teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzman 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva- Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks,
Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-teheran. 1945-jalta Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär.
haigetele halastussurm (märksõnadeks valikute tegemisel on töövõimelisus, rass) Kes on vastutav juutide hukkamise eest? Sakslased hukkajad Sakslastega koostööle läinud kohalikud Kohalikud, kes ei astunud vahele, ei andnud võimalust põgeneda (perekonna mahalaskmine kui leiti juudist põgenik) Saksa natsistlikud poliitikud, kes andsid käsu lõpplahenduse elluviimiseks Saksa võim alistatud maades N Liidu alad jagati kaheks riigikomisariaadiks: Ostland (Baltikum ja Valgvene) ning Ukraina; mõlemad allusid nn idaministeeriumile Viidi läbi sundmobilisatsioon Kohalike kasutamine tööjõuna, värbamine Saksamaale tööteenistusse Tööstus ja põllumajandus rinde teenistusse: toiduainete äraandmise normid, tööstusettevõtete riigistamine, kaardisüsteem Saksa rahvuse ajaloolise rolli rõhutamine Rahvuse eliidi hävitamine Jaapani kolonialism Kasutas ära võimalust esineda Euroopa
ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ning raamatukogusid. 1944. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi
akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemed ning raamatukogud. 6 3.2. Tartu Riiklik Ülikool 1944
Ühesõnaga, peeti kinni Hitleri-Stalini pakti põhimõtteist ja selle järeldustest. Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Nii loodi Reich'i kõrgeima kohaliku esindaja, kindralkomissari, ja Saksa tsiviilvalitsusele alluvusse väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, mille juhiks määrati üks vabadussõjalaste liikumise juhte Hjalmar Mäe (19011978). Kogu Eesti
Holokausti kohta vt lähemalt : http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/ 1943.a. avastati Katõni metsas 4143 NKVD poolt maha lastud Poola ohvitseri hauad. Katõni massimõrv pandi toime Nõukogude võimude korraldusel 1940.a.-l Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes. Vastupanuliikum ine NSV Liidu alad, mille sakslased olid okupeerinud, jagati 2 riigikomissariaadiks: Ostland ja Ukraina, mis allusid Idaministeeriumile. Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna. Natside eesmärgiks oli nii Poolas kui ka okupeeritud NL territooriumil nn. sakslaste eluruumi laiendamine. Enamasti kohtasid hitlerlased siiski vastupanu okupeeritud Euroopa maades. Vastupanuliikumise eesotsas oli kas rahvuslik valitsus eksiilis, rahvuslikud väeosad rinnetel või põrandaalused organisatsioonid
eestlastest eriüksus. Peagi oli koos ligi 400 eestlast, keda koongati Stansfordi õppelaagrisse. Meeste vanus kõikus 16-58 aasta vahel. Esialgu taheti see üksus allutada Waffen SS-ile, kuid see ei olnud võimalik, sest eestlastel ei olnud Saksa kodakondsust. Eestlastest moodustati kaks kompaniid major Heinrich-Henn Sarmiste ja Vabadusristi kavaleri kapten Paul Laamani juhtimisel. Üksuse ametlik nimetus oli pataljon Ostland. Järgnes väga põhjalik väljaõpe. Eestlaste kompaniides valitses tugev rahvuslik vaim, mis aitas raskusi taluda ja mehi üksmeelselt koos hoida. 1941. aasta oktoobris määrati pataljon sõjategevusse Ukrainas. Kui 1942. aasta sügisel hakati komplekteerima Eesti Leegioni, peeti õigemaks saata Ostlandi pataljoni mehi leegioni kogunemis- ja väljaõppelaagritesse. 1943. aasta suveks oli pataljoni koosseis sedavõrd kahenenud, et see polnud enam võimeline täitma lahinguülesandeid.
