Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta
Inimestel, kellel oli eelnevalt kindel ja korras kodu, pidid nüüd ümber harjuma. Uus linnaühiskond mõjutas oluliselt ka inimestevahelisi suhteid. Senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja vanade traditsioonide roll. Oluliseks said suhted töökaaslastega. Paranesid ka kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning ühiskond muutus vastuvõtlikumaks uutele ideedele ja liikumistele. Negatiivseks ostutus alkoholismi ja prostitutsiooni levik. Üldiselt kasvas inimeste suhtlusringkond ja inimesed tegelesid rohkem ka meelelahutusega. Mina arvan, et tööstuspöörde tagajärjed inimeste elus on pigem positiivsed, sest paljude masinate kasutuselevõtt muutis kokkuvõtteks inimeste elu kergemaks. Muidugi tõi see kaasa ka palju uut ja võõrast, millega oli raske harjuda, näiteks töölkäimine ja raha said uue tähenduse ning kohanemine linnaeluga oli paljudele
Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. 3.Tegelaste iseloomustused Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb
Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted. Eugene mõistis isa Goriod ja isa Gorio hakkab suhtume Eugene soojusega. Peale iga Eugene kohtumist Delphinega jutustab ta kohtumisest ise Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti. Vautrin- Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada. Tema kõnepruuk, kombed ja loomupärane hoiak reetsid peene perekonna võsu. Välimuselt oli Rastignac ehtne lõunaprantslane: hele jume, mustad juuksed,
" 5) ,,Oh, miks sa kõnnid üle põllu, kindad käes, kõhetuhall naine, keda keegi ei armasta?" 2. Lühike ülevaade sündmustest. Keegi paneb toime 3 mõrva, mis tunduvad kõik olevat juhuslikud surmajuhtumid. Lavinia Fullertion mõistab ainukesena, et tegemist polnud siiski õnnetustega. Ta rääkis oma kahtlustes Luke Finzwilliamile, et järmiseks ohvriks on Dr. Humbleby. Kuid ta eksis. Järgmiseks ohvriks ostutus ta ise. Mõni tund peale vestust sai neljandaks ohvriks Laviana Fullerton. Ja Dr. Humbleby oli hoopis viies ohver. Peale seda alustas Luke Fitzwilliam ühemehevõitlust, et katkestada too õudne mõrvakett. Kuigi teades kui ohtliku ja samas ka võimatu ülesande ta endale võttis. Kuid teda ikka kummitas peas Lavinia Fullertioni lause, et mõrvar on ,,viimane isik, keda keegi kahtlustaks". Sellepärast leidiski mõrvalik hull, et kerge on tappa. 3
Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a
vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku.
valmis võimu nimel minema. Honore de Balzac “Isa Goriot” 1) Kes on teose tegelased? Missuguse seltskonna nad moodustavad, kuidas on omavahel seotud? Proua Vauquer - pansionipidajast leskproua. Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma
parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse
omapoolset vastupanu, prognoosib Caigan. Kim Caigani sõnul: Turvaliseks tuleb muuta Afganistaani külad ja linnad. Elujärk paraneks Talibani toetajatel, kui asuksid keskvalitsuse poolele. Rahvale tuleb tõestada usaldusväärsust. Oluliseks verstapostiks kujunevad kevadel toimuvad parlamendivalimised (kus samuti võivad aset leida võltsingud nagu mullustel presidendivalmimistel). Afganistaanis tuleb korraldada seda, mis ostutus Iraagis edukaks. (Jõulised löögid valitsusvastastele jõududele, mis vabastaks rahva hirmust). Julgeoleku jõudude väljaõpe. Obama saadab suvel ligi 1000 tsiviilnõustajat, et valitsus korda seada. Mitte kõik analüütikud ei usu, et sõda on võimalik võita 3 aasta pärast. On kaks võimalust: 1) kas tunnistatakse ausalt, et sõda pole võimalik võita. 2) või jätkatakse seda kallist
Jagasin seejärel valimi A viieks võrdse mahuga osaks ning kasutades dispersioonianalüüsi metoodikat tõestasin moodustunud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi . Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N=25, tõestasin selle juhuslikkust mediaan- ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Töö B osas arvutasin korrelatsiooniteguri (0,884) ja determinatsiooniteguri (0,781) ning mõlema järgi kontrollisin x ja y korreleerimatust, mis ostutus tõeseks. Leidsin ka lineaarse regressioonimudeli y=1,930+2,085x. Seejärel leidsin mudeli parameetrite hinnangud b 0 ja b1 ja nende usaldusvahemikud. Nende olulisuse kontrollimisel selgus, et b 0 on oluline liige ning b1 osutus mitteoluliseks. Kontrollisin ka mudeli adevaatsust ning mudel on adekvaate ja katseandmetega kooskõlas. Arvutasin ka kolme punkti prognoositavad väljundid mudeli jaoks ning nende usaldusvahemikud.
