kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega närvirakk
kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12. Mille poolest erinevad nägemistelg ja optiline telg? Kui fikseerime objekti foveaga, on see esmane nägemisjoon ehk nägemistelg. Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad. foveaga fikseeritud objektist pupilli keskele esmane nägemisjoon; teised ei lähe foveasse. 14
Aktiveerib ensüümid, mis lagundavad glükogeeni, glükoos verre, tõstab glc. sisaldust. Maksa ülesanded - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon; plasmavalkude, kolesterooli süntees; punaste vereliblede süntees lootel; kahjulike ainete lahundamine; sapi tootmine; vitamiinide varu säilitamine. Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine
närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit
Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
glükagooni. See hormoon aktiveerib ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos aga läheb verre ja nii tõuseb glükoosi hulk veres. Jääkainete ja veesisalduse regulatsioon · Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid nii, et vee ja nende ainete sisaldus kehas püsiks vajalikul tasemel. · Keha veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib sellele kahel viisil. Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil.
Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre.
ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde. * Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase toidu söömisel või vedelikukaotusel (ka verekaotusel). Põhjus selles, et hüpotalamuse piirkonnas on osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust. Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??) * hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis
● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel
· Kasutamine Endogeense päritoluga valud Palavik Põletik Toimivad ka teiste (nt traumast tingitud) valude korral Trombi tekke profülaktika, müokardi infarkti järgselt. Vee ja elektrolüütide tasakaalu mõjutavad ained · Organismi vedelikuvajadus - Vee ringlust organismis mõjutavad tsentraalselt hüpotaalamuses asuvad janu- ja joomiskeskus. Hüpotaalamuses paiknevad ka osmoretseptorid. - Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 40-132 ml/kg/päevas. Sõltub loomaliigist, soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist. Täiskasvanud koeral on 40-60 ml/kg/päevas; noorel, ka lakteerival loomal 2 korda rohkem. Vedelikuvajadus suureneb kõrge kehatemperatuuri korral, imetavatel loomadel jt. - Organismi veesisaldus sõltub: rasvkoe sisaldusest, loomavanusest (noorloomal palju rohkem)
tärklis, millest saab vajadusel glükoosi). ·Toodab verehüübimiseks vajalikke verevalke. ·Sünteesib sappi ja kolesterooli. ·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Erituselundkonna moodustavad neerud aga ka naha higinäärmed, kopsud, mis eritavad CO2-te ja veeauru ning mõningal määral soolestik(H2O). Elundkonna regulatsioon toimub: ·Humoraalselt ·Neuraalselt Erituselundkonna regulatsioon toimub: ·Aju osmoretseptoritega (Osmoretseptorid tajuvad ära verekonsentratsiooni. Uriin tekib verest, kui konsentratsioon kõrge tahab inimene juua. ·Antidiureetilise hormooniga (Antidiureetiline hormoon, mida toodab aju, hoiab vett kokku. Põis ei täitu uriiniga kergesti). Neerud töötavad ultrafritratsiooni põhimõttel, mis tähedab, et esmas uriinist, mis verest filtreerub imatakse osa vajalikke aineid tagasi. Teisene uriin on valmis uriin. KÕRGEM NÄRVI TALITLUS
paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades, *ADH ja oksütotsiin transporditakse samade neuronite aksoneid pidi hüpofüüsi tagasagarasse, *ADH ja oksütotsiin vabastatakse hüpofüüsitagasagarast verre supraoptilisest ja paraventrikulaartuumast lähtuvate närviimpilsside mõjul ADH füsiol funkts:*Vee tagasiimendumise soodustamine distaalsetes neerutorukestes, *Diureesi vähendamine, *Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel Oksütotsiini sekretsiooni regul:*Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus, *Rinnanibude mehhaaniline ärritus (imemisliigutused) Sümpato-adrenaalsüsteem:*Peamine funkts: organismi kiire vastusreaktsiooni tagamine stressisituatsioonis,
Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2. Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi Mida rohkem on veres antikiureetilist hormooni, seda enam vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi organismi.
