2 m∗v q ( φ1−φ2 ) = 2 dq Voolutugevus: I= dt dq e∗n∗dV e∗n∗S∗dl J= = = =e∗n∗⃗S∗u⃗ dt dt dt e – laengukandjate laeng, n – laengukandjate kontsentratsioon +¿ + ¿∗n∗⃗u¿ Tuletage alloleva voolutiheduse valem. −¿+e ¿
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3
Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast.
Galvaanielementideks nimetatakse keemilisi vooluallikaid- välja arvatud akud. Vooluringi möödutavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui ühe kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7 Ohmi seadus 1.Millest sõltub voolutugevus juhis? V: Kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus 2.Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel
Füüsika arvestuseks kordamine 1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga
ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e elektrivoolule. Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust.Juhi elektritakistus on 1 oom,ühiku tähiseks on .Kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper.Juhi takistust määratakse kaudesel meetodil .Mida suurem on keha ristlõike pindala,seda väiksem on traadi takistus. Metalli takistus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on metalli temp., seda suurem on selle takistus.Mõõdetakse takistustermpmetriga,takistuse sõltuvus temp on suur.Vooluringi takistuse muutmiseks kasutatakse takisteid jareostaate.Kõikides jadamisi ühendatud uhtides on voolutugevus sama väärtusega. R-juhi takistus,eritakistus,L-juhi
(1/°C), t temperatuuri muutus (°C) 3. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö. Joulie'i-Lenzi seadus Selle avastasid teineteisest sõltumatult J. Joulie ja E. Lenz. Soojusliku toime seadust nimetatakse Joulie'i-Lenzi seaduseks. See seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu juhitakistuse ja voolukestusega. Q=I2RT A=Q Q soojushulk (J), I voolutugevus (A), R juhi takistus (), t aeg (s), A töö (J) Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A)
jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta. Mida markad? Vastus: Koikide jagatiste vastusteks on 5 13. Kliki lambil ning loe ekraani alumisest servast, mis sinna on kirjutatud? Vastus: Ekraani alumises servas on kirjutatud takistus 10 Ohmi 14. Muuda esimese lambi takistus 2 korda suuremaks ja teise lambi takistus 2 korda vaiksemaks ning jalgi kuidas muutub pinge lambi klemmidel ja kuidas voolutugevus lambis. Kirjelda ka elektronide liikumist. Voolutugevus jaotus roopuhendusel 2-ks. Vastus: Pinge lambi klemmidel ei muutunud. Pinge lampide klemmidel oli U1 = ____50______________V ja U2 = _____50_____________V Kui lambi takistus muutus 2 korda suuremaks siis voolutugevus _muutus______2 korda vaiksemaks_______________; kui teise lambi takistus muutus 2 korda vaiksemaks siis voolutugevus ____muutus 2 korda suuremaks__________________; 15
Kõik kommentaarid