Matkapäev Eesmärk Matkamise eesmärk: arendada noortel füüsilist vastupidavust, koostöö võimet ja orienteerumis oskusi. Anda noortel võimalust, tulla välja rutiinsest elust ja pakkuda vaheldust pinksale vaimsele tööle. Õpetada ja anda kogemuse noortele loodusega kohaneda ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine
struktuuri juhtimine, samuti ka aruandlus ja controlling ning investeeringute analüüs. Kui varem oodati, et finantsjuht oskab vastata küsimustele „kuidas meil läheb?“ ja „kas kuludega on kõik korras?“ siis tänapäeval oodatakse temalt controllingu tööriista. Selle abil saab juht kiire ülevaate ettevõtte „tervisest“. (Truuvek) Ilmselge on see, et mida vähem on käibekapitali hõivatud, seda parem ettevõttele. Samuti on väga oluline, et finantsjuht on hea orienteerumis-võimega tehnoloogias. Tänapäeval käivad absoluutselt kõik arvutamised, analüüsid ja paljud muud tegevused arvutis erinevate programmidega ning juht peab seda kõike oskama, et anda ülevaadet ettevõtte tegevustest. Moodsalt finantsjuhilt tänapäeval oodatakse, et ta endiselt oskaks arvutada ja loogiliselt mõelda. Samal ajal peab ta olema hea suhtleja ja esineja ning olema valmis muutusteks, olema kursis ja mõistaks viimaseid tehnoloogia trende. Peab olema pühendunud valdkonnale,
järje teatripiknike näol. Kahel korral juunis Aegviidu lähistel ja kahel korral augustis Lõuna-Eestis toimuv üritus on vahva loodusmatk, mis sisaldab metsateel toimuvaid kohtumisi erinevate tegelaskujudega, teatrietendust ning pikniku (RMK 2013 Teatripiknik 2013). · Spordiüritused Kõrvemaal toimub igal aastal neliküritus mis koosneb neljast osast. Lisaks neliküritustele toimub puhkealal ka palju orienteerumis- ja jalgrattavõistlusi. Toimuvad ka Kelgukoeraspordi Balti karikavõistlus. VI. Kõrvemaa keskus · Sportland Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskus asub 55 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal. Keskuse territooriumi piiril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrvemaa ,,mägede", soode ja järvedega kaetud looduskaitsealal. Fantastiline puutumatu loodus, mis on vaheldusrikkaima maastiku ja pinnasvormidega Eestis
suurelt 1.3.2. kriit silmapaistva värvusega 1.3.3. nägemispuudega õpilasega klassis kasutada tahvlit minimaalselt 1.3.4. vaegnägija peaks istuma tahvlile võimalikult lähedal 1.4. muud reeglid 1.4.1. Nägemispuudega õpilasele tuleb klassiruumi tutvustada, näidata potentsiaalseid ohuallikaid 1.4.2. Laps peab hästi orienteeruma nii koolimajas kui selle ümbruses 1.4.3. Varakult tuleb alustada orienteerumis- ja liikumisõpetusega ja igapäevaste toimingute õppimisega 2. sobilikud õppematerjalid 2.1. matt paber, kontrastsed materjalid, vajadusel suurendada kirja töölehel 2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine 2.4. Raamatualuse kasutamine 2.5. kontrastsete joontega vihikud, vähem kasutada ärakirja, 2.6. sobilikud õpikud- vähem kirevaid pilte ja mitteläikivad materjalid 2.7
moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps
VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete
seisneda ka esemete endi omadustes (tool kukkus, sest ta jalg on katki). Eelkooliea lõpul hakkavad lapsed viitama ka sellistele põhjustele, mis seisnevad esemete seesmistes püsivates omadustes (tool oli kipakas). Nüüd areneb lastel oskus lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, mis nõuavad paljude seoste ja suhete mõistmist ning oskust käsutada teadmisi nende seoste ja suhete kohta uutes tingimustes. Mõtlemistoimingute omandamine koolieelses eas toimub väliste orienteerumis- toimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Olenevalt sellest, millised on need välised toimingud ja kuidas toimub nende interioriseerimine - omandatakse mõtlemis- toimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste represen- tatsioonidega. Kõne areng Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab
• pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt.
