on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui õhurõhk on madalam, siis vedelik keeb madalal tulel, kui õhurõhk on kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760). 12) Mis on ideaalne gaas, millised on selle kolm tunnust? – Ideaalne gaas on kõige lihtsam gaas, reaalse gaasi lihtsustatud mudel. 1) osakestel pole mõõtmeid (punktmass) 2) osakeste vahel ei arvestata tõmbejõude 3) osakeste põrked on absoluutselt elastsed. 13) Mille poolest erineb reaalne gaas ideaalsest gaasist? – Reaalses gaasil on osakestel mõõtmed, osakeste vahel on tõmbejõud ja osakeste põrked ei ole absouluutselt elastsed.
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Neil on kindlalt eristatav erinev struktuur. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Aine koosneb osakestest. Need võib eraldada molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kuigi osakestel on sageli keerulised kujud, kujutavad keemikud tavaliselt neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD
Magnetväli 1.Millisel kahel viisil on võimalik tekitada magnetvälja? kasutada liikuvaid laetud osakesi ( elektrilaengu, nagu näiteks elektrivoolu juhtmes, et valmistada elektromagneteid Teine võimalus on kasutada elementaarosakesi nagu elektronid, sest neil osakestel on seesmine võime tekitada enda ümber magnetvälja 2.Millest on põhjustatud püsimagneti magnetväli? Teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvad ja materjali ümbritsevas keskkonnas on olemas summaarne magnetväli 3.Kuidas käituvad püsimagneti samanimelised ja erinimelised poolused? Erinimelised poolused tõmbuvad , samanimelised tõukuvad 4.Miks lähestikku olevad vooluga juhtmed mõjutavad üksteist? Sest nende ümber on magnetväli 5.Ampere´i seadus (sõnastus, valem)
energiat. 2) energia kiirgamise ja neeldumise postulaat- energia üleminek ühest statsionaarsest olekust teise. 3) lubatud elektronide orbiitide postulaat VALEM: mvr n = n * h/mv 4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga 5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta Püstitas hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta: oletas, et ka osakestel on laineomadused, mis on seotud osakese energia ja impulsiga VALEM: lanta = h/mv = h/p 6. De Broglie hüpoteesi ja Bohri II postulaadi(lubatud orbiidid) vaheline seos De broglie hüpooteesi järgi on osakestel laineomadus, mis tuleb välja bohri 2. postulaadil, kus on kirjas et kui elektron liigub suurema energiaga orbiidilt väiksema e.ga siis kiirgab aatom kvandi, ning kiirgamine on laineomadus 7. Milles seisneb Heisenbergi määramatuse printsiip?
10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Vaht(gas+ved) (gas+tah) Mis on Tyndali efekt? On kolloidlahusele valguse näitamine, näeme osakesi, kuna valgus põrkab nende pealt Mis on stabilisaatorid, milleks neid kasutatakse? Too näiteid! Kaitsekiht aine osakestel, et need kokku ei kleepuks. Mis on koagulatsioon? Kolloidosakeste liitumine suurtemateks osadeks.
Elementaarosakest määratlevateks omadusteks on seisumass, eluiga, lagunemisprotsessid koos suhteliste tõenäosustega ning kvantarvud: elektrilaeng Q, spinn s, barüonlaeng B, leptonlaengud L, paarsus P, veidrus S, sarm c, ilu b, tõde t, värvilaengud, mõnikord kasutatakse ka isospinni I ja hüperlaengut Y, elementaarosakestel on olemas ka magnetmoment. · Seisumassist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem. Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku energiat, siis kasutatakse osakese seisumassi kirjeldamiseks mõõtühikut elektronvolt. · Elementaarosakese eluiga on statistiline keskmine ajavahemik, mille järel elementaarosake laguneb. Eluea alusel jagatakse elementaarosakesi stabiilseteks, metastabiilseteks ja vähestabiilseteks osakesteks. (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed fermionideks (spin on poolarvuline) ja
Sündis 15. augustil 1892 Dieppes, Prantsusmaal, suri 19. märtsil 1987 Louveciennes , Prantsusmaal. Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis
5. maamagnetväli mõjutab laetud osakesi ja tekitab elektronide või prootonite kiirt. 6. kiirendites ja detektoritest (primaarsed ja sekundaarsed). Kiirendajaid hakati kasutama 1920, kus kiirendati laetud osakesi elektriväljas. 1930-tel hakati kiirendama magnetvälja abil (Lorentzi jõud). Kiirendati perioodiliselt andes järjest jõudu juurde- tsüklotron (liikus mööda ringjoont). Kiirendiks nimetatakse veel sünkrofasotroniks. Hiljem tuli kasutusele ka kollaiderid, kus lastakse osakestel põrkuda. CERN- Euroopa suurim keskus, mis asustati 1954 ja asub Prantsusmaa ja Sveitsi piiril. Paikneb umbes 100- 150m sügavusel maa all. Detektorid salvestavad kiirendusi. Neil on olemas: *fotoplaat *ionsatsiooni kamber * udukamber ehk Wilsoni kamber * mullikamber *pooljuht kamber.
Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub Osakestel puudub omaruumala 2) Millised väited on õiged ideaalgaasi kohta? (a) osakestel puudub omaruumala (b) osakeste vahel puudub vastastikune toime (täpsemalt van der Waalsi toimed) (c) osakestevahelised põrked on elastsed (d) kui gaasi T =0, siis V = 0 (e) Ideaalgaasi tihedus sõltub gaasi molaarmassist. 3) Mida tähendab termin "osakestevahelised interaktsioonid ehk toimed"? (vali õiged)
Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiirused on väikesed, tõukejõud on suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult,
See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis. Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias Rutherford-Planetaarne mudel. Aine koondunud väga väikesesse ruumi piirkonda. Keskel tuum umber selle liiguvad elektronid Louis de Brojlie hüpotees: kõigil osakestel on olemas lainelised omadused. -Brojlie lainepikkus h-Planch`I constants m-osakeste mass v-osakeste kiirus Werner Haisenbergi määramatuse printsiip-ei ole võimalik ühe aegselt kui tahes täpselt mööta objekti kordinaati ja liikmis hulka M*V. Mida täpsemini möödame kordinaati, seda ebatäpsemalt möödame liikumis hulka ja vastupidi. Planck`I hüpotees-valges ei kiirgu aatomist pideva lainelise vooluna vaid hoopis energia portsionite kaupa. E-kvandi energia -sagedus
jõust antud aines.Tähis- valem- Väli-on ideaalsuse vorm, mille vahendusel üks keha mõjutab teist. Välja olemasolu näitab jõu tekkimisse võimalikkust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatud väli. Aine & väli on mateeria vormid. Nende ühised jooned: 1.võivad teineteist muundada. 2.on olemas vähimad proportsioonid(ainel-algosakesed,väli-kvandid) Nende erinevused: 1.erinevad aineosakesed ei saa olla samas ruumipunktis, väljad saavad. 2.aine- osakestel on olemas kindlad mõõtmed,väljadel pole, nt elektriväli väheneb minnes laetud kehast kaugemale. Elektrostaatiline elektriväli-väli, mis tekib paigalseisvate laetud kehade ümber. Elektriväljatugevus (E) näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikuliselt positiivse laenguga kehale.(vektoriaalne suurus) Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita.
Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis
10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Aatomi statsionaalsele olekuöe vastav energia 13. Kuidas kujutatakse kokkuleppeliselt energiatasemeid? 14. Bohri aatomimudeli puudused. Elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused. =h/m 17. Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi? 18.Järeldused de Broglie lainetest. Võimaldab seletada, miks aatomis esineb energia tasemete astmestik. 19. Mida nimetatakse kvantarvudeks? Täis või murdarv mis iseloomustab aatomi olekut. Määravad energiatasemed ja elektronkatte struktuuri. 20
ühelt lubatud orbiidilt teisele. En1-En2=hf Bohril õnnestus oma teooria abil tuletada valem, mis kirjeldab vesiniku aatomi spektrit. Teooria jääb keerulisemate aatomite spektrite kirjeldamisel jänni. Suutis kirj vesiniku aatomi spektri. Elektron asub tuumale lähimal orbiidil, siis nimetatakse seda aatomi põhiolekuks (n=1) NB Elektroni leiu tõenäosus on võrdeline tema leiulaine amplituudi ruuduga. KVANTMEHAANIKA Kuna ilmnesid, et mikromaailmas osakestel on olemas laineomadused, siis tuli luua uus teooria, mis kirjeldaks nende laineosakeste käitumist (SCHRÖDINGER ja HEISENBERG). KM kirjeldab elektronileiutõenäosust nn lainefunktsioon e LEIULAINE, mille kuju saab lahendades ära SCH võrrandi. See on teist järku osatuletisega diferentsiaalvõrrand. MIKROMAAILMA TÄPSUSPIIRANGUD Osutub, et ,,tänu" osakeste lainelisusele ei ole korraga võimalik määrata (täpselt) *osakese asukohta ja impulssi *ajahetke ja osakese
Kuna samanimelised elektilaengud tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse. Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus. Kümnekonna kilomeetri kõrgusel troposfääri ja stratosfääri piirilliikuvatele lennereisijatele on see mõju seda suurem, mida lähemal magnetpoolusele lend kulgeb. Autor: Kalju Eerme Koostas:
Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,610-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas seisumass. Elekter on nähtus, kus elektrijõu toime avaldub laetud osakeste paigalseisu või liikumise kaudu.
Ea RT k k 'e RT ( A = ln k’ ; ) Ea – aktiveerimisenergia; k’ – kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; e ^ (Ea/RT) – tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea) reaktsiooni energiaskeem: ΔH – reaktsiooni soojusefekt, Ea – otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, Ea’ – pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia aktiviseerimisenergia Ea – energiabarjääri kõrgus, reaktsiooni toimumiseks vajalik
Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n – elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e – elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,6∙10-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas seisumass. Elekter on nähtus, kus elektrijõu toime avaldub laetud osakeste paigalseisu või liikumise kaudu. Makromaailmas on kõik nähtused põhjustatud kas gravitatsioonijõu või elektromagnetiliste jõudude tõttu (nt hõõrdejõud, aine koospüsimine, kosmiline kaugside, www).
Fotoelektroni energia sõltub valgusallika sagedusest. Seetõttu, et kaarleek sisaldab väga palju UV kiirkust tuli katse väga hästi välja. Lebedevi katse- ta kastutas väga täpset rõhu mõõteriista- tiivikut. Valguse toimel tiivik pöördub veidi, mida sai seletada ainult valguse rõhuga. Valguse rõhk on tohutult väike (1m 2 päikesele risti olevale pinnale mõjub valgusrõhk 4*10 -8N. Need 2 näidet tõestasid, et valgust tuleb teatud juhtudel vaadelda kui valgusosakeste voogu. Selle osakestel e kvandil e footonil on olemas mass, kuid puudub seisumass. Nii kui ta tekib, on tal kohe valguse kiirus. Ainult selle tõttu, et valgusel on olemas mass on ta võimeline avaldama rõhku ja lööma ainest välja elektrone. Max Planck- saksa füüsik, lõi kvantoptika. Ta tõestas, et valgusosakeste energia sõltub valguse sagedusest. Valem E=h*f kus E valgusosakeste energia, f- valguse sagedus h Plancki konstant (h=6,62*10 -34J*s). üldiselt jääb valgusosakeste mass suurusjärku 10-36 kg
T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS 22. Bernoulli võrrand ja seletus Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. 26. Millised on suunaventiilide ülesanded? Suunaventiilidega juhitakse õhujoa/töövedeliku liikumissuunda. Nende ülesandeks on vooluteede avamine ja sulgemine. 27
eelarvest, 14 protsenti ATLASe eelarvest ja 30 protsenti TOTEMi eelarvest. Põrgutis kiirendatakse kahes kõrvutiasuvas vaakumtorus vastassuundades liikuvaid hadronite kimpe raadiosageduslikus elektromagnetväljas. Prootonite maksimaalseks energiaks saadakse täisvõimsusel töötava kiirendi korral 7 TeV ja kiiruseks 99,9999991 protsenti valguse kiirusest. Pliituumade maksimaalne energia on 574 TeV. Ringkiirendi torud ristuvad neljas kohas, kus vastassuunas liikuvatel osakestel lastakse kokku põrgata ja põrke saadused registreeritakse detektorite abil. Osakesi kiirendatakse mitmes etapis, kasutusel on neli eelkiirendit. Hadronite kimpe juhitakse võimsate ülijuhtidest mähistega magnetite abil, mis jahutatakse vedela heeliumi abil absoluutse nulltemperatuuri lähedase temperatuurini. Veebruaris 2013 peatati põrguti umbes kaheks aastaks, et see täisvõimsusel töötamiseks ümber seadistada. Eksperimentide käik
laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. Väli on jõu võimalikkus (aineosakeste vastastikmõju vahendaja). 10. Lähimõju teooria: Kehad mõjutavad üksteist kokkupuutudes. Kaugmõju teooria: Kaks keha mõjutavad teineteist kaugelt läbi tühjuse. 11. Kaks aine mateeria vormi ei saa olla ühes ja samas punktis, aga kaks välja saavad minna üksteisest läbi ja olla samas punktis Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole Ainet meie meeled tajuvad, aga välja ei taju (selleks on vaja spetsiaalset aparatuuri) 12. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 13. 14. 15. 16.
