tasuta maad. Kuna talupojad olid pärisorjusest vabad läksid paljud vene usku üle, lootes paremat elu. Enamik talupoegi maad ei saanud, kuid vähestes kohtades nagu Kihnu jagati tõepoolest maad. Samuti hakkasid eestlased välja rändama ka Venemaale, kus oli võimalik osades kohtades, eriti Siberis omale maalapp saada. 1849. aastal võeti vastu viimane suurem talurahvaseadus, mille kohaselt oli talupoegadel võimalik talusid endale päriseks osta. Talu ja mõisa edu sõltus aina rohkem oskuslikust majandamisest. Sajandi vältel kerkisid esile ka mõned eesti soost haritlased, nagu K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald. Loodi mitmeid haridusseltse, nagu suures osas Faehlmanni eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu ülikool
Teenidusolukord Eestis. Teenindusolukord määrab ettevõtete jaoks nii klientide hulga kui ka läbimüügi - seega võib järeldada, et kõik saab alguse oskuslikust teenindamisest. Kahjuks aga ei piisa ainult oskustest. Teenindaja professionaalsuse mõõdupuu on eelkõige selles, kui hästi ta tunneb seda teenust või kaupa, mida ta kliendile pakub. Siis on võimalik võita kliendi usaldus ning talle pakkuda soovitule midagi lisaks. Kui sa aga sisened poodi ja sulle vaatab vastu pahur ja ebaviisakas müüja, siis ei ole kliendil enam tahtmist seal poes viibida ja nii jääb ka potensiaalne ostutehing sooritamata.
ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõisnikega rahul. Vaadati kuidas nende tööd ja vaeva raisati ja kiruti hiljem aga samas midagi ei tehtud. Nii ka oli vanasti, kõik olid vastu aga keegi ei julenud otseselt midagi teha. Muuda ennast Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jürgen Rooste kirjeldab meie matslikku minevikku ,,nüüd näeme toda viimast Maarjamäe tolgust, toda hulgust" kui ka tänapäeva ,,näitab härra Tühjusele(tänase päeva isandale) oma ilusat emakeelt. Autor loob meeleolu mahlakate kirjelduste ja sulgudes täpsustustega. ,,Laul eesti naistest" Luuletus annab edasi mõtteid autori mõtetest eesti naistest ja nende maailmast. Luuletus on pigem tunnetuslikult sügavamõtteline kirjeldus eesti naiste ilust, nende sõnade lummavusest, oskuslikust kavalusest, kokkamise oskusest, hinge hellusest kui ka kohast mehe südames. Veel kirjeldab luuletus, kuidas naised oskavad meestega mängida:,,eesti naise sõnad on hellad magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et
osaühingu kohustuste eest ning osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eeest kogu oma varaga.) Kui firma kasumiga töötab,saab osaku omanik osa kasumist dividendide näol endale.(teine osa reservfondi või investeerimiseks) Ettevõtluses osaleb ka riik ja omavalitsused.Linna või valla vara on munitsipaalomand võib hõlmada maad,hooneid ja teenuseid.Riik võib hallata nt. Suuri metsi,samuti kuulub talle Tallinna sadam,põlevkivi-ja energiatööstus. · Ettevõtete edukus oleneb oskuslikust juhtimises ja tööjõust samuti tegevusalast. TEADMISPÕHINE Eesti tähendab seda,et me vajame sellist ettevõtlust ja koolitatud tööjõudu,mis tagaks meile väärikad töökohad.See Eesti ei koosne ainult spetsialistedest vaid igasuguste oskustega inimestest,kes teevad oma tööd südamega rhale mõtlemata.See aitaks tõsta töö tõhusust ja suurendada sissetulekuid. · Konkurents ehk võistlus on protsess,mille puhul mitu subjekti taotlevad samal ajal sama
eripära, õpilase kasvutingimused, juba olemasolev kogemus, teadmised, harjumused jms. tingivad erisuguse, individuaalse aineretseptsiooni ja kasvatusalase mõjutatavuse. Sellest ka õppe- ja kasvatustöö individualiseerimise nõue. Kogu õppetöö klassis, kõikide õppeainete koostoime kujundab isiksust, stimuleerib, arendab psüühika tunnetuslikku, emotsionaalset, intellektuaalset ja tahtelist külge. Väga palju sõltub erikooli pedagoogi mõistlikust ning oskuslikust emotsionaalsest mõjutamisest, oskusest panna vaimse puudega õpilane tahtma lugeda, kirjutada, mõelda, fantaseerida. Äratamist ja taganttõukamist vajabki selle õpilaskontingendi juures üks intellektuaalne omadus teadmishimu, soov ümbritsevat maailma rohkem ja paremini tundma õppida. ,,Koolikasvatus pole kõikvõimas, kuigi meie taotlustest jõuab õpilaseni ainult osa, oleneb meie jõupingutustest siiski suurel määral see, kas meie kasvandikud saavad homseteks
riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas Dalai-laama- Tiibeti vaimne ja formaalne juht, keda peetakse Buddha taaskehastuseks. Mahatma Gandhi- India iseseisvusliikumise juht, kes muutis India Rahvuskongressi võimsaks jõuks, kasutades oskuslikust vägivallatut võitlust ja massilist koostööst keeldumist, Jawaharlal Nehru- Iseseisva India esimene peaminister, Rahvuskongressi president, Indira Gandhi- Nehru tütar, India peaminister, kelle sikhi äärmuslased mõrvasid 1984 aastal. Nelson Mandela- LAV-i neegrite kodanikuõiguste aktivist ja riigimees, kes istus 28 aastat vanglas ja 1994 aastal valiti presidendiks. Frederik de Klerk- LAV riigimees, kes presidendina lõpetas rassilise segregatsiooni ning
