Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui voolutugevus muutub 1 sekundi jooksul 1 Ampri võrra. Elektri- ja magnetväli on sõltuvad teineteisest. Juhtme keeru sees tuleb magnetit
Juhtide jada- ja rööpühendus Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest.
mõõtmiseks juhtide jadaühenduse korral. Jrk. U1 / U2 / U/ Nr. V V V 1. 1 2 3 2. 2 4 6 3. 4 8 12 Tabel 1. Pinge väärtused juhride jada ja kummagi juhi otstel. -3- Kuidas on pinge juhtide jada otstel seotud pingega iga juhu otstel, saab kindlaks teha katse abil. Katse skeem on kujutatud joonisel 2 .Kaks erineva takistusega juhti, mille takistused on vastavalt R1 ja R2, on ühendatud vooluallikaga, mille pinget klemmidel saab muuta. Pinget juhtide jada otstel mõõdetakse voltimeetriga V, pinget kummagi juhi otstel aga voltimeetritega V1 ja V2.
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule.
Füüsika iseseisevtöö OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V.
Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e
Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega I=I1=I2 Pinge juhitide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. Ui=U:n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide taksituste summaga R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti on nende juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi
3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V) 4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist 4
(aku, patarei) Vahelduvvool- vool, kus voolutugevus ja suund perioodiliselt muutub. 10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul. 11) Vooluring vooluallika ja tarbija vahel asuv süsteem, kuhu võib olla liidetud ka teisi seadmeid (nt ampermeeter). Vooluringis on elektrivool. 12) Skeem- tingmärkidega joonistatud vooluring 14)Jadaühendus- kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. 15)Rööpühendus- Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. 16-19) Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise
Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta? Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas sõltub voolutugevus juhi otstele rakendatud pingest ja juhi takistusest? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi
Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse: Rjada=R 1+R 2+R 3+… Joonis 2 Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + +… Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I =I 1=I 2 Pinge juhtide otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U 1+U 2 Kui jadamisi ühendatud n ühesuuruse takistusega juhtu, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. U Ui= n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. Rjada=R 1+R 2+R 3+… Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi Juhtide rööpühendus
tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. 4. Käivitamise lõpetamisel katekstatakse klemmile "50" toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega, saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. 5
osakesed. Et aines tekika elektrivool tuleb juhis tekitada elektriväli. Elektrivälja saab tekitada vooluallika abil. 3. Mida näitab voolutugevus? näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. 4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. 7. Miks peab ampermeetri takistus olema väike? Ampermeetri takistus peab olema
teises tarvitis 3) Puudub vajadus erinevate pingetega vooluallikate kasutamiseks või elektrilise pinge reguleerimiseks sõltuvalt tarvitist Erinevate ühendusviiside korral kehtivad elktriliste põhisuuruste ( I, U , R ) vahel erinevad seosed Jadaühenduse seosed : *voolutugevus on kõigis üksikosades ( tarvitites ) ühesuurune ja võrdne üldse voolutugevusega : I1)=12= ... = In = I *pinged üksikosade otstel on võrdelised ükaikosade takistusega (=pinge on seda suurem , mida suurem on üksikosa takistus ) : Jada otstel olev pinge e . kogupinge võrdne üksikosade otstel olevate pingete summaga U=U1+U2+...+U+UN Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade otstel pinge (Ui) Ühesugune ja jada otstel olev pinge on leitav seosega U=nUi *Jada kogutakistus on võrdne jada kõikide üksikosade takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Farady induktsiooniseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. .kus on elektromotoorjõud voltides , on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu.See arv on määratud jõu joonte tihedusega. Magnetvoogu saab leida järgmise valemi kaudu: , kus B-magnetinduktsioon, S- pindala
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga.
Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B-magnetinduktsioon, l-juhtmelõigu pikkus -nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magentväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes
Mis on pööriselektriväli? Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel 3. Mis on induktsiooni elektromotoorjõud? Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. 4. Kuidas arvutatakse induktsiooni elektromotoorjõudu? (Valem , tähiste seletused, ühikud; kui saab seleta joonise abil) Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin · V- juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes · B- magnetinduktsioon · l- juhtmelõigu pikkus · - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel
pöörised. PÖÖRISELEKTRIVÄLI · Magnetväljas liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni juhtmes tekib induktsiooni elektromotoorjõud kui see juhe on osa vooluringist, siis hakkavad vabad laengukandjad juhtmes liikuma tekib induktsioonivool. · Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis liigutab juhet magnetväljas. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. · Indutseeriva elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Jõujooned (B) suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda ( ), siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda (E).
kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga pr 4 t V 4 8l , (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri
Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada
kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga πp r 4 t 2. V= 8 lη , kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur.
kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kü´õige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga 4 = 8 , kus on torust pikkusega ja raadiusega aja jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, rõhkude vahe kapillaari otstel ja sisehõõrdetegur. 4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8 Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja
l R = p ( roo) x S _______________________________________ RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i _________________________________________________________________________ Juhtide rööpühendus Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U = U1 = U 2
1O mm2/m Takistite ja reostaadiga reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite N=Ui, N=I 2R ja N=U2/R. Lühiseks nimetatakse vooluringi otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Jadaühendus Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel U=U1+U2 Jadamis ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne üksiktakistuste summaga R+R1+R2 Rööpühendus Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides I=I 1+I2. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2
· Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus · Kõikides jadaühendustes juhtides on voolutugevus sama väärtusega · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga · Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. Juhtide rööpühendus: · Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides on võrdne kõikide voolutugevuste summaga · Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on kõigil sama väärtusega. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. · Takistuse sõltuvus temperatuurist.
linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga Sukad valged peenest villasest, seurte ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad. Jalanõud on pastlad. Eheteks kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael. Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus, piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud, igas nurgas 3 tutti. Kasutatud kirjandus Kaarma, K ; Voolmaa, A ; Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamise juhend . Tln. Eesti raamat, 1981, lk 45 Nõukogude naine, - 1968, Nr 5
Magnet Magnet on keha , mis tõmbab külge rauast esemeid. Püsimagnet on keha millel säilivad magnetilised omadused pikka-aega. Püsimagneti omadused: · Paarisarv pooluseid ( põhja-ja lõunapoolus ) · Võib ajapikku demagneetida · Omab neutraalset piirkonda · Magnetilised omadused on kõige tugevamad pooluste otstel Magneti poolitamisel saame kaks uut magnetit, millel on jällegi paarisarv pooluseid. Magnetite vahel avaldub vastastik mõju, kas tõmbumisest või tõukumisest.
q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur 9∗109 ( N∗m 2 ) C2 Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline l pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R=ρ ρ- S eritakistus Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud Q= I 2 *R*t soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga. Magn
et tekitada nende vahel pinge 1V. tähis : C mõõtühik:F(Farrad) ühik C/V=F C=q/U Eritakistus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur on ühe meetrise juhtme ja 1m 2 RS ristlõikepindalaga antud aine takistus. Tähis: mõõtühik: m = l Takistus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur on pinge juhi otstel, kui juhile on tekitatud vool tugevusega 1A. tähis:R mõõtühik R=U/I=1/G Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tehti tööd, et liigutada 1 C suurust laengut antud väljas U=A/q mõõtühik J/C=V Ohmi seadus voolutugevus juhtmes on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. -1
loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A (amper) Elektriline pinge: Tähis – U, ühik – 1V(Volt), Mõõteriist – Voltmeeter. Pingeks nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V. Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1
tekkimist magnetvlja muutumisel. PRISELEKTRIVLI * Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jud, mis nihutab juhet magnetvljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. * Induktsiooni elektromotoorjuks nimetatakse td, mis juhet liigutav jud teeb hikulise positiivse laengu lbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral vrdub induktsiooni elektromotoorjud juhtmeligu otstel tekkiva pingega. * Voolu puudumise korral juhtmeligu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin ? V- juhtmeligu liikumise kiirus magnetvlja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmeligu pikkus ?- nurk liikumise suuna ning magnetvlja suuna vahel Prisvljaks nimetatakse elektrivlja, mille jujooned on kinnised jooned ehk prised. Selline elektrivli tekib magnetvlja muutumisel. FARADAY KATSED
_____50_____________V Kui lambi takistus muutus 2 korda suuremaks siis voolutugevus _muutus______2 korda vaiksemaks_______________; kui teise lambi takistus muutus 2 korda vaiksemaks siis voolutugevus ____muutus 2 korda suuremaks__________________; 15. Leia vooluringi kogutakistus, vooluringi pinge ja vooluringi voolutugevus. Kokkuvote: Kirjuta siia roopuhenduses kehtivad seadusparad Pinge, Voolutugevuse ja Takistuse kohta. Pinge: Uk = U1 + U2 Pinge roobiti uhendatud juhtide otstel otstel on sama vaartusega. Voolutugevus: I= I1 + I2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on vordne voolutugevuste summaga roobiti uhendatud juhtides. Takistus: Rk = 1:R1 + 1: R2 Roobiti uhendatud juhtide kogutakistus on vaiksem uksikjuhi takistusest. Mida suurem on ristloikepindala, seda vaiksem on juhi takistus. Roobiti uhendatud juhtide kohutakistuse poordvaartus on vordne juhtide takistuste poordvaartuste summaga.
ühikulise laengu viimisel ühest ruumipunktist teise e. elektriline surve. Pinget mõõdetakse voltides (V). U=A:q Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Mõõdetakse voltides (V). =A:q0 ; I=U:R(osa) ; I= :R+r(kogu) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga.
ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise. Definitsioonivalem U=A/q Pinge=töö/laeng ühik 1V 34. Millal on pinge 1 volt? Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J. 35. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti. 36. Ohmi seadus, valem. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ning pöördvõrdeline juhi takistusega. Valem I=U/R ühik Amper (A) I=voolutugevus U=pinge R=takistus 37. Millal on juhi takistus 1oom? Juhi takistus on 1 oom siis, kui 1V pinge korral läbib juhti vool tugevusega 1A. 38. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub: 1) juhi pikkusest, mida pikem juht seda suurem takistus; 2) juhi ristlõike pindalast (juhi jämedus), mida suurem seda suurem takistus;
töö/elektrilaeng U=A/q Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1=1V/1A R=* l/S ERITAKISTUS-iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus =RS/l ühik 1*m ja 1*mm2/m Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I 1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga,jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga Rööp-ehk paralleelühendus: pinge juhtide otstel sama, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides, 1/R=1/R1+1/R2.. ELEKTRIVOOLU TÖÖ-füüs suurus,mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge,voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud ajaga
3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? Juhis võib tekkida elektrivool 4. Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida? kui selles leidub vabu laenguid ja neile mõjub elektrijõud ehk elektriväli. 5. Mida loetakse voolu suunaks? positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 6. Mida iseloomustab voolu tugevus? 7. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? sõltub juhtme materjalist, pikkusest ja läbimõõdust ehk ristlõikepindalast. Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9
U elektromotoorjõud R vooluringi takistus r vooluallika sisetakistus Sisetakistus Sisetakistus on osa vooluringi takistusest. Sisetakistust märgitakse tavalise takisti tähisega elemendi tingmärgi juures. Ohmi seadusest Juhi takistus Takistuse mõõtmine Juhi takistuse määramiseks tuleb mõõta pinge juhi otstel ja voolutugevus vooluringis. Takisti Tänan tähelepanu eest! ©anmet.jg 2009
aurustumine/ kondenseerumine Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass 10. elektrivoolu toimed q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus aeg, mille jooksul läbib R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus ) S juhi ristlõike pindala U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus 11. Elektrivoolu töö ja võimsus: elektriohutus A= U I t elektrivoolu töö = pinge voolutugevus aeg N= U I võimsus= pinge voolutugevus
vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul: U=v l B sin Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel. FARADAY KATSEd Michael Faraday Elektromagnetilise induktsiooni avastamine 1. Püsimagneti liikumine juhtme suhtes Torgates pikergust püsimagnetit pooli sisse, muutub magnetväli > kutsub esile induktsioonivoolu.
Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, siis kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Mida tugevam on elektrivälja mõju laetud osakestele (mida suurem on pinge), seda tugevam on vool vooluringis. Juhti läbiva voolu tugevus on võrdeline pingega selle juhi otstel. Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi.
ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR RÖÖPÜHENDUS: PINGE rööbiti ühendatud juhtide otstsel on sama vaartusega. U=U1=U2 VOOLUTUGEVUS vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides.
Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga r=E-IR/I Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. R - takistus() N - võimsus(W) I - voolutugevus(A) A - töö(J) a - temperatuuritegur U pinge(V) q laeng(C) t aeg(s) - eritakistus(m)
dielektrilist läbitavust iseloomustavat osakestest eeldab lisandite kondensaatorit läbiva voolu suhtega. olemasolu. 2. Jadaaseskeemi korral: dielektriku · Puhas: toimub elektronide polarisatsioonikadusid iseloomustava väljarebimine katoodist ja takisti otstel oleva pinge ning põrkeionisatsioon (analoog gaaside dielektiku dielektrilist läbitavust läbilöögiga) eeldab äärmiselt puhtaid iseloomustava kondensaatori otstel vedelikke. oleva pinge suhtega. · Soojuslik: lisandid kuumenevad ja 3
*Voolutugevus ahela lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega.(I=U/R) 11.Takistite jadaühendus. *Kui ühendada ühe voolutarbija lõpp teise voolutarbija algusega, siis tekib nende tarbiate jadalülitus. Jadalülitusekorral juhindun alljärgnevatest reeglitest: a)jadalülituse korral on voolutugevus kõikides ahelates ühesugune(I=I1=I2=...), b)jadalülituse korral on vooluallika klemmipinge võrdne pingelaengute summaga ia tarbia otstel(U=U1+U2+...), c)pingelaengud üksikutes vooluringiosades jaotuvad võrdeliselt nende osade takistusega(U1/U2=R1/R2), d)kogu lülituse takistus võrdub üksikute takistuste algebralise summaga(R=R1+R2+...). 12.Takistite rööpühendus. *Kui ühendada mitme voolu tarbia algused omavahek kokku ja tarbiate lõpud omavahel kokku siis tekib tarbiate parallellülitus e. Rööplülitus. a)Rööplülituse korral on klemmipinge võrdne pingelaengutega rööplülituse otstel(U=U1+U2+...),
Ohmi seaduse kohaselt on vooolutugevus juhis võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega.
valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada gaas tuleb ioniseerida. Voolutugevus: Voolu tekkimiseks juhis on vaja, et juhi otstel oleksid erinevad laengud. Mida suurem on laengute erinevus, seda tugevam on vool. (Tähis on I ja ühik on A-amper) Pinge: Laengute erinevus kahe otsa vahel (Tähis U ja ühik V-volt) Pinge näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu viimisel juhi ühest otsast teise. (Valem: U=A/q V=J/C pinge=Töö/laeng) Takistus: Iga juht avaldab voolule takistust. (Tähis on R ja ühik on ) Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. (Valem on I= U/R)
Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti. Pinge ühk on 1V U=A q Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja poolt tehtud tööga ühikulise elktrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. 19. Mis on Ohm´i seadus? OHMI SEADUS Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U I voolutugevus 1A R U pinge juhi otstel 1V R juhi takistus - 1 20. Mis on takistus? ELEKTRITAKISTUS füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper R= l R juhi takistus - 1 S - juhi aine eritakistus 1 mm2/m l juhi pikkus 1m S juhi ristlõike pindala 1m2
Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt
T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ..
annaabi.ee 