Ea Arrheniuse võrrand: ln k = A - RT , A = ln k', k = k ' e RT ; Ea aktiveerimisenergia; k' kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea - e RT tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea). Reaktsiooni energiaskeem: osakestel tuleb ületada energiabarjäär, E et jõuda algolekust (lähteained) lõppolekusse (saadused). Ea' = Ea + H , H reaktsiooni soojusefekt, Ea Ea' Ea otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, H Ea' pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia.
Arrheniuse võrrand: ln k = A − RT , A = ln k’, k = k '⋅ e RT ; Ea – aktiveerimisenergia; k’ – kiiruskonstandi temperatuurist mittesõltuv osa; Ea − e RT – tõenäosus, et osakestel on reaktsiooniks piisav energia (Ea). Reaktsiooni energiaskeem: osakestel tuleb ületada energiabarjäär, E et jõuda algolekust (lähteained) lõppolekusse (saadused). Ea’ = Ea + ∆H , ∆H – reaktsiooni soojusefekt, Ea Ea’ Ea – otsesuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia, ∆H Ea’ – pöördsuunalise reaktsiooni aktiveerimisenergia.
11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks? Aatom on ergastatud olekus kui energia on suurem, kui aatomi põhiolekus 12. Mida nimetatakse energiatasemeteks? Energiatasemeks nimetatakse aatomi statsionaalsele olekule vastavat energiat. 14. Bohri aatomimudeli puudused. Borhi aatomimudeli puudus oli see, et elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused. =h/m 17. Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi? Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. .... See tõestas katseliselt footonite olemasolu. Youngi katse tõestas aga, et valgusel on laineline olemus 18
põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid. · Detergendid on ained, mis pesuveele lisatuna aitavad mustuse esemelt eemalduda. See toimub kolmel viisil: vähendavad vee pindpinevust, siis vesi levib ühtlaselt; võimaldavad mustuse osakestel vees lahustuda ja hoiavad eemaldunud mustuse suspendeeritult vees. Seep on üks detergent, kuid on ka palju seebivabu detergente. · Seebivabu detergente ehk sünteetilisi detergente saadakse toornafta töötlemise kõrvalsaadustest. Neid kasutatakse paljude toodete (pesupulbrite, sampoonide ja juuksepalsamite) valmistamisel. Seebi sobivus. · Normaalse nahaga inimesele sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles
Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8. Aine ja välja erinevused ja sarnasused Sarnasused: *võivad teineteiseks muunduda *on olemas vähimad portsjonid. Erinevused: * aine osakested ei saa olla korraga ühes ruumipunktis. Väljal saavad. * aine osakestel kindlad mõõtmed, väljadel pole 9. Punktlaengu elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. 10. Ekvipotentsiaalpind Ekvipotentsiaalpind - ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. 11
4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10. Tuumajõud- kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused- Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 11
Täida tabel. Keemiline Tuumaosakeste Prootonite arv Neutronite arv Elektronide arv element arv Liitium 7 3 4 3 Naatrium 23 11 12 11 14. Kuidas tekib anioon ja kuidas tekib katioon? V: Anioon on negatiivse laenuguga ioon, katioon on positiivse laenguga ioon. 15. Millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on laeng ja millistel mitte? V: Katioonidel, anioonidel, prootonitel ja elektronil on. Neutronil laeng puudub. 16. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? V: Vähimat looduses esinevat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. 17. Kui suur on laenguga osakeste elektrilaeng? V: Nii suur kui on nende kogu laeng. 18. Kuidas on laetud keha elektrilaengu suurus seotud elementaarlaenguga? V: Laetud keha elektrilaen on võrdne elementaarlaengute summaga. 19
