AATOMIFÜÜSIKA Aatom (vana-kr atomus jagamatu ) on keemilise elemendi väiksem osake.
19.saj. lõpus avastati et aatom ei ole jagamatu. 1897.a. avastati ELEKTRON (-), väike osake, mis pesitseb aatomis. J.J. Thompson . Th
aatomimudel e. Rosinakukkel . E.Rutherford palus pommitada õhukest
kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise
füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid
2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma.
DE BROGLIE HÜPOTEES
Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab
arvutada valemist λ=h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis
see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte
· Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomitest. Aatomifüüsika alused · XVIII ennustati uue aatomist väiksema osakese elektroni olemasolu · 1897 elektroni avastamine J.J. Thomsoni poolt · Thomsoni aatomimudel "rosinasai" · 1906 määras elektonide arvu aatomis · Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel · 1905 alustati raadiumi poolt kiiratud - osakeste hajumise uurimisega · 1906 tõestati, et - osakeste laeng peab olema 2e (kahekordne positiivne elementaarlaeng) , hiljem saadi teada, et tegelikult on - osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 · 1908 töötati koos H.Geigeriga välja - osakeste elektriline registreerimismeetod, mis võimaldas
Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 1. Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma. Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. 2. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10- 8 cm. Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. 22.11.12 6 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika2 ·Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronid. ·Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. ·Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. 22.11.12 7
Aatomifüüsika Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: peakvantarv, energianivoo, Bohri postulaadid. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Kaasaegne aatomimudel. Energiatasemed tahkises: metall, pooljuht, dielektrik. Aatomifüüsika · Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. · Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Aatomimudel · Mis on mudel? Sõnaga "mudel" tähistavad teadlased mitte harjumuspärast odavat vähendatud koopiat, vaid originaaliga sarnaselt funktsioneerivat süsteemi. Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positi
jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. Seejuures on keskseks kehaks tuum, mille ümber tiirlevad elektronid. Kaudsetest eksperimentidest on teada saadud aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist.
p*xh 37)Mida nimetatakse potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks? Potensiaalibarjääriks nim. Energiaväärtuse piiri, mida mikroosake ei suuda omandada. Kui osakesel energiast ei piisa üheski suunas liikudes tõkke ületamiseks, siis öeldakse ,et ta asub potensiaaliaugus. Potensiaaliaugu põhjustavad vaadeldavat osakest ümbritsevad asakesed oma vastastikmõjuga. 38)Miks suletud ruumis saab mikroosake omandada vaid kindlaid kiiruse väärtusi? Ruumis liikudes peab laineline osake tekitama seisulaine. Ruumi 2kordne mõõde peab täpselt jaguma mikroosakese lainepikkusega, muidu ta ei tekitaks seisulainet. Igale lainepikkusele vastab Debrolee lainepikkuse valemis kindel kiirus. v=h*n/m*2L 39)Kui suure lainepikkuse ja sagedusega helisid saab tekitada pillikeeles, mille pikkus on L meetrit? pii sarnane asi = 2L/n ja n=1,2,3,... ja f=v/piisarnaneasi v=330m/s 40)Kui suur võib olla elektroni lainepikkus kuubikus, mille külje pikkus on 1,2m?
aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk
Need lubatud sagedused on määratud kvantarvudega 1, 2, 3, ... ja nii edasi. 6. Mis on dualism – selgita seda seoses elektroniga. Millised on lainelised omadused. - Loodust saab kirjeldada ainena (osakestega), mida võib põhimõtteliselt "näha ja katsuda". Neidsamu nähtuseid saab kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Sellist omaduste kahesust nimetatakse dualismiks. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Näiteks elektrone, mida me oleme joonistel harjunud nägema ümber aatomi tuuma tiirlevate pallikestena, saab kirjeldada ka lainete abil 7. Mis on fotoefekt. - Fotoefektiks nimetatakse nähtust, kus elektromagnetlaine kvandid (footonid) löövad elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga.
AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest
Kõik kommentaarid