juuni 1941 – küüditati NSVL poolt Siberisse ligi 50 000 inimest. Seetõttu tervitati siin sõja algust ja vähemalt esialgu suhtuti sakslastesse positiivselt. Kuna Stalin oli käskinud jätta sakslastele põletatud maa, siis asusid seda taktikat teostama hävituspataljonid. Juuli algul olid sakslased ületanud Eesti piiri, 28.august oli võetud Tallinn. Kuid omariiklust ei taastatud, vaid Baltimaadest loodi Saksamaale alluv riigikomissariaat Ostland. Eesti kuulus selle koosseisu kindralkomissariaat Estlandina. Võim saksa sõjaväevalitsusel - Litzman, kohalikuks haldamiseks moodustati Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe. 3. USA sekkub sõtta – sõda Vaiksel ookeanil 7. dets 1941 - Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Havai saarestikus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan -
pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Skirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust. Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg
metsa põgenenud meeste salgad, mis püüdsid enne Saksa vägede kohalejõudmist kohalikku võimu üle võtta. Eesti iseseisvuse taastamisest polnud uus võim aga kaugeltki huvitatud ning Suvesõjale järgnes kolm aastat Saksa okupatsiooni. 3.3 Saksa okupatsioon Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland, mis omakorda allus Alfred Rosenbergi juhitud okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Okupatsioonireziimi suhtelist leebust Eestis, võrreldes isegi Lätiga, on põhjendatud nii eestlaste nõukogudevastasuse, nende
Nad tegutsesid Saksa võimude kontrolli all Saksa tagalas. Alates augustist tegutsesid nad taas Eestis ja moodustasid Eesti Omavalitsuse tuumiku. Saksamaa sõjaväelised- ja tsiviilasutused. Institutsioonid Sõjaväevõim (kuni 5. XII 1941) Armeegrupi „Nord” tagalaülem Franz von Roques komandandid linnades ja asulates Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium ehk Idaministeerium (Alfred Rosenberg) Riigikomissariaat Ostland Riias (Hinrich Lohse) Kindralkomissariaat Reval (Karl-Siegmund Litzmann) Piirkonnakomissariaadid Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis SS-Obersturmbannführer Martin Sandberger – suutis omandada erakordselt suure mõjuvõimu Komissare hakati välja valima juuni lõpus 1941. 4–6 nädala jooksul valmistati ette, itta saadetavatele ametnikele peeti loenguid geograafiast, kultuurist, poliitilisest olukorrast, tulevastest ülesannetest, seadusandlusest. Eesti Omavalitsus
3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti 7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed Juuli keskpaigast augusti alguseni peatus rinne Pärnu-Emajõe joonel Hävituspataljonid- 1941 suvel, võitlus metsavendade vastu 28. augustil langes Tallinn sakslaste kätte Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55 laeva hukkunuid u 15 000 21. oktoobril lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.detsembril lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomisariaat „Ostland“ koosseisu Eesti kindralkomissariaadina, nukuvalitsusena töötas Eestu Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht Eestlased Punaarmees 22. territoriaalkorpus(endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941 suvel 8.Eesti laskurkorpus 1942-1945 (komandör Lembit Pärn) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 „soomepoisid“ Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944. aasta lahingud Lahingud Narva jõel Veebruar-aprill 9
Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 2.dets lahkus Punaarmee Osmussaarelt Saksa okupatsioon Eesti kuulus riigikomissariaat “ostland” koosseidu Eesti kindralkomissariaadina Nukuvalitsusena töötas Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht. Eestlased Punaarmees 22. terriotoriaalkorpus (endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941.a. Suvel 8. Eesti laskurkorpus 1942 - 1945 (komandör Lembit Pärn) (L.P) Eestlased Soome armees Jalaväerügement 200 “soomepoisid” Eestlased Saksa armees Idapataljonid Politseipataljonid Eesti Leegion 20.SS-diviis Piirikaitserügemendid 1944
kõrval käibele nõukogude rubla ja kroonide ümbervahetamine kestis kuni 1 jaanuarini 1941, kuni käibele jäi ainult vene rubla. 1941 aasta lõpus kallutavad saksa okupatsioonivõimud pangasüsteemi saksamaale. 1942 aasta alguses avatakse Riias balti riike kurireeriv keskpank filiaaliga Tallinnas. Lisaks alustab 1943 aasta aprillis Riias tegevust piirkonna emissjoni pank filiaalidega Tallinas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Selle panga ainuõigus on emiteerida rahatähti(ostland markasid), mida kasutati okupeeritud baltiriikides ja Valgevenes. Teise maailmasõja lõpus allutatakse eesti pangad uuesti Nõukogude Liidu süsteemile, mida juhib Nõukogude Liidu riigipank koos temale alluvate hoiukassadega. Veel oli tema alluvuses Üleliiduline kapitaalmahuline finantseerimispank, Ehituspank ja Väliskaubanduspank. 1987-88 aastal toimub NL’i finantssektori reform. Selle aja pangasüsteemi juhivad Nl’i riigipank,
Saksa laevastiku üksused Läänemere idaosas väekoondis ,,Erprobungsverband Ostsee", ülem mereväekapten Friedrich Rieve allusid mereväe juhatajale Riias kontradmiral Franz Claassenile, Marine-Befehlshaber ,,C" (Melzer 1960, 27, 3839). ,,Eprobungsverband Ostsee" käsutuses oli saarte hõivamise toetuseks sadakond väiksemat alust. Tallinnas asuv mereväe juhataja kontradmiral Theodor Burchardt (Marine-Befehlshaber D, hilisem Marine- Befehlshaber ,,Ostland") osales mõnekümne alusega. Pilt 5 Kontradmiral Theodor Burchardt (vasakul, seljaga), korvetikapten Alexander Cellarius (tõstetud käega) ja leitnant Leopold Loodus (paremal) enne Muhu dessanti 13. septembril 1941. Foto SMF SMF 3884:15 Suuremad Lääne-Eesti saarte vallutamisel osalenud sõjalaevad kuulusid hoopis Soome mereväele. Kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinämöinen", kuulusid
Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus. Selle okupatsiooniorgani etteotsa sai Hjalmar Mäe. Hitleri käsu kohaselt läks Eesti armeegrupi Nord tagalaülema haldusest 5. detsember riigikomissariaati Ostland; Eesti kindralkomissariks määrati SA Obergruppenführer Karl-Siegmund Litzmann. 1942 Algas õppetöö gümnaasiumides, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Riiklikus jaanuar Ülikoolis (esialgu avati arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond). 2. veebruar Saksa keel kuulutati kõigis okupeeritud idapiirkondades riigikeeleks. Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 22. veebruar
Neist aladest oleksid hiljem pidanud saama Saksa kolooniad. Kojujäetud oleks saksastatud. Generalplan Ost oleks käivitunud kohe pärast võitu Venemaal, kui kolooniateks ettenähtud alad oleks hõivatud ja sõjaväevedudest ülekoormatud raudteed vabanenud Samas vaieldakse, kas generalplan oli ikka pärisel, või oli see lihtsalt mingi idee. Öeldakse, et seda ametlikult ei kinnitatud ja dokumenti ennast pole ka leitud. Haldusaparaat: sõjaväevõimud, tsiviilvalitsus (riigikomissariaat Ostland, kindralkomissariaat Estland, piirkonnakomissarid), Eesti Omavalitsus; kohalik haldus. 1941. aasta lõpust tegutsesid tsiviilvalitsuse (Eesti kindralkomissariaat) kõrval Eestis Saksa Riigi Siseministeerimi politseiasutused, mis allusid Eesti kindralkomissariaadis Kõrgemale SS-i ja politseijuhile Eestis. Saksa Korrapolitsei ja ka Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, Sakslaste korraldusel seati küll ametisse Eesti Omavalitsus - Direktoorium eesotsas dr.