1. Millised nähtused tõestavad, et valgus koosneb energiaga osakestest. Milline väide on kvantoptika aluseks? - Näiteks: Laine ei jõua elektrooni orbitaalilt välja lüüa. - Valgusel on rõhk, avaldab rõhku pinnale - Aluseks: Valgus koosneb osakestest ehk kvantidest. 2. Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Millised omadused on valguse osakestel? - Valguse osakesed on footonid - Omadused: laine omadused, puudub seisumass, kiirus vaakumis 300 000 km/s. 3. Kuidas on valguskvandi energia seotud valguse sagedusega? Ef= h x f 4. Kus on footoni energia suurem- vaakumis või vees? Miks? Footoni energia on vees sama mis õhus. Sest kvandi energia ei sõltu sellest, kus ta elektron liigub. Kvandi energia on määratud kiirgumisega aatomist. 5. Mille poolest erinevad nähtava valguse kvandid, mis tekitavad silmas erinevaid värvusaistinguid?
5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et
Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Gaasid Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Sulamistemperatuur Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist. Energia hulk, mida
kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad tehiskaaslased, sest neid ei takista maa atmosfäär. Gammakiirguse osakestel on väga suur energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased
Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
See on muidugi teadlaste enamuse arvamus, mis ei pruugi samuti tõene olla. Siiski kui arvestada kuivõrd mateeriapõhine meid ümbritsev maailm tänapäeval on, paistab teaduslik teooria kõige aksepteerituvam. Arvatavasti lükatakse seegi nagu mitmed eelnevad alguse teooriad ümber lähitulevikus, pidevalt areneva ja uueneva teaduse, teadvuse ning maailmavaate tagajärjel. Vaatamata sellele peaks põhiidee samaks jääma, kuna tänapäeva füüsika ja keemia põhinevadki imetillukestel osakestel, millest me kõik koosneme. Aja möödudes suudavad teadlased leida aina väiksemaid osakesi, lootes kunagi jõuda kõige aluseni, millest me kõik oleme tekkinud. Sellise alusosakese otsimine on väga keeruline ning aeganõudev, nii et suur tõenäosus on, et seda ei avastata lähiajal, mistõttu ei või ma kindel olla ka selle teoorias. Sellist alguse vastuse otsimist võiks võrrelda ka kana ja muna probleemiga. Kumb oli ennem, kas kana või muna? Kui kanast saab grillkana ning
magnetvälja energia muundub uuesti kondensaatori elektrivälja energiaks, sest plaatidele koguneb uuesti nüüd juba märgilt esialgsele vastupidine laeng. 4. Laetud kondensaator tühjeneb jälle läbi pooli, kusjuures kondensaatori elektriväli muundub jälle poolis voolu magnetvälja energiaks. 5. Vool laeb jälle inertsist kondensaatorit, poolis voolu magnetväli muutub tagasi kondensaatori elektriväljaenergiaks. 6. Laetud osakestel võnkeringis on inerts- algul raske liikuma panna pärast raske seisma saada. Jätkab liikumist kui pole jõudu, mis talle mõjuks. Kuigi kondensaatori elektriväli on kadunud, jätkavad kord liikuma pandud laetud osakesed oma liikumist poolis ja juhtmetes mõne aja samas suunas ja nii kogunebki kondensaatori plaatidele uuesti laeng, kusjuures voolutugevus kahaneb seejuures 0-ni hetkeks, mil suurenenud elektriväli ei lase enam rohkem laengukandjaid plaatidele. 7
väljaks. 3) Inimene ei tunneta oma meeleorganitega paigaloleva laetud keha elektrivälja. 4) Elektrivälja põhitunnuseks on see, et elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. 5) Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Ka keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on elektrilaeng. Peatükk 5. Aatomimudel. Elementaarlaeng. 1) Aatomikoosseisu kuuluvatel osakestel on elektrilaeng ainult elektronil ja prootonil. 2) Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 3) Kokkuleppe kohaselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Öeldakse, et elektroni laeng on võrdne 1 elementaarlaenguga, prootoni elektrilaend aga +1 elementaarlaenguga. 4) Aatomi tuuma laeng on suuruselt võrnde kõikide prootonite elektrilaengute summaga.
