Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle
Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid
ka vastava Power-Point esitluse. Mina valisin oma teemaks paavstivõimu keskajal. Kuna ma selle teema valdkonnaga väga palju tutvunud ei ole, otsustasin seekord seda teemat põhjalikult uurida. Püüdsin anda endast parima, et sellest kirjutamise võimalikult arusaadavaks teha. Referaadis jaotasin paavstivõimu keskajal kolmeks suureks osaks, mis olid järgnevad: Varakeskaja paavstivõim Hiliskeskaja paavstivõim Kõrgkeskaja paavstivõim Lisaks kirjeldasin paavstide olemust ning tõin välja ühe mõjuvõimsama paavsti Innocentius III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5
Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Clemens IV kolis Prantsusmaale Avignoni Roomast ja siis järgnevad 9 paavsti olid prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna
Läänes nõuti, et vaimulikud ei astuks abiellu, idas preestrite abielu lubatud. Kolmainu üks osa-püha vaim: idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes usuti, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast. 1054. aasatal läks paavst patriarhiga tülli, panid üksteist kirikuvande alla. See suur kirikulõhe pani aluse veanulikele lääne ja ida kirikutele. Läänes (paavst) katoliku(roomakatoliku) kirik, idas õigeusu e kreekakatoliku kirik (patriarh). Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal: paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Tavaliselt määrasid paavsti ametisse Rooma rahvas ja vaimulikud, IX-X saj mängisid otsustavat osa paavstide ametissemääramisel Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059. hakkasid paavste ametisse seadma Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud- kardinalid.
" Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo arhitektuuriga. Tema kujundatud on Rooma
Kirkikukümnis Erinevad annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ja hiljem pääseda taevariiki. 11. sajandist hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut Suur Kirikulõhe Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, mida juhtis Rooma paavst. Ida-Roomas oli õigeusu- ehk kreekakatoliku kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu.
teerajajaid. Ta sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Piazza del Campidoglio Roomas. 1538 - 1650-ndad. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." ''Taavet'' Sixtuse kabeli interjöör. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus
Põhijõuks sõjaväes kujunes ratsavägi. 5.Arutlege, kas pärisorjusele ehk sunnismaisusele oleks varakeskaegses ühiskonnas olnud alternatiive (2 argumenti)? Ei oleks, Feodaalid poleks saanud ilma talupoegade tööta, kuna nendeta polnud maal väärtust. 6.Kuidas kujunes paavsti religioosne ja poliitiline autoriteet (2 põhjust/näidet)? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)?
oluliselt? Inglise valdused Prantsusmaal laienesid oluliselt Henri II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? 1. Ta saatis laiali Templirüütlite ordu 2. Kutsus kokku generaalstaadid 3. Ta lasi mitu paavsti mürgitada 4. Saatis rikkad juudid riigist välja ning konfiskeeris nende varanduse 5. Väga sõjakas kuningas 6. Riigikassa oli tühi 7. Müür Pariisi ümber Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kuna Roomas oli paavstide elu rahutu, siis otsustas prantslaset paavst 1309.a. kolida Lõuna-Prantsusmaale Avignoni linna. Aastani 1377 elasid kõik paavstid seal. Kuna paljudele ei meeldinud paavstide äraolek Roomast, siis hakati seda eemalviibimist nimetama Avignoni vangipõlveks. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? Peamine põhjus oli see, et Inglismaa kuningas tahtis Prantsusmaa trooni
taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule.
Ta ei pidanud õigeks seda, et tema kodumaal, mis kuulus Püha Rooma riigi koosseisu, peremehetsesid sakslased. Veel arvas ta, et jumalateenistust ei tuleks pidada ladina keeles, vaid iga rahva ema keeles. Ta rääkis kõigest sellest avalikult oma loengutel. Rahvas hindas teda kõrgelt. Otto I – valitses Lääne-Euroopas aastatel 936-973. Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased
(3) Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis Michelangelo on loonud, on kõik eriilmelised ja kordumatutes poosides. Kuulsaks on saanud Michelangelo ütlus "Maalitakse aju, mitte käega". (3) Nagu eelmainitud on, siis Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda, et ta polnud kunagi olnud enda arust maalikunstnik või kujur selles mõttes, et tal oleks olnud oma töökoda ning ta tõdes, et kuigi ta oli teeninud paavste, oli ta seda teinud sunnitult. (3) Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu
Figuratiivne kunst peale II maailmasõda Francis Bacon Francis Bacon (1909-1992) Iiri päritolu Londonis töötas mööblidisaineri ja dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon
Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist
kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur kirikulõhe. Lääne kirikud olid katoliku ja ida õigeusu. Paavstide autoriteedi tõusu põhjustasid muutused paavstide ametisse määramise korras. 1059. a reformiga hakkasid paavstid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vaimulike ametite müümise ja selle, et vaimulikke ei tohi ametisse nimetada ilmalikud vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke
31. 32. Reformatsioon. Vastureformatsioon. 1. Reformatsiooni põhjused ja eeldused. · Kiriku kaugenemine algkristlikest põhimõtetest · Rahvusriikide tugevnemine ja nende valitsejate püüe vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike privilegeeritud seisund, kiriku liigne rikkus · Vaimulike kõlbeline allakäik, mittekristlikud eluviisid · Paavstide sekkumine päevapoliitikasse · Indulgentside müük 2. Martin Luther ja tema õpetus · Ainus usulise tõe allikas on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest USUPUHASTUS. · Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu (õndsaks saab inimene mitte tänu tahtepingutustele või hüvelistele tegudele, selleks polnud vaja kirikut ja paavsti)
astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks. Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg keskajal. SUUR KIRIKULÕHE- skisma. Kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama.
Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all. Erasmus Rotterdamist Oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas. Oli kriitiline vaimulike ja kirku, ka paavstide pahede vastu. Ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust
Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta. Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja
-kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis
ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur
panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel sajanditel oli kristlik kirik olnud ühine ja viis olulisemat kirikupead olid võrdsed, aga nüüd hakkas paavstide võim kasvama. Milline oli ja on kirikulõhe mõju Euroopa poliitilisele ja kultuurilisele arengule?
Karl huvitus enda alamate haridusest väga palju. Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja vaesematesyt inimestest. Kultuurisoosijana hindas Karl Suur usku väga kõrgelt. Tal olid head suhted paavstiga ja tema ja ta isa olid palju teinud, et Roomas püsiks paavstlus. Mulle meeldib, kui inimene usub millegisse enamasse, kui see maailm. Paavsti sõbrana, aitas ta paavsti mitu korda hädast välja ja paavts tasus selle heldesti. Karl on paavstide poolt mitu korda ära kroonitud. Mulle meeldib, kui inimesed saavad oma tegude eest õige tasu. Mulle meeldib Karl Suur riigi- , sõjaväejuhina, paavsti sõbrana, kultuurisoosijana, valitsejana. Ta oli korralik ja tema riigis oleks parem elada, kui mõne teise selle aegses riigis.
Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg (14-15 saj) - Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi langus.Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid).Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 – 1453 a) lõppu.Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng.Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal.Tugevate
3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma
toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud
· Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone). bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati.
sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetustega Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid Ühtse riigi kujunemine Inglismaal 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega. 1215 Suur vabaduskiri, millega piirati kuninga võimu ning määrati kindlaks feodaalide ja linnade õigused ja maksud.
impressionism rajaja ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel’’ 1884-1886 Visand oli ka. ,,Tsirkus’’ 1890-1891 Lisaks: ,,Seine Grande-Jatte’i saarelt nähtuna’’ 1888 Paul Signac (1863-1935) ,,Paavstide loss Avignonis’’ 1900 Lisaks: ,,Antibes’i sadam’’ 1896 Henri-Edmond Cross Lisaks (meie õpikus): ,,Rand Lõuna-Prantsusmaal’’ 1891-1892 POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Vincent Van Gogh (1853-1890) ,,Natüürmort: Vaas 12 päevalillega’’ 1888 ,,Tähistaevas’’
Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16.s Mongolite Suurmogulite riigi rajamine Põhja-Indias. aj Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 3 1. ISLAM: 1.1. Araabia poolsaare looduslikud olud ja varane ühiskond:
Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud
Renessanss Roomakatoliku kirik elas läbi kriisi. Paavsti residentsi üleviimisest Roomast Avignoni sai alguse nn paavstide Avignoni vangipõlv, mis lõppes roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325
harmoonia, tasakaal värvi ja vormi vahel. Raffaeli maalide ülesehitus on täiuslik- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne. Idealiseerimine ja üldistamine jõudis tema töödes just sellele tasemele, et ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Tema küps stiil andis Euroopa kunstnikele eeskuju 19. sajandi lõpuni. Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek), "Naine looriga" ("La donna Velata") (umbes 1515, Firenze, Pitti palee), "Sixtuse madonna" (umbes 1516, Dresden, Vanade meistrite maaligalerii),
kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal
• Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). • Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel Georges Seurat, (1884–1886)Õli lõuendil,Chicago kunstimuuseum Georges-Pierre Seurat Tsirkus (1890–1891)Õli lõuendil, Musée d'Orsay, Pariis Henri-Edmond Cross Paul Signac Paavstide loss Avignonis (1900) Õli lõuendil, Musée d'Orsay, Pariis Aitäh vaatamast!
Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles" neoimpressionism neoimpressionism Neoimpressionistid kandsid värve lõuendile puhtana, segamata, kindlas suuruses punktidena. Seetõttu nim. neid kunstnikke ka puäntillistideks Juugend, sümbolism ja rahvusromantism* Kristjan Raud ,,Kalevipoeg
pilves ilmaga päikese asukohta,merel orienteerumiseks.BÜTSANTS-ida-rooma aladel,valitseja JustinianusI,pealinn konstantinoopol(tolle aja suurlinn,praegune istanbul),kreeka keel,vaenlased-germaanlased,bulgaarlased,araablased,türklased,konstantinoopol453 türklaste võimualla,talupojad olid vabad,sõjaväe kohuslased,maksid makse,õigeusu kirik(pea patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal
paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve
uusi maid, näiteks ka Ameerika ning õppisid seega maakera geograafiliselt paremini tundma, avastades seal palju uusi taime- ja loomaliike. Arenes ka riikidevaheline kaubavahetus, mida hakati kutsuma merkantilismiks. Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali,
humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad
annaabi.ee 