lintidel..." (Lk. 131) Üks nädal semestris käib minu juures Terence, luuleklassi kaaslane, kes pakkus end mulle ,,mustandeid" ette lugema. (Lk. 135) Õppimise käigus ilmnevad probleemid Ilma ,,vaegnägemise" spetsialistide või eriõpetuse normideta puudub mul igasugune orienteerumis- ning liikumistreeningu eelis. (lk. 29) Kulub palju tunde pärast kooli, enne kui ma lugemisega klassile järele jõuan. Ma pean hoidma raamatut tolli kaugusel silmadest ja kõvasti pingutama, et kuum krampis lihast paigal püsiks.( Lk. 33) Bioloogias kukun ma korduvald testi läbi, kuna mimeograafil paljundatud tekst on kahvatu ja liiga väikeses trükis; võimlemisest
Otsustus võib olla tõene v väär. Järeldus- Olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi. Eeldused:kõik vedelikud on elastsed. Vesi on vedelik. Järeldus: vesi on elastne 26.Vajaduste jaotamine kahte suurde rühma, missugused on üksikindiviidile elutähtsad, missugune rühm sõltub ühiskonna arengutasemest Bioloogilised vajadused( siia alla lähebki üksikindiviidile elutähtsad vajadused need on : ainevahetuse, puhkuse, orienteerumis, kaitstuse, enesemaksmapanemise ja tegutsemis vajadus) ühiskonna arengutasemest sõltub bioloogiliste vajaduste alla kuuluv liigisäilitamise vajadus:soojätkamis vajadus, järglaste eest hoolitsemine, tundmuskontakt. Sotsiaalsed vajadused-ühiskonna arengutasemest sõltub 27.Maslow vajaduste püramiid(vaata vihik!!!) 28.Võimete 3 tasandit, Neid tuleb arendada ,talendiks ei sünnita 1.andekus 2.talent( suure ja järjekindla töö tegevus) 3.Geenius( suure ja järjekindla töö tegevus) 29
näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt paikkonna ajalugu, kuid ka loodust ja reljeefi. Raja külastajate sihtgrupp, vanusediapasoon, külastamise võimalik sagedus, saabumispunktid ja parkimine. Raja külastajaid on igas vanuses. Rajal käivad nii lasteaialaste rühmad, koolilapsed, perekonnad, tervisesportlased igas vanuses ja niisama jalutajad. Võimalik valida eri pikkuste radade vahel. Vapramäe metsas on korraldatud orienteerumis neljapäevakuid ja ka Elva kooli spordi ja matkapäevi. Samuti korraldab Vapramäe rajal matkapäevi VVV sihtasutus. VVV matkad võivad olla nii jalgsi, ratta kui suuskadega ning nii öösel kui ka päeval. Rada on kasutuses aasta läbi, kevadel-suvel-sügisel saab matkata ja jooksmas käia. Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal. Rajale pääseb mugavalt kahest eri suunast
(1) Nägemispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud nägemisfunktsioonide kahjustusest: (2) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale. (3) Õppetöö korraldamisel kasutatakse spetsiaalselt väljatöötatud ja kohandatud õppevahendeid (punktkirjaõpikud jt). (4) Kool tagab õpilasele individuaaltundidena füsioteraapilise teenuse rühi, motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks. (5) Õpilaste orienteerumis- ja liikumisoskusi ning igapäevaelu oskusi arendatakse individuaal- või rühmatundides. (6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle
omandamisega. Teadmised on lapse mõtlemise arengu kohustuslikuks tingimuseks. Teadmised saab laps kas vahetult täiskasvanult või isikliku tegevuse ja vaatluse alusel. Ka teadmiste omandamine on mõtlemisülesande lahendamine. Et sellega edukalt toime tulla, on vajalikud teatavad mõtlemistoimingud. Sellest, milliseid mõtlemistoiminguid valdab laps, sõltub, milliseid teadmisi ja kuidas ta võib käsutada. Mõtlemistoimingute omandamine koolieelses eas toimub väliste orienteerumis-toimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Olenevalt sellest, millised on need välised toimingud ja kuidas toimub nende interioriseerimine - omandatakse mõtlemistoimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingu sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist.