saunikuks, sest ta elas oma perega tavaliselt saunas ning tegi väikese maalapi eest peremehele tööd.Teotöö olenes talu suurusest. Talupoegade liikumisvabadus jäi endiselt piiratuks.1816.aastast hakati andma perekonna-ehk priinimesid.Kuulsate mõisnike ja keisrite nimesid ei tohtinud võtta. Poeg pidi võtma isaga sama nime. Uue 1856.a. Eestimaal kehtestatud seadusega võis talusid hakata päriseks müüma talurahvale.Nüüdsest olenes talu ja mõisa edukus järjest rohkem oskuslikust majandamisest. Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega kujunes mõisa kõrvale talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond.Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi konflikte,jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väikseimaid karistusi. 3.Taluhooned,ruumid ja nende kasutamine. Üldiselt elati kõrge roo- või õlgkatusega suitsutares. Taluhoonete hulka kuulusid ka vilja- ja rõivaait, laut, suveköök, saun
Kohtunike võimalused kompromissmenetluses Et tulevikus oleks kompromisse rohkem kui seni, tuleb ja kavatsetakse Eestis rohkem tähelepanu pöörata kompromisside osakaalu suurendamisele, mõtteviisi muutustele ja kompromissikultuuri juurutamisele. Kohtuniku ülesanne lepitajana seisneb mõlemapoolsete möönduste tekitamises,st et kostja nõustuks kõrgema ja hageja madalama pakkumisega kui esialgu plaanitud. Kompromissile suunamine sõltub järeleandmisele suunamise meetodite oskuslikust rakendamisest kohtuniku poolt, kohtuniku õigusteteadmisest, konkreetsest arutuluskäigust ja argumentidest, kohtulikest presedentidest ning sarnaste kaasuste lahendamise praktikast. · Menetlusega kaasnevate ebameeldivuste väljatoomine ja reaalse asjade käigu rõhutamine.Advokaadid ja kohtud peaksid enne menetluse algust informeerima hagejaid sellest, missugused võivad nende kulutused olla ja kui kaua võiks kohtuotsuseni jõudmine aega võtta
euro asemel. Kusjuures selle paketi originaalhind oli rohkem, mis ajendas mind veel enam teenusepakkujat vahetuma. Ka kuues oskus, mis on teostus, oli minu kui kliendi jaoks tehtud väga mugavaks. Müüja informeeris mind, et nad võtavad Elisaga ise ühendust ja annavad neile märku, et mul on soov üle tulla. Mina pean ainult lepingu allkirjastama, kas siis mõnes esinduses või saadetakse see mulle kulleriga koju. Viimane variant on taaskord hea näide väga oskuslikust müügitaktikaks – raske on keelduda millestki, mis teostuse mõttes ka nii lihtsaks on tehtud. Siinkohal on oluline märkida, et olin nõus ja allkirjastasin ka lepingu, kuid siis helistas mulle müüja Elisast ning tegi veel parema pakkumise, et ma siiski jääks nendega. Kõnes küsiti täpselt, mis tingimustel paketi ja mis hinnaga ma sain, et teha täpselt nii palju parem pakkumine, et mul ei oleks võimalik keelduda. Nagu varem mainitud, siis
olemasolu, samuti Kreeka linnade ja barbarite neutraliteet. Hellenistlikest riikidest oli Rooma naabriks Makedoonia. Hannibal suunaski kõik oma jõupingutused sõprussuhete loomiseks Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika. Roomlased kuulutasid kohe sõja Philippile. Esimese Makedoonia sõja (214-205 e.Kr.) tulemus sõltus oluliselt Rooma oskuslikust diplomaatiast. Ta kasutas ära ajaloolise vaenu Kreeka ja Makedoonia vahel ning hellenistliku maailma sisevastuolud. Võitluseks Philippi vastu organiseeris Rooma Kreeka linnade makedooniavastase ühenduse. Sinna kuulusid kaks liitu, Sparta ja Etoolia liit. Mõlemad kartsid Makedoonia tugevnemist. Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr
liige. · Sulev Nõmmann (PhD, Stockholmi Ülikool) on üks Kawe Kapitali asutaja ja nõukogu liige. · Karl Gert Wellner (MBA, Stockholm School of Economics) on Luxemburgis registreeritud valdusfirma Kawe Group Ltd. nõukogu esimees. · Priit Põldar (TTÜ majandusteaduskond 1992) on Kawe Kapitali nõukogu liige ja nõukogu esimees alates 2005. aastast. 1. Personaane varahaldus võimaldab: Investeerimisstrateegiate, finatsiliste vajaduste ja eesmärkide oskuslikust ühildamist; Meie professionaalsete investeerimisspetsialistide knowhow'd; Aja säästmist, mil oma ala spetsialistid sinu portfelli pidevalt jälgivad ja aktiivselt haldavad; Hästi hajutatud portfelli haldamist, vähendades riske ja optimeerides tootlust. 2. Seesami kasvuportfell Koos Seesam Life Insurance'ga pakub KaweKapital III pensionisamba ning kogumiskindlustuse investeerimisportfelli, mille eesmärk on kogutavate säästude investeerimine.
