Mõisted redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, toimub elementide o-a muutus. oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone) oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad siirdemetallid: B-rühma metallid keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta (sellele alluvad nt sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud
Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine
saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2
Keemilised vooluallikad Lahustes toimuvate redoksreaktsioonide korral lähevad elektronid üle ühtedelt osakestelt teistele. Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada
on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt kiirgunud valgus tugevalt punanenud. Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga. Juba võrdlemisi väikeste kiiruste juures on näha, kuidas need tähed, mis jäävad lennusuunda, hakkavad muutuma järjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need tähed, mis jäävad vastaspoole sõidusuunda, muutuvad punakamateks. Punanihke skeem Punanihke funktsioon. Milleks on vaja mõõta punanihet? Kõik meetodid ei sobi ülikaugete objektide vaatlemiseks.
Fluor on alati oksüdeerija! Oksüdeerumine- elektronide loovutamine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine. Redutseerimine- elektronide liitmine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa vähenemine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Ainete lagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. (Vaata töövihik lk 24-25). Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb oa muutus. Ioon- positiivset või negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus Katioon- positiivse laenguga ioon ( näiteks Al , K, H) Anioon- negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus.( Näiteks : kloriidiioon hüdroksiidiioon, fofaatioon). katalüsaator- aine, mis muudab(enamasti suurendab) reaktsiooni . Reaktsiooni kiirendaja. Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil. Inhibiitor- reaktsiooni aeglustaja.
gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Nt: metallid, H2, O2. Liitaine- aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt: oksiidid, happed, alused, sulamid. Neutralisatsioonireaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Nt: 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O Ca(OH)2 + H2CO3 CaCO3 + 2H2O Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühteldelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseeruvad). Nt: O2 NO + O2 2NO2 Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme vähenemine. Nt: S + O2 SO2 O2 redutseerub
25. Milles seisneb lainete murdumise nähtus? 1. Võnkumine on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli) puhul muutub keha asend. 2. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste vahelisele vastasmõjule keskkonnas edasi. Kui mingi osake hakkab keskkonnas võnkuma, siis kandub see võnkumine osakestelt osakesele ja peagi võnguvad kõik osakesed. 3. hälve (x) (osakese) kaugus tasakaaluasendist amplituud (Xm) (osakese) maksimaalne hälve võnkeperiood (T) ajavahemik, mille jooksul sooritatakse (laineosakeste poolt) üks täisvõnge võnkesagedus (f) (laineosakese) poolt ajavahemikus sooritatavate täisvõngete arv lainepikkus (lambda) piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel
Mõisted: redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus redutseerija aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse
Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuseelemendid Keemilisi vooluallikaid, milled saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel nimetatakse kütuseelementideks. (vesinik-hapnikelement) (kosmoselaevad,elektriautod) Keemilise vooluallika tööpõhimõte redoksreaktsioon,mingit elektrivoolu kindlasuunalist elektronide voogu seejuures süsteemis ei teki. Elektronid lähevad ühtedelt osakestelt (tsingi aatomitelt) vahetult üle (vase ioonidele). Tsink redutseerija vask oksüdeerija. S-elemendid Leelis vees lahustuv tugev alus , kõik IA rühma metallilised elemendid. , oa 1 Leelismuldmetall- IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid.oa 2., omadus anda leegis kuumutamisel leegile iseloomulik värvus. Omadused : · Pehmed,kergesti lõigatavad · Suhteliselt kerged · Suhteliselt madala sulamistemp
1. Mis on: Oksüdatsiooniaste- elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, o.a muutub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, o.a suureneb Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, o.a väheneb Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3
4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temp. on võrsustunud. 7. Milline on soojusjuhtivuse toimemehhanism? Soojus liigub erinevates materjalides edasi erineva kiirusega. Soojusjuhtivuse korral antakse osakestelt osakestele edasi ainult energiat, osakesed ise asukohta ei muuda. 8. Milline on konvektsiooni toimemehhanism? Konvektsiooni korral antakse energiat vedeliku/gaasi ühelt osalt teisele tänu sellele, et osakesed liiguvad vedeliku/gaasi kuumematest osadest külmemasse soojust antakse edasi koos aine ümberpaiknemisega. 9. Mis moodi antakse soojust üle soojuskiirguse puhul? Soe keha võib anda oma energiat külmemale ka läbi vaakumi ( täieliku tühjuse ). Sellist siseenergia
Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid. Metallide reageerimine hapete lahustega METALL+HAPE -- > SOOL+VESINIK Oksüdeerija on vesinikioon. Metallide aktiivsus väheneb vasakult paremale. Metallide reageerimine veega
8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Mõisted: Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerub) Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerub) Redutseerumine- Elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine.
üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone; ise redutseerub. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone; ise oksüdeerub. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeerimise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest. Elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
langemisnurgaga, beeta=alfa Peegelpind on täiesti sile valgust peegeldav pind. Mattpind on mikrokonarustega; valgus peegeldub mattpinnalt kõikvõimalikes suundades. Valguse peegeldumist mattpinnalt nim hajuvaks ehk difuusseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse neeldumine, teine valguse hajumine keskkonnas olevatelt väikestelt osakestelt. Kuu faasiks nim Kuu nähtavat kuju. Kuu eri faasid tekivad seetõttu, et Kuu on kerakujuline ja Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa. Täiskuu on näha, kui Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa. Täiskuu on näha, kui Päike valgustab Kuud vaatleja poolt. Poolkuud on näha siis, kui Päike valgustab Kuud vaatleja suhtes küljelt. Kuusirp on näha siis, kui Päike valgustab Kuu Maa-poolset osa vähem kui Kuu tagakülge
fakti, nimetatakse hadaikumi ajastuks. See on ajavahemik, mille kohta meil pole otseseid geoloogilisi fakte, vaid mille kohta saame teha vaid oletusi teoreetiliste mudelite põhjal. Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge. Alguses oli Maa vedelas olekus ning muutus järk-järgult tahkemaks. Pöörlemise hoo sai Maa kaasa ilmselt juba varem ümber ühise masskeskme (keskkoha) tiirelnud osakestelt, mis hiljem Maa moodustasid. Maa varajase ajalooga seoses on 1990ndail populaarsust võitnud ka hüpotees, mille kohaselt Kuu on tekkinud suure taevakeha kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist? Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo,pöörleb see mõnda aega ümber oma telje
rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna. Voolukiirusi mõõdetakse sillalt, ripphällist, paadist või nn kaugmõõturi abil. 4) Akustiline kiirusmõõtur Doppleri efektil põhinev seade voolukiiruse mõõtmiseks ja registreerimiseks vees leiduvailt osakestelt peegeldunud ultraheliimpulsside kaudu. Doppler ultraheliimpulss tekitab lainetuse, vooluhulk selgub lainetuse tihedusest ja suunast, mis ultrahelina tagasi põrkub. Katamaraan lastakse sillalt vette, veetakse edasi-tagasi (mõõdetakse mitu korda, et viga teada saada). 5) Elektromagnetiline kiirusmõõtur sobib kiiruse mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused.
Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse murdumise põhjuseks on valguse levimise kiiruse erinevus eri ainetes. Murdumisnurka tähistatakse gammaga γ . Langemisnurk on endiselt a. Valguse üleminekul tihedamasse keskkonda e kus valguse kiirus on väiksem, murdub valgus pinna ristsirge poole ja vastupidi
Miks on lämmastiku fikseerimine efektiivne vaid toitainete vaestel muldadel? Juurte sümbioos bakteritega ja aktinomütseedidega on energeetiliselt kallis, seetõttu on konkurentsivõimelised vaid toitainete vaestel muldadel ja pioneerkooslustes. Mille poolest erineb fosfori ülesvõtmine mükoriisa kaasabil ja klaster-juurtega? Omastades klaster-juurtega karboksülaadid (orgaanilised anioonid) vabastavad fosfori mulla osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori. Arbuskulaarse mükoriisaga on oluline fosfori ülesvõtmisel, et ioonid on väheliikuvad. Kättesaamiseks peavad juured pidevalt kasvama. Ehk siis – klasterjuured võimaldavad fosforit kätte saada ja taimede jaoks mullalahusesse vabastada, mükoriisa kaasabil seevastu vaid korjatakse üles seda fosforit mis juba ise mullalahuses kättesaadav (kuid ei tegeleta fosfori kättesaamisega ühenditest millesse see seotud
Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni. Miks on rakud (üldiselt) väikesed? Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on 10-10 cm2s-1, seega raku läbimiseks kulub umbes 1 sekund, kui rakk oleks näteks meetri kõrgune, siis läheks aega terve inimese eluiga. Rayleigh hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille suurus on palju väiksem valguse lainepikkusest (ca 10 korda väiksem). Kuna Rayleigh hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh hajumine õhumolekulidelt teeb päikesepaistelisel päeval taeva siniseks ja hajumine atmosfääri alumistes kihtides olevatelt
tasakaaluasendist ehk hälve, ringisagedus ja t aeg. 6. Hälve Hälve on võnkuva keha nihe tasakaaluasendist. 7. Amplituud Keha suurimat hälvet xm nimetatakse võnkeamplituuduks. Amplituud sõltub sellest, kui kaugele tasakaaluasendist keha enne tema vabastamist viidi. 8. Faas Koosinusfunktsiooni argumenti nimetatakse võnkefaasiks: = t + 0, 0 on siin võnkefaas ajahetkel t = 0 ehk algfaas. 9. Laine Laine kujutab endast ühest punktist teise, ühtedelt osakestelt teistele levivaid võnkumisi. Suurte mõõtmetega tahkeid, vedelaid ja gaasilisi kehi võib vaadelda üksikutest osakestest koosneva süsteemina, milles osakesed mõjutavad üksteist seosejõududega. Kui panna mingis kohas keskkonna osakesed võnkuma, siis kutsuvad need esile naaberosakeste võnkumise, need omakorda järgmiste osakeste võnkumise jne. Võnkumise levimisprotsessi nimetatakse laineks.
· Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess · Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste muutub Oksüdatsiooniastme muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija ASSIMILATSIOONPROTSESSID ORGANISMIS Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks, mida
Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Eksotermiline reaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Soojusefekt on negatiivne. Tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine. Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste (oa.) muutub. Oa. muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija. Assimilatsiooniprotsessid organismis: 6CO2 + 12H2O -> C6H12O6 – 6H2O + 6O2 (kõige tähtsam assimilatsiooniprotsess). Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks; Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks,
oksüdeeriv toimeaine (milleks tavaliselt on hapnik). Lisades juurde veel kuumuse ehk süüteallika, hakkavad kütuse ning hapnikumolekulid saadud energia arvelt kiiremini liikuma. See energia kandub juba liikuvatelt osakestelt edasi järgmistele, tekitades nii ahelreaktsiooni. Põlemine kui reaktsioon hakkab toimuma siis kui kütus hakkab elektrone kaotama ning hapnik neid samu elektrone endaga siduma. Selline eksotermiline elektronide ülekande tagajärjel hakkab eralduma soojuskiirgus. Põlemisprotsessi toimumiseks vajalikke komponente selgitab kõige paremini Error: Reference
kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele molekulaardispergeeritud süsteemidele. Mikroheterogeensetes süsteemides valgus hajub ja neeldub. See põhjustab nende hägusust. J. W. Rayleigh tuletas järgmise valemi süsteemile langeva valguse Io ja lahuses hajunud 2
vähendamiseks HCl-lahust). Hüdrolüüsiprotsessi ulatust iseloomustab hüdrolüüsimäär : hüdrolüüsunud soola kontsentratsioon = . soola üldkontsentratsioon V. REDOKSREAKTSIOONID A. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioone, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed seoses valentselektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt (aatomitelt, molekulidelt, ioonidelt) teistele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimuvad üheaegselt oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumiseks nimetatakse elektronide loovutamist, redutseerumiseks elektronide liitmist. Aatomeid (molekule, ioone), mis elektrone liidavad, nimetatakse oksüdeerijateks, ning neid, mis loovutavad, redutseerijateks. Oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonid on teineteisest
Tegemist on impulsi jäävuse seadusega. Kive saab maast üles tõsta, sest jõu õlad ei asu sama keha küljes. 121. Kas jõud töö ja võimsus on omavahel seotud? Põhj: A=Fs, W=A/t. 122. Aatomorbitaale isel kolme kvantarvuga. Miks on neid kolm, mitte rohkem ega vähem? Nml, sest 3D. 123. Mis on udu, miks me seda valgena näeme? Udu: veepiisad, vee kristallid. Valgena, sest kogu valgus hajub suurte osakeste vahel ja pun+sin+roh=valge.(valgus hajub osakestelt, mille suurus samas suurusjärgus lainepikkusega). 124. Miks pole võimalik näha elevandi difraktsiooni: lainepikkus, mis de Broglie järgi olema peaks, jääb kvantmehaanikast tuntud piirmõõtmetest väiksemaks ning ei ole jälgitav. 125. Miks gaas kokku surudes kuumeneb ja miks paisudes jahtub? Sest osakestele antakse kokku surudes energiat juurde, mis väljendub nende suuremas kineetilises energias e t* tõusus
annaabi.ee 