puudutus-, surve-, vibratsiooni-, propriotseptsiooni-, kuulmis-, tasakaaluaistingute ning veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul · termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud,
ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett
membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. OSMORETSEPTOR organ, mis reageerib rõhu muutusele. 32. L. Pasteuri avastused ja millele ta aluse pani. Vaktsiinid. (vist oli lisaks kolmele teisele kuulsale mikrobioloogile)
muudavad glükoosi glükogeeniks. Kui glükoosi hulk muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni, mis aktiveerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Eritamine ja veebilanss. Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist ja tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Veetasakaalu tagavad hüpotalmuses asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmoose kontsentratsiooni suhtes. Kui kont. suureneb, siis on vee kadu suurem kui vee saamine. Selle peale hüpotalmus stimuleerib ajus janukeskust või stimuleeritakse käbikehas antidiureetilise hormooni sünteesi, mis sunnib neere rohkem esamasuriini tagasi imama. Vastupidi on vastupidi. Termoregulatsioon. Kehatemperatuuri muutusel aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tagajärjeks
ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett
Naatriumitasakaal: · Na+ moodustab ca 90% kõigist ekstratsellulaarselt lahustunud katioonidest. Ta hoiab endaga organismis vett tänu osmoosile. · Päsmakesefiltraati imendub ööpäevas ca 500g naatriumi. · Na+ eritub lõplikku uriini ca 2-5g · Na+ tagasiimendumist reguleerib kõige rohkem aldosteroon. Kui aldosteroni üldse ei erituks eralduks uriiniga 15-20g naatriumit ja organism kuivaks, sest naatriumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid Janu: · Osmoretseptorid paiknevad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks.
Naatriumitasakaal: · Na+ moodustab ca 90% kõigist ekstratsellulaarselt lahustunud katioonidest. Ta hoiab endaga organismis vett tänu osmoosile. · Päsmakesefiltraati imendub ööpäevas ca 500g naatriumi. · Na+ eritub lõplikku uriini ca 2-5g · Na+ tagasiimendumist reguleerib kõige rohkem aldosteroon. Kui aldosteroni üldse ei erituks eralduks uriiniga 15-20g naatriumit ja organism kuivaks, sest naatriumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid Janu: · Osmoretseptorid paiknevad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks.
kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel (kloonimisel). Teatavat biotehnoloogilist selgroogsete loomade, peamiselt imetajate kloonimist nimetatakse tuumkloonimiseks. Osav inimene - ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimene, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. Elas umbkaudu ajavahemikus 2,5 kuni 1,6 mln. aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. Osteoporoos - luukoe hõrenemine. Östrogeen - naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Otsepooldumine - bakteritel esinev paljunemisviis. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid Baroretseptorid propriotseptorid (kehahoiak) muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi enterosensorid eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal distantssensorid kontaktsensorid jne. On vabad närvilõpmed (müeliiniga ja ilma, inkapsuleeritud on ka olemas nt Vater-Pacini
Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks,
membraanide tänu osmoosile, seetõttu on see liikumine lähedalt seotud elektrolüütide( eekõige naatruim-, kaalium- ja kloriidioonide) liikumisega. NAATRIUMI TASAKAAL Päsmakesefiltraati imendub ööpäevas ca 500 gr naatriumi. Na+ eritub lõplikku uriini ca 2-5 gr. Na+ tagasiimendumist reguleerib kõige rohkem aldosteroon. Kui aldosterooni üldse ei eristuks, eraldusk uriinga 15-20 gr naatriumit ja organism kuivaks, sest naatrumile järgneb ka vesi ja kloriidioonid. JANU Osmoretseptorid paikenvad hüpotalamuse piirkonnas ja reageerivad vere osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. Mahuretseptrodi paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. HINGAMINE Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel.
Hüpofüüsi hormoonid: Hüpofüüs koosneb eessagarast, tagasagarast ning nendevahelisest vaheosast. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid: Antidiureetiline hormoon (ADH) e. vasopressiin, - kontrollib vedeliku hulka organismis, vajaduse korral suurendab vee tagasiimendumist neerutorukeste distaalses osas, tõstab vererõhku (silelihaste kontraktsioon ja veresoonte ahenemine). ADH sekretsiooni kontrollitakse vereplasma osmootse rõhu kaudu: vastavad osmoretseptorid paiknevad hüpotaalamuses, vere mahuretseptorid aga südamekojas. Oksütotsiin - põhjustab emaka kontraktsioone ning lüpsmisel alveoole ümbritsevate müoepiteelirakkude ja silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja
ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat. Vaheaju (diencephalon) Suuraju istub nagu seenekübar arengulooliselt palju vanema vaheaju peal. Vaheaju koordineerib kõiki alateadlikke elutoiminguid. Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib tuua termoretseptorid, mis vastutavad kehatemperatuuri eest; osmoretseptorid, mis tekitavad janu; ja glükoosiretseptorid, mis tekitavad näljatunde. Vaheaju juurde kuuluvad muu hulgas taalamus, hüpotaalamus koos ajuripatsiga (hüpofüüsiga) ning käbinääre (epifüüs). 41 Taalamust ühendavad suurajuga sensoorsed (aferentsed) närviteed. Kogu teave, mis saabub seljaajust ja alumistest ajuosadest, juhitakse esmalt taalamusse. See organ mängib filtri osa, juhtides ainult tähtsad signaalid edasi suurajju, et seal ei tekiks infouputust.
annaabi.ee 