Tegelikult lõpuks tuleb ka see välja, et nad ei olnud loomulikult õnnelikud. Nende abikaasad võmutsevad ja kasutavad neid lõbuobjektidena, neil on häbi, mida nad on oma isaga teinud. Kõige parandamiseks on aga juba liiga hilja. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti
peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi
Siinkohal oli siis tagajärjeks põlgus, viha, mõistmatus. Miks Peer Gynt nii käitus? Päris palju oli selles süüdi arvamine, et ta oleks kui teistest üle - temast pidi saama keiser! Keisrile on aga kõik lubatud. Peer arvas nii pea kogu oma elu. Alles Surmaga kohtudes sai talle selgeks, et ka tema kõlbab kulpi ühtesulatamisele ükskõik kellega. "Sa ei kavatse ometi koos teab kellega ühte mind sulatada nagu vellega?" Kas ja kuidas on kasvatus saatuslik? Arvan, et antud teoses ostutus kasvatus tõepoolest suhteliselt saatuslikuks. Mida siis Peeri vanemad valesti tegid? Esiteks, kasvatati Peeri pidevalt selles vaimus, et ta on midagi paremat: " Tina? Ei! ütles Jon, kuningas Kristjani münt paras on sulle, sest su isa on Jon Gynt." Peer elas ju terve ea veendumuses, et temast saab keiser. Seda oli talle lapsepõlves pidevalt ka sisendatud. Ka lapsepõlves mängitud mängud andsid ta kujutlusvõimele liigse impulsi: " Nojah! Meie kaks- eks häda
Stalin ei ohustanud pärast surma Hrustsovi mitte oma tugevuse, vaid nõrkusega. Nõrkus seisnes selle, et Stalin isiklikult moonutas kommunistliku süsteemi, mis püsis kuidagi vaid tema kiuste. Hrustsov kõrvaldas Stalini ajaloost mitte eesmärgiga seda nurka aetud süsteemi purustada, vaida et kõrvaldada moonutused. Hrustsov oli küllap esimene, kes sai aru, et NL oli ellujäänud sugugi mitte tänu stalinismile, vaid sellest hoolimata. Nagu edaspidi selgus ostutus stalinismi negatiivne pärand tugevamaks kui selle positiivne osa. Hrustsov kukus 1964. aastal osaliselt kindlasti ka sellepärast, et tegi katset põllumajandust rehabiliteerida. Preznevit ja Kossõginit saatis ebaõnn samal põhjusel. Gorbatsovi katsed muuta perestroika abil majandust lääne liikumaks kukkusid aga läbi peamisel stalinistliku süsteem paindumatuse tõttu. Stalini suurim viga oli see, et ta lõi süsteemi, mis ei suutnud püsima jääda ei rahus ega sõjas. Stalin suri 5
Euroopa Aatomienergia koondis ja Euroopa Maj.ühendus ehk ühisturg. Asutajaliikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt liikusid inimesed, kaup, kapital. Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj.tootjaile makstavaid dotatsioone ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Koostöö ostutus edukaks. 3. ÜLIRIIGID AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1956.a valiti USA presidendiks uuesti vabariiklane Dwight Eisenhower, kunagine NATO vägede ülemjuhataja. Ta 8.a ametiaeg oli maj.mõttes edukas ja president populaarne. 1956.a oli vastuoluline ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks. 1957.a kuulutas ta välja nn Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuleb aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kom
