimetuse, ta oli oma elu lõpuni kirjaoskamatu aga väga haritud, 800
olulisuses. Mill arvustas Alexis De Tocqueville (1805-1859) "Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast" (1840) ning leidis, et Ameerikas on demokraatlik poliitiline kultuur, võim on detsentraliseeritud, kodanikud osalevad aktiivselt poliitikas, on haritud ja teadlikud poliitilistest küsimustest, kuid neil polnud midagi ega kedagi, kes või mis ühendaks inimest ühiskonnaga. Avalik arvamus oli seetõttu saanud selle aura ja autoriteedi, mis on Euroopas kuningatel, aadlitel, paavstidel, rahvuslikel müütidel. "Sellistes riikides muutub usk avalikku arvamusse religiooniks, mille prohvetiks on enamus." Tagajärg: kirjandus ei kujunda avalikku arvamust, vaid on sellest sõltuv. Patriotismi langus, inimesed tegelevad rohkem eraasjadega, hakkavad ärimeesteks, sest inimese võimalused poliitikat mõjutada on muutunud pea olematuteks. Poliitilise võrdsuse ideaal on USAs toonud kaasa: 1. keskpärasuse vabaduse tingimustes inimesed hakkavad üksteist jäljendama kas SINA
annaabi.ee 
