Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta pärinevad 9. sajandist, mil soti päritolu filosoof Scotus Eriugena kirjeldas oma traktaadis paralleelsetes kvartides ja kvintides kõlanud laulu ja nimetas sea organumiks. Selle nimetuse päritolu pole päris selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab...
Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Oragnume oli kolme tüüpi: paraleelorgaanum(kus hääled liiguvad paraleelselt),vaba organum(kus hääled liiguvad vabalt, häältes erinev rütm vastupidine liikumine jms.) ja kaunistatud organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti, mis tekkis mitmehäälse organumi kõrvale. Peagi motett täiustus ning selleks võis olla erinev rütm,erinev tekst erinevates keeltes ning erineva sisuga(vaimulik,ilmalik). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ning nii saigi uue nimetuse - motett. 10. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said uue tuule tiibadesse mitmed tänapäeva tuntud ja armastatud
-Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi -Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi Motett: -13.saj -Alumine hääl -laenati gregoriuse koraalist -Ülemine hääl-erinecad tekstid, kõrgus ja keel -Keelati kirikus kuna peeti liiga raskeks Kultuuriajaloo perioodid tekivad: 1.Mõttemaailma muutumisest 2.Kirjandusest 3.Kunstist 4.Muusikast
Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
laul Gregorius I : Rooma paavst, ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu aluseks retsiteerimine:kõnelaul,psalmoodia:psalmi tekstide laulmine,antifoon:refrääniliselt korduv vastulaul,responsoorium:koori refrääniga estaatiline koorilaul Ars longa, vita brevis est-meistriteoste väärtus kasvab koos ajaga Notre-Dame'i koolkond(katedraali kool ja ülikool), Leoninus-organumid kahehäälsed,Perotinus-kolme ja neljahäälse organumi ilmumine motetid-13.saj. mitmehäälne laul, laenatud põhimeloodia Ihääl:tenor, teksti vähe, häält võidi mängida ka pillil IIhääl:ladinakeelne vaimulik tekst IIIhääl:prantsuskeelne ilmalik tekst
vabaorganum) - Saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis - Gregoriuse laulule lisati saatehääled - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Regulaarne tantsuline rütm - Õitseng Pariisis oli 12-13.saj - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum Meistrid: Esimesed keda hakati nim heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: 1) Leoninus - lõi 2 häälse organumi 2) Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi 13. Saj motett: - Küige tähtsam mitmehäälsuse vorm - Tavaliselt 3. häälne - Alumine hääl - laenati gregoriuse koraalist ( + mitme parralleelselt kõrvalhäälega laulmine) - Keelati kirikus kuna peeti liiga keeruline ja ilmalikuk ja sellest sai haritlaste laul Kultuuriajaloo perioodid tekivad: 1.Mõttemaailma muutumisest 2.Kirjandusest 3.Kunstist 4.Muusikast
- kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett? kasutada. - Tekkis 13. saj organumi kõrvale. 5.Kui vana on noodikiri? 14.Millal ja kus oli rüütlikultuuri õitseaeg? -Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk
ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
organumid on kahehäälsed. Ülemine hääl oli rütmiseeritud, kirjaviis eristab kahe noodi vältust pikka(longa) ja lühikest (brevis) ja nende omavah suhted võivad olla erinevad..noodid olid kaunistuste ja keerutustega.tema muusikas on RÜTMID. Gooti arhitektuur ja muusika- akustika,kirikud olid mitmelöövilised ,heli peegeldub,tekib tugev, pikk järelkõla.(8-10 s) tugevuse vahekord muutub pidevalt. Perotinus 12 saj lõpp 13 algus .muutuseks oli 3 ja 4 häälse organumi liitmine.greg koraal on alumina.ülemised 2 või 3 häält liiguvad rütmiseeritult.rütm on juba peaaegu olemas.greg koraal kaotab järjest oma positsiooni.ülemised hääled hakavad rohkem kaasa mängima. Motett- 13 saj.tekisid Pr. maal ,põhi meloodia võis olla Greg koraal agaei pidanud,ülesse lisati uued hääled.ülemised hääled olid tihti erinevates keeltes.erinevate tekstidega. 13 saj lõpus moketid kirikus keelati. 13. saj võeti kas tänapäeva üsteemile
Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9. Mis on organum ja motett Organum – esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett – umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas
taassündi. 2) Millisest varasemast ajastust renessanss lähtus? Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga.
truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas Alamast seisusest muusikuid nimetati rändlaulikuteks (huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm.) 9.Selgita mõisted: Organum esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp, tekkis 10. saj. Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Motett umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkinud mitmehäälsuse vorm organumi kõrvale, mis oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas
vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda. · Organum gregoriuse laulu meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11
Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad variandid ja nende kooskõla). Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine tsüklist: triviumist ja quadriviumist, kus õpetati seitset vabat kunsti. Muusika jagunes kolmeks
kahehäälsed. · Ülemine hääl on elavalt rütmiseeritud. Ülemine hääl jätab põhihääle varju. · Rütm kujuneb pika ja lühikese vältuse kindlatest kombinatsioonidest. Perotinus · Tema tegevusaeg jääb 12.sajandi lõppu ja 13.sajandi algusesse ja tema ajal loodud organumid on kolme-ja neljahäälsed. · Rütmiseeritult liiguvad ülemised 2 või 3 häält ja alumine on jäänud veelgi aeglasemaks. Motett · 13.sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. · Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet. · Gooti motetis on 3 häält tenoris on teksti vähe ja seda võidi mängida ka pillil. Teises
katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, selle asemele tuli Saka keel. Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama pealkirja ,, ÜKS KINDEL LINN JA VARJUPAIK " 3.Organum Organumi nimetust kasutati algselt instrumentaal muusika tähenduse . TEGEMIST EI OLE ORELIGA . Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse liike . Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles .
Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned) Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled. 13 saj lõpuks sai motetist haritlaste seltskonnalaul, seda tema keerukuse tõttu. Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks
Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on · Leoninus · Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · Ülemine hääl · Keskmine hääl · Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks.
3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja
See oli 16. 17. sajandil levinumaid pille. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. 10. sajandist on pärit esimesed näited mitmeehäälsest kirikulaulust. Esimest mitmehäälset kirikulaulu nimetati organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse koraalile). Kõige tuntumad organumite kirjutajad on Leonius ja Perotinus. Leoniuse organumid olid 2-e häälsed ja Perotinusel 3-4 häälsed. 13. sajandil ilmus organumi kõrvale motett. See on kõige olulisim mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile, mis oli alumine ja ladina keelne, hakati ülemises hääles kasutama prantsuse keelset ilmalikku teksti. Niimoodi tekkis olukord, kus üheaegselt kõlas 2 erinevat teksti. Sellega seoses keelati 13. sajandi lõpus motetid kirikus ära. Siit peale muutus motett ilmalikuks lauluvormiks kuni ta 15. sajandil kirikusse tagasi jõudis.
burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis. 4. Nimeta gooti ajastu muusika silmapaistvaim koolkond. Millest see nimetus tuleneb? Pariisi Notre-Dame'I koolkond. Nimi tuleneb Notre-Dame'I katedraalist ja ülikoolist, mis tollal oli Euroopa suurim ja kuulsaim. 5
1703- 1707 linnaorganistina. Oktoobris 1705. aastal lahkus Johann Sebastian Bach Arnstadtist ja läks Põhja-Saksamaale Lüübeckisse, kus ta võttis tunde heliloojalt ja organistilt Dietrich Buxtehude`lt. Lübecki reis inspireeris teda ja ta sai entusiasmi. Ta kandideeris Weimari hertsogi kammermuusiku ja organisti kohale.Weimaris töötas ta 1708-1717 aastatel ning kirjutas sel perioodil palju oreliteoseid ja kantaate. Sel perioodil hakkas ta välja töötama Väikest Organumi Raamatut, mis koosnes traditsioonilistest Lutheri koraalidest. Duke Ernst August abiga tutvustati Johann Sebastian Bachile õukonda Anhalt-Cöthen, tulemusena pakuti talle Leopoldi teenistuses õuekapellmeistri kohta.Selles õukonnas puudus orel ja seetõttu Bach keskendus nüüd hoopis rohkem klavessiini- ja orkestrimuusikale. Anhalt-Cöthen õukonnas töötas ta aastatel 1717-1723. Aastal 1723 pakuti talle Leipzigis Toomkiriku kantori ja linna muusikadirektori ametikohta
Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist. Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik. Oreli levikuga on seotud varasemate mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus- ladina keeles orel on ORGANUM. Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. 15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus kunst tekkis keskaja lõppsajandeil, mil katoliku kiriku võim hakkas kõikuma. Renessanss kunst hülgas Askeetliku kunsti iluideaali ja asendas selle humanistlikuga, mis ülistas inimest ja elu ennast. Inimest kujutati nüüd elujõulise ning kaunina, ning tema ilu nähti vaimu ja keha harmoonia tasakaalus. Enne