Pärisorjus kadus Eestis täielikult 1816. aasta, Kuramaal 1817. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840
Pärisorjus kadus Eestis täielikult 1816. aasta, Kuramaal 1817. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840
kodeerimine, edastamine, vastuvõtmine, dekodeerimine, müraallikad (suhtlustakistused) ja tagasiside. Nende omavaheline toimimismehhanism on näidatud järgneval joonisel: Suhtlusahel Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi
Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt
nustatud uurijate töödele, kasutades Vana-Egiptuse ainest vaid oma eelnime- tatud kontseptsiooni näitlikustamiseks. Uus riik, Amenhotep IV (Ehnaton) ja tema reformid Vaarao Amenhotep IV troonile asumise ajaks oli Egiptus muutunud tollase maailma vägevaimaks riigiks, eriti tänu Amenhotep IV võimekate eelkäijate Thutmosis III ja Amenhotep III edukatest sõjakäikudest, kasulikest poliitilis- test sobimustest ja oskuslikust haldamisest tulenenud militaarsele tugevuse- le, seesmisele stabiilsusele ja majanduslikule õitsengule. Laialt tunnustatud seisukoha järgi (nt Grimal 1992; vt ka Doherty 2004: 3344) olid riiklust ühen- davateks faktoriteks järgmised asjaolud: * Vaarao kui sisuliselt piiramatu võimuga valitseja, kes oli samaaegselt poliitiline, sõjaline ja usuline juht, vahemees inimeste ja jumalate va- hel, kummardatud kui elav jumal maa peal.
mitmeid lisamaterjale, koõikide kriteeriumide juures on selgitus mida antud kriteerium hindab , seegankasutades sellist mudelit hindamises peab ev keskenduma just nim 9 valdkonnaarengule. Pikaajaliselt saab ev olla edukas vaid siis kui tema tema erinevaid valdkondi arendatakse kooskõlas. Nt pol pikaajaliselt head äritulemused mõeldavad ilma klientide töótajate või yhiskonna tunnustuse ja rahuloluta,ei ole kasu heast personalist ressursside oskuslikust juhtimisest kui planeerimine on puudulik. EV STRATEEGILINE PLANEERTIMNE Tavaliselt mõistetakse strateegia all pikaajalist tegevuskava ja tihti käsitletakse seda koos ja vastandakse taktikale kui lyhiajale tegevuskavale. Strateegia on mingieesmärgi saavutamiseks tehtav kogum tegevusi koos nendeks tegevusteks vajalike ressursside mäáramisega. Strat määrab yldiselt kuidas vastav eesmärk saavutatakse ja piiritleb
hoolimatuses. Budistlik eetikakoodeks on tuntud viie põhimõttega. Need pole reeglid või käsud, vaid harjutamise põhimõtted, mida järgitakse vabalt ja rakendatakse mõistlikult ja tundlikult. Budismis tunnistatakse, et elu on keeruline ja sisaldab palju raskusi, ning seetõttu ei ole võimalik soovitada üht õiget käitumisviisi, mis on õige igas olukorras. Ja niivõrd ei räägita õigest või valest käitumisest, kuivõrd oskuslikust (kusala) või mitteoskuslikust (akusala) olemisest. Viis budistliku eetika põhimõtet on: 1. Mitte tappa või põhjustada kannatusi teistele elavatele olenditele. See on budistliku eetika keskne põhimõte ja kõik teised põhimõtted on sellest tuletatud. See põhimõte eeldab vägivallatut käitumist kus vähegi võimalik ja seetõttu on paljud budistid taimetoitlased. Selle põhimõtte positiivne pool on armastus. 2. Mitte võtta seda, mida pole antud