nurkkonstandi täisarvkordne. • Vastupidiselt klassikalise elektromagnetteooria ennustusele lubatud orbiitidel elektron ei kiirga elektromagnetlaineid, kuigi liigub kiirendusega. • Siirdudes orbiidilt energiaga orbiidile energiaga kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega. Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad. 7. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. 8. Valgus ei saabu osakestena (mis moodustaksid kaks ala) ega ka mitte lainetena (mis moodustaksid hääbuva interferentsimustri): interferentsimuster luuakse osakeste haaval. Tundub, et valgusosakesed on kokku leppinud, kuidas nad saabuvad: lainete interferentsimustrina
sisalduvast orgaanilisest ainest. Imhoff koonus- kalibreeritult koonjas plastikust või klaasist anum ,mida kasutatakse ,et mõõta settinud tahkete osakeste hulka teatud perioodil. Integreeriv Kalduvus integreerida Kjeldahli analüüs laialdaselt kasutatav meetod määrata lämmastiku üldsisalduse proovi.Vaata ka lämmastiku üldsisaldus Kjeldahli järgi. Laminaarne vool-on selline vedeliku voolamine, kus vedeliku osakestel on vaid voolusuunaline kiirus Makroskoopilinenähtav palja silmaga. Tähendus- statistiline termin . Mikroni (mm)-pikkusühik; üks miljondik meetrit (106 m) või üks tuhandik millimeeter (03/10 mm). Monomeer-keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega. Nutraceuticaltermin, millega kirjeldatakse "funktsionaalset toitu" (näiteks
säilitavust, ja kõvadust. Tahkes aines osakesed on kohtkindlad ja võnguvad oma püsiva tasakaaluasendi ümbruses. Nende vahel mõjuvad tugevad jõud. 63. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast vedelike voolavust. Vedelikus paiknevad osakesed veidi hõredamalt kui tahkises. Enamuse ainete sulamisel ruumala suureneb. See tähendab, et aineosakesed eemalduvad üksteisest. Aineosakeste vahede tekkimine võimaldab osakestel asukohta vahetada, teiste osakeste vahelt "läbi pugeda". Ülehüpped! 64. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast gaaside lenduvust. Gaasis paiknevad aineosakesed hõredalt. Osakeste kaugus on nii suur, et osakestel vastastikmõju puudub. Vastastikmõju esineb vaid osakeste põrgetel. Gaasis liiguvad aineosakesed teatud maa vabalt, seejärel põrkuvad mõne teise osakesega. Põrke tulemusena muutub osakese kiiruse väärtus ja
Neist raua tuumades on eriseoseenergia suurim. Seepärast saab energia vabaneda mitte ainult suurte tuumade lagunemisel keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel samuti keskmisteks. Kõige soodsam oleks kasutada selleks muidugi kõige kergemat tuuma- vesinikku, sest sel puudub eelnev seoseenergia hoopis. Vesinikust raua tegemine ehk sünteesimine osutub aga maistes tingimustest ebareaalseks. Heeliumi tuuma osakestel on suhteliselt suur seoseenergia ja seepärast sobib 4 osakesest koosnev heeliumi tuum sünteesireaktsiooni lõppsaaduseks. Hariliku vesinikus pole heeliumi moodustamiseks hädavajalikku neutronit. Sellepärast ei saa seda isotoopi, mida kõik ookeanid täis on tuumkütuseks kasutada. Teisest küljest, kui see nii ei oleks, siis poleks universumi kujunemise kosmoloogilised protsessid meile sellisel hulgal vesinikku ka jätnud. Loodusliku vesiniku hulgas on 0,015 % nn
Et erinevates aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas, kuigi elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rääkida trajektoorist, sest kordinaati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip
HPV vaktsiinid Kõrge riskiga HPV-tüved HPV 16 ja 18 põhjustavad ligi viis protsenti vähijuhtudest. Euroopa Liidus on litsenseeritud 2 vaktsiini: Cervarix (HPV 16/18) ja Gardasil (HPV 6/11/16/18) Vaktsiini tootmisel on rakendatud geenitehnoloogiat, mis võimaldab bakterite, seente, insektide rakke muuta immunogeensete valkude tootmise substraadiks Vaktsiin põhineb mitteinfektsioossetel viirusetaolistel osakestel, mis jäljendavad pärisviirust ja on võimelised esile kutsuma viirust neutraliseerivate antikehade tekke. Kuna ei sisalda viiruse DNA, siis puudub igasugune võimalus vaktsiinist põhjustatud haiguse tekkeks Ei sisalda tiomersaali ehk elavhõbedat sisaldav konservanti Vaktsiinide manustamine Cervarix Gardasil Serotüübi HPV 16,18 HPV 6,11,16,18 d Vanus 9-14 Vaktsiini a. 2 Vanus 9-13 a. -
Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed.