Viimaseid kasutati itta nihkunud rinde tagalajulgestuses, partisanidevastases võitluses ja ajapikku aina enam ka rindel. Peagi aga tõi pidev nägelemine Saksa võimudega, Eesti omariiklusnõuete mittetunnustamine Kolmanda Reich'i poolt ja kehtestatud range okupatsioonireziim kaasa suhtumise muutumise ja vabatahtlike lisandumise lõppemise. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Nii loodi Reich'i kõrgeima kohaliku esindaja, kindralkomissari, ja Saksa tsiviilvalitsusele alluvusse väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus (Selbstverwaltung), mille juhiks määrati üks vabadussõjalaste liikumise
politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena. 1942. a alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (nn soomepoisid). Saksa okupatsioon 1941-1944 Saksamaa ei kavatsenud NSV Liidu poolt 1940. a okupeeritud riikide iseseisvust taastada. Balti riigid ja Valgevene anti tsiviilokupatsioonivõimu alla. Neli kindralkomissariaati olid ühendatud riigikomissariaadiks Ostland, mis omakorda allus Alfred Rosenbergi juhitud okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestis taastati enne 20. juunit 1940 kehtinud seadused, kui need ei olnud vastuolus Saksa seadustega. Kindralkomissari juures tegutses kohalik haldusaparaat – Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel. Okupatsioonirežiimi suhtelist leebust Eestis, võrreldes isegi Lätiga, on põhjendatud nii eestlaste nõukogudevastasuse, nende kõrgema
Tõhutati nende alade sõjalist ja majanduslikku tähtsust, (Lännemere kontroll). Saksa taulupojad võiksid ümber osastada Balti kubermangudesse, ja nad saaks seal maaomanikeks. Baltisakslased , kes olid juba saksamaale asunud juba esimese venestamise laine ajal. See usaldusnõukogu pani käima oma häälekogu, kus kirjeldati baltisakslaste olukorda, Balti kubermangus mustades värvides ja pöörduti saksamaa poole et see tuleks ja päästaks nad. Eeiline majandusühind Saksamaal Ostland, hakkas värvama tulevasi koloniste, tegevus jäi ettevalmistavaks. Massilised tühjad talumaad ja 1/3 kõikidest mõisamaadest, kui see oleks reguleerunud, siis Kurmaa võinuks muutuda paari aastaga Saksamaa provintsiks, aga seda ei juhtunud. Need plaanid lükati edasi. Küll oli vaja korraldada Kurmaa haldusjuhtimist, 1915 aasta suve II poolel loodi Ober- Ost, Ida rinde võimujuhatuse piirkond, kuhu kuulus nii Kurmaakubermang, kui ka põhilised Leedu alad, osaliselt ka Valgevene ja Poola alad
veresegunemine. Sõjaväevõimud: 1941 juulist kuni detsembrini kuulus kogu võim Eesti territooriumil Saksa sõjaväelastele, kõrgeimaks halduriks oli väegrupp "Nord". Tsiviilvalitsus: 5. detsembril 1941 anti kogu võimutäius üle sakslastest koosnevale tsiviilvalitsusele- Eesti läks Okupeeritud Idaalade Ministeeriumi alluvusse. Idaministri ametisse oli seatud natsionaalsotsialismi peaideoloog, Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Riigikomissariaat Ostland: Eestist, Lätist, Leedust ja suuremast osast Valgevenest moodustatud, mida juhtis natsiparteilane Hinrich Lohse. Riigikomissariaadi halduskeskuseks sai Riia. Talle omakorda allusid Valgevenes, Leedus, Lätis ja Eestis moodustatud kindralkomissariaadid. Kindralkomissariaat Estland: Tähtsaimaks ametiisikuks Eesti Kindralkomissariaadis oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann - Natsipartei veteran.
taganenud Kaspia äärsetest naftatööstuse piirkondadest ning Eesti põlevkivist saadav õli ja bensiin omandasid senisest suurema tähtsuse. Vastavalt uutele arenguplaanidele tuli piirkonda lisaks olemasolevatele rajada kaks uut õlitehast: Ereda ja Vaivara lähedale. 21. juunil 1943 andis Heinrich Himmler korralduse asutada sõjalis-tööstuslike vajaduste rahuldamiseks Eestis ja Riias laagrid ning transportida sinna vajadusel juute riigikomissariaadi Ostland getodest. Laager allus SSi Majanduse ja Halduse Peaametile (SS Wirtschafts-Verwaltungshauptamt – WVHA) ning oli ettenähtud eelkõige selleks, et varustada põlevkivitööstust juutidest sunnitöölistega. Laager allus otse SSi Majanduse ja Halduse Peaametile Berliinis ega olnud alluvuse mõttes seotud Eestis asuvate Saksa okupatsioonivõimudega. Vaivara koonduslaager kujutas endast laagrite võrgustikku. Vaivara laager oli eelkõige saabuvate vangide
annaabi.ee 