Parafaasia e. ühe sõna asendamine mingi teise sarnase tunnuse alusel või häälikute asendamine sõnas. Arusaamisvõime- alustatakse lihtsate korralduste täitmise hindamisest, kuni keerukate mitmeastmeliste käsklusteni Lausete kordamine- keerukad grammatilised konstruktsioonid Afaasiaga koos võib esineda parema kehapoole halvatud( paremakäelistel) tasakaalu-, orienteerumis-, nägemis-, kuulmishäired. Eestis tabab afaasi ligikaudu 1000 inimest aastas. Probleemid afaasia korral sõltuvad Milline ajupiirkond on kahjustunud Kui sügav ja mis tüüpi kahjustus Kui palju on haigestumisest aega möödas Isiksuse omadustest Mis moodi aju verevarustus taastub ja ümber organiseerub. Afaasia varane etapp Pt. ei mõista mis temaga on juhtunud ning olukord ajab teda segadusse. Tekib hirm, depressioon. Taastimisperiood
Millega tundi alustaksid ja lõpetaksid? Mõtle loovalt! 10. Millised on praegused kehalise kasvatuse tunnid sinu jaoks? 11. Mida muudaksid praegustes kehalise kasvatuse tundides? Põhjenda oma arvamust. 12. Kuidas tahaksid et kahalise kasvatuse tundi hinnataks? 13. Milliseid uusi huvitavaid mänge sooviksid kehalise kasvatuse tundides mängida? Too näiteid. 14. Mida arvad sina erinevate õppeainete sidumisest kehalise kasvatusega? Näiteks geograafia teemalised matkad. Ajaloo teemalised orienteerumis võistlused vanalinnas. Too näiteid, avalda oma arvamust ning põhjenda seda. 16 Lisa 2. Loovtöö autorite intervjuu kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiendiga 1. Kuidas hindate meie kooli õpilaste liikumisharjumust oma nähtu põhjal? Õpilaste aktiivsus tunnis sõltub suuresti õpetajast, kelle juures nad tunnis on. Oleneb, kas õpetaja suudab õpilased ühtse grupina kaasa tõmmata või mitte. Mina arvan, et üldjuhul
Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks. Neid indiviidi eluea jooksul 8 kujunenud reflekse nim. TINGIMATUD REFLEKSID, kuhu kuuluvad (kaitse-, toitumis-,orienteerumis jt. Refleksid) Kõik see mida me nimetame kogemuste ja vilumuste omandamiseks, õppimiseks, harjutamiseks ja treenimiseks, põhineb yhel fysioloogilisel mehhanismil tingitud reflekside kujundamisel. 3.2. Psüühilised protsessid ja seisundid Inimese psüühika on komplitseeritud nähtus, milles on intrigeeritud ühelt pool kestva komplekssed seisundid ja teiselt poolt lühiaegsed protsessid. Psüühilised
Staatus ja prestiiz- Koolide ja koolituste reklaamid. Need panevad inimesi mõtlema, mida nad peaksid veel tegema, et nad saaksid olla sama targad ja sama hea töökohaga nagu need inimesed kellel on need koolid ja kursused läbitud. 3.Rakvere linn võiks rõhku panna ajaloolisuse peale hästi säilinud linnus nt. Ning samuti asukoht ,teised suurlinnad ligidal, teha erinevaid laagreid noortele nt.linnuses, kus saavad noored parema ülevaade ajaloost ning samuti huvitvad orienteerumis mängud linnas.Ning neid saab kõige paremini kajastada internetis(Facebook,Rakvere linna lehel) samuti kohalikud ajalehed ja teleka reklaam(kui selleks on piisavalt rahalisi vahendeid). 4.Jah, ikka tuleb.Kuna igas riigis võivad natuke erineda baasvajadused , seega tuleb seda arvestada.Samuti geograafiline asetus on väga tähtis. Ei oma, sest igal riigil on vastavalt oma asukohale, omad uskumused ja eesmärgid, mille poole nad püüdlevad. 5
- Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel
Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. 72 VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU 3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärv+mustaine+punatuum.nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast – üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis refleksides – pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad
asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse ka keha automaatseid ja taktikalisi liigutusi. KESKAJU nelikkeha koosneb kahest paarilisest künkast üla ja alakünkast. Küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad osalevad optilistes orienteerumis 71 refleksides pea ja silmade pööramine vastuseks ootamatule valgusärritusele. Alaküngaste tuumad on kuulmiskeskused. Nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine
vabahariduslikud programmid). · Suhtlemise- ja vaba aja valdkonnaga seotud progr.-d, mis on suunatud sotsiaalsele aktiivsusele ja suhete arendamisele, lõõgastumisele ja vaba aja sisustamisele 2.) Kitsama alaeesmärgipõhised, oskustele ja tegutsemisele suunatud programmid · suunatud ühe või mitme funktsiooni või oskuse, ressurssi või toetuse arendamisele , nt. Kommunikatsioonioskuste arendamine, orienteerumis- ja liikumisõpe, sotsiaalsed oskused, igapäevaeluks vajalikud praktilised oskused, haigusega toimetuleku oskused jms. perede psühhosotsiaalne toetus, koolitus ja nõustamine. · suunatud muutuseks valmisoleku ja motivatsiooni arendamisele, psühhosotsiaalne toetus ja eneseabi. 59
Suusaradadel liikujad peavad arvestama karjamaa- ja muu tarastusega, mida ei tohi kahjustada. Maaomanikud või muud maavaldajad peavad kõigile võimaldama juurdepääsu jalgsi nende maadel asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele. Omaniku õueaiamaal paikneva objekti külastamiseke on siiski loa küsimine vajalik. Õppe-, orienteerumis- ja muude püsiradade rajamiseks ja tähistamiseks tuleb alati saavutada kokkulepe maaomaniku või muu maavaldajaga. Sellistel tähistatud radadel on kõigil õigus liikuda. 205. Paiga vaimu (Genius loci) olemus Genius loci ehk kohavaim ehk paiga vaim on mingile paigale iseloomulik vaimne atmosfäär. Asula oma nägu ehk paiga vaim Tajupsühholoogia uurimuste järgi on tervik rohkem kui elementide summa. Opereeritakse
annaabi.ee 