selle kasutamine, juhtija-alluva suhted, otsuste tegemiseks vajalikud tingimused ja töötajate vajadused-need kõik mõjutavad juhtimisstiili valikut. Universaalset juhtimisstiili pole olemas, seepärast oskavad edukad liidrid kohandada oma juhtimisstiili vastavalt vajadusele. Olles juhtimises paindlikud, suurendavad juhid oma võimet saavutada organisatsiooni eesmärke. Fred Friedlery väidab, et edukas juhtimine sõltub liidristiili oskuslikust sobitamisest olukorra tingimustega. Juhti, kes loob tugevad ja positiivsed suhted oma alluvatega, nimetatakse suhetele suunatud juhiks (relationship oriented leader). Ta kasutab töötajate keskset ja arvestavat stiili. Juhti, kes keskendub konkreetsetele ülesannetele, nimetatakse ülesandele suunatud juhiks (task-oriented leader). Tema eesmärgiks on lihtsalt töö ära teha. Juhi autoriteedi moodustavad tema õiguslikud volitused, võime karistada või tasustada
Ettevõttehindamine kapitaliteooria järgi: Minu arvates: Kvaliteedi hinna juhtimine sõltub süsteemikapitali oskuslikust kasutamisest ja haldamisest ehk juhtimisest. Kvaliteedi juhtimine ehitusettevõttes: · Dokumendiohje · Personali juhtimine · Auditeerimine · Pakkumistegevus · Hanketegevus · Alltöövõtu hanked · Kleinditagasiside jne Kõik 3 on omavahel seotud: KVALITEET ISO 9001, KESKKOND ISO 14001 ja TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS OHSAS 18001 Süsteemikapitali uuendamine: Allikas: Kvaliteedijuhtimise loeng 33
Tihti on töötaja organisatsiooni peamine esindaja Tüüpiline viga sisekommunikatsiooni korraldamisel on see, et avalikkusele räägitakse teist juttu kui töötajatele ja ei nähta töötaja rolli maine kujundamisel. Sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektoriga, saab iga töötaja organisatsiooni mainet tugevdada. Mõnikord on töötaja organisatsiooni peamine esindaja. Kui vahetu kokkupuude töötajaga on olnud negatiivne, ei ole kasu ka oskuslikust kommunikatsioonitööst. Tegelik kogemus on alati usutavam kui meediaväljaannetest loetud või mis tahes kampaaniast saadud info. Tavapärane on, et negatiivsest kogemusest räägitakse keskmiselt kümnele tuttavale, positiivsest aga umbes kolmele. Ka meedias ületab uudiskünnist eelkõige negatiivne info. Sisekommunikatsioon on osa juhi tööst Tüüpiline viga on see, et sisekommunikatsiooni eest pannakse vastutama ainult kommunikatsioonijuht
Sellise otsuse tegemise keerukus (arvestamata selle psühholoogilist raskust) seisneb selles, et kapteni kasutada ei ole teaduslikult põhjendatud kriteeriumeid laeva seisundi kohta, mis kinnitaksid tema poolt vastu võetud otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Inimeste eluga pääsemine hukkuvalt laevalt oleneb laevapere ja päästjate tegevuse tõhususest, kasutatavate päästevahendite tehnilisest täiuslikkusest ja töökorras olekust, ilmastikuoludest, meeskonna operatiivsest ja oskuslikust tegevusest laevast lahkumisel. Päästeoperatsiooni käigus kasutatakse nii kollektiivseid kui individuaal- seid päästevahendeid. Inimeste päästmise metoodika valitakse olenevalt avariist tulenevatest tingimustest ja laeva päästevahendite olemasolust ja seisundist. Üha sagedasemat kasutamist leiavad pneumaatilised päästeparved, mille pardalt või koos millega inimesed võetakse päästelaeva (helikopteri) pardale.
Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutab ainult konkreetse ettevõtte juht- kond ja/või allüksuste juhid. Seega saab nii plaanide kui ka aruannete koostamise ja esitamise kord ning plaanide-aruannete ülesehitus olla määratletud üksnes ettevõttesiseselt. Juhtimisarvestuses on kõige olulisemal kohal kulud, sest nende oskuslikust juhtimisest sõltub irma edukus ja tulemuslikkus tavaliselt kõige rohkem. Juhtimise tulemuslikkus sõltub suu- resti sellest, millist infot omatakse ressursside tarbimisega tekkinud kulutuste kohta. See info on valdavalt järgmine: • kui suuri kulutusi tehti
annaabi.ee 