täpselt samasugust elementaar osakest. Et eristada prootonis ja neutronis olevaid ühesuguseid kvarke võeti kasutusele uus omadus värvilaeng millevõrra kvargid teineteisest erinevad. 8. Selgita värvilaengu iseärasusi ja seost valgusega? Värvilaengu omadus võeti sarnaselt valgusega kus 3 põhivärvi liitmisel saame tagasi valge valguse ehk värvilaengu omaduse puudumise. Kuna teistel elementaar osakestel peale kvarkide sellist omadust pole täheldatud peavad kvargid ühinema nii et selline omadus kaoks. 9. Mis tagab selle, et elementaarosakesed on "valged"? Nii katsed kui ka vastav teooria kinnitavad, et kvarkidest saab moodustada elementaarosake ainult nii, et koos on kõik kolm eri värvi. Kolme erinevavärvi liitmisel tekib valge värvus. (S+P+R=V) 10. Iseloomusta antiosakesi ja nende põhiomadust. Antiosakesed on vastaslaenguga ja vastandvärviga kui osakesed. Antiosakesed on pmt.
looduslikust või kunstlikust allikast. Meie meeled ei suuda kiirgust tajuda, mis muudab selle nähtamatu ohu veelgi salalikumaks. Elusorganismide kaitsmisel tuumakiirguse eest tuleb arvestada eri kiirgusliikide erinevat kahjulikku toimet ja ainest läbi tungimise võimet. Kindlasti tuleb ka vältida radioaktiivsete ainete sattumist organismi koos toidu, joogivee või sissehingatava õhuga. Tsernobõli keelatud tsoon. Kuna alfakiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, siis on nende vastastikmõju tavalise ainega väga tugev. Vastavalt on alfakiirguse läbitungimisvõime väike. Osakesed ei suuda läbida isegi paberilehte. Seetõttu pole ka kehavälisest allikast lähtuv alfakiirgus inimesele kuigi ohtlik. Kui aga alfa-aktiivsed tuumad paiknevad inimkehas endas, siis on alfakiirgusest tingitud kahjustused suured. Beetakiirguse osakesed mõjutavad oma suhteliselt väikese massi tõttu tavalise
elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Louis de Broglie 1924. aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. =h:mv De Broglie lähtus ideest, et kui valgus kvant käitub teatud juhtudel kui osake, siis teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. Erwin Schrödinger Saksa füüsik Erwin Schrödinger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Teooria sai nimeks kvantmehaanika Schrödingeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie´ lainete sulam.
ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28
riikides 5. ei saasta õhku, pole heitgaase Lähim Peterburis VASTASTIKMÕJUD: VASTASTIKMÕJUD TUGEV NÕRK GRAVITATSIOON ELEKTROMAGNETILINE VASTASTIKMÕJU VASTASTIKMÕJU Osakesed, mille vahel Mõjub kõikide Kõikidel osakestel millel + mõjub osakeste vahel või - laeng Kvarkide vahel Kvarkide vahel Osake, mis Graviton- pole veel vahendab tõestatud footon gluuon vahebosonid Seot. aineosakeste
annaabi.ee 