Leoninunus Perotinus · kahehäälsed organumid · kolme-ja neljahäälne · ülemine hääl rütmiseeritud · gregooriuse koraal aeglane (meenutab · sarnaneb ilmaliku tantsulauluga burdooni) · alleluia. Pascha nostrum · ,,Viderunit omnes" · melismaatlised organumid Organumi arengus jääb Gregooriuse koraal tahaplaanile ja lõpuks kaob. Lauldi koos pillisaatega. 13.saj. Motett mitmehäälne ja keelne mitmehäälsuse vorm (kiriklik) max 3 häältearvu I prantsuskeeles armastuslaul II ladina keeles vaimulik laul III ladina keeles tenor Gregooriuse koraal Keeruline muusikazanr, visati kiiresti kirikust välja 13.saj, 15.saj tuli tagasi. Zanr kujutab endast muusika reservata (õpetlastele mõeldud muusika)
Ta võttis kasutusele 4 noodijoont ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi. Umbes 12. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. 13. sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale 4 hulk uusi mitmehäälsuse vorme. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada, lauldi teda gregooriuse koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt nagu kaht ühehäälset laulu. Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning need said nimetuse 'motett'
-alumine hääl veel aeglasem-> pikk - tugiheli - pillisaadet võis kasutada 13.sajandil võetakse kasutusele motett (kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti), et ilmestada liturgilist muusikat Peagi motett täiustus ning selles võis olla: häälte rütm erinev erinevate sõnadega tekst erinevas häältes häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett. Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13
organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Motett Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
Märgates poja järgmise algus, peamiseks muutuseks muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid ja vajalikku õppematerjali annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt Rütmiseeritult liiguvad siin ülemised kaks täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult oskas (orel
Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leoninus Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: Ülemine hääl Keskmine hääl Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks.
lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika. Pariisi Notre-Dame`i koolkond. Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leonius ja Perotinus. Kahe muusiku esilekerkimine on märgiks uuest ajastust, mille aluseks on eredad kuntsnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed. Motett - mitmehäälne laul 13. Sajandil. Muusika rütmipilt muutus tunduvalt mitmekesisemaks 1260
linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga. Gregoriuse koraal alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kirikuarhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku. 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. 13
(saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev · erinevate sõnadega tekst erinevas häältes · häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst). Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
- 9. sajandist. 9.- 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr- liturgiline draama. Esimesed näites mitmehäälsest kirikulaulust on pärist 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolevmitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled: · Ülemine hääl- prantsuskeele ilmalik tekst · Keskmine hääl- ladinakeelne vaimulik tekst · Alumine hääl- vähe teksti, vahel mängiti pillil 13. sajandil keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii musikaalselt kui ka teksidelt liiga
Anonüümne kroonikakirjutaja on neid põgusalt maininud 13. sajandi lõpul ning nende tegevuse kohta võib teha vaid oletusi. Ent siiski on kahe muusiku esilekerkimine märgiks uuest ajastust, mille põhialuseks on eredad kunstnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed. Leoninuse tegevusaeg jääb 12. sajandi II poolde (peamiselt 1160-1180) ja tema ajal loodud organumid on kahehäälsed. ( organum- varane mitmehäälne muusika) 13. sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. Ka selle aluseks on laenatud põhimeloodia, mis küll enam ei pea pärinema tingimata gregooriuse laulust. See laenatud viis on samuti alumises hääles, mida nüüd nimetatakse tenoriks (Id k tenere - hoidma, püsima). Selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd aga kaasas ka uued tekstid. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline laul. Motett tekkis
Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus. Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“. Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine. 13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse. Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat: 1. Musica mundana-universumi muusika 2. musica humana-inimmuusika 3
annaabi.ee 