Juba 1919. aastal alustati maareformiga, mille eesmärgiks oli riigistada baltisakslaste mõisate maa ning jagada see asundustaludeks. Reformiga kujundati Eesti põllumajandus lõplikult ümber väikemajapidamis-süsteemiks. Teine oluline majandusharu oli tööstus, mis arenes väga kiiresti. Vaid paari aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Tööstuse ümberkorraldamine oli suunatud uute välisturgude leidmisele Euroopas. Paraku ostutus majanduskasv liialt kiireks ning see tõi endaga kaasa 1923. aastal alanud kriisi. Alguse sai see kergelt jagatud laenudest, mida hiljem polnud võimalik tagasi saada ning Eesti Pank hakkas peatselt raha juurde trükkima, mis omakorda viis inflatsioonini. Tee allakäigule rajas ka tollide tõstmine välisriikide poolt ja majandussidemete järsk katkemine Venemaaga. Tolleaegne rahandusminister Otto Strandman rajas kiirelt uue
metoodikat tõestasin moodustunud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N=25, tõestasin selle juhuslikkust mediaanikriteeriumi järgi, kuid käänupunktide kriteeriumi järgi mitte. Töö B osas arvutasin korrelatsiooniteguri, milleks on -0,945 ja determinatsiooniteguri 0,893 Mõlema järgi kontrollisin x ja y korreleerimatust, mis ostutus tõeseks. Leidsin ka lineaarse regressioonimudeli y=6,3 – 1,4x. Seejärel leidsin mudeli parameetrite hinnangud b0 ja b1 ja nende usaldusvahemikud. Kontrollisin mudeli adekvaatsust ning selgus, et mudel on adekvaatne ja katseandmetega kooskõlas. Samuti arvutasin kolme punkti prognoositavad väljundid mudeli jaoks ning nende usaldusvahemikud. Osa C 13./14. Statistilisi meetodeid kasutatakse pea kõigis eluvaldkondades, seal hulgas ka toidutehnikas.
Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi
Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. Teised tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar
Tudeng asub ülikooli õppima Tudengile kasutajakonto loomine Semestri deklareerimisperioodi algus Deklareerimise võimaluse loomine Vajadus valida algavaks semestriks aineid Ainete valimine deklaratsiooni Vajadus tühistada aine deklaratsioon (enne Aine maha võtmine deklaratsioonist punase joone saabumist) Deklaratsioon sai valmis Deklaratsiooni esitamine Esitatud deklaratsioon ostutus vigaseks. Deklaratsiooni tagasi võtmine Deklaratsiooni tagasi saatmine Punase joone päev Deklareerimise võimaluse lõppemine Deklaratsioon korralik Dekanaadi poolne deklaratsiooni aktsepteerimine Tudeng ei kuulu aine kuulajaskonda Aine deklaratsiooni tagasi lükkamine
viib täieliku laostumiseni. Armastus tütarde vastu muutub hulluseks. Ei tunnista ühtki sotsiaalset ega moraalinormi. Goriot ei arutle, mõista kohut, ta armastab. Claire de Beauséant uskus liialt armastust. Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda. Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest. Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool - struktureeritud vaatluse tegemine. Struktureeritud vaatluse valimiks ostutus telekanal ETV, 8 kuna kolme kanali seast oli just sellel kanalil kõige rohkem poliitilisi saateid ja uudiseid. Struktureeritud vaatlust algatati eelnenud struktureerimata vaatluse alusel. Esiteks tehti eelmisest vaatlusest kokkuvõte ning vaadati, kuidas muuta struktureerimata vaatlust spetsiifilisemaks. 2.4 Intervjuu
üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel
annaabi.ee 
