· Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. · Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming
Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20
impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja müüke kultuurielu ja vaesemate õpilaste toetuseks. Heliloojana paistis M.Härma silma rahaviiside töötlemisega. Ta kogus rahvaviise ja kasutas hiljem saadud materjali oma loomingus. Tema laulud jagunevad isamaalisteks lauludeks ja lüürilisteks armastuslauludeks. Ta viis Tartu segakoori kõrgele tasemele. Tema looming kõlas juba tema eluajal Soome parimate kooride ettekannetes
augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920. aastate lõpul. Ta oli eesti kunstis üks silmapaistvamaid loomingulisi isiksusi. Kõige rohkem tegeles ta maalimisega, kuid ta oli ka väga mitmekülgne tarbekunstnik. Ta looming on isikupärane ja elegantne, sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Oluline oli ka Adamson-Ericu osa kunstipedagoogina ning kunstiinstituudi ja tarbekunstikombinaadi ,,Ars" organiseerijana sõjajärgseil aastail. 1921. aastal astus ta kunstikooli Pallas, kuid õppetööst ta osa ei võtnud, ning pallaslaseks teda lugeda ei saa. 1923. aastal sõitis Adamson-Eric Berliini tarbekunsti õppima. Peale seda sõitis kunstnik 1924. aasta kevadel Pariisi, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks pidama. Kahekümnendate lõpu poole kujunes valitsevaks zanriks natüürmort. Sageli olid need ülaltvaates.Kunstnikku on köitnud erinevate materjalide ja vormide plastika edasi andmine
"Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator -Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. -1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. -1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! -Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. -Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. "Koit", "Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr
ballaadilise aine süvenemine luulekogus "Pärlijõgi" (1931). Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia
Pärit Tartumaalt Ahia mõisast, isa oli puusepp. Tuglas õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis (Mauruse kool). 1905. aasta revolutiooni sündmustega puutus kokku, võeti kinni ja pidi veetama 2 kuud vanglas. Seal valmib pikem proosaluuletus ,,Meri", kuna trellitatud aknast paistis meri. Peale vanglast vabanemist lahkub Eestist. 1904-1914 on paguluses, enamasti Soomes, kuid rändab palju. Eestisse saabub tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. Alustab kirjanduselu organiseerijana. Rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell ,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946.
.....................................12 Sissejuhatus Eestis on vast vähe inimesi, kes ei oleks kuulnud nime Kristjan Raud.Teda tuntakse põhiliselt kui eesti kujutava kunsti edendajat ning tolle aja kunstielu koraldajat.Ta sündis lihtsasse talupoja perekonda, kuid mis ometi teda ei heidutanud oma eesmärgi poole liikumast ja saavutamast midagi suurt.Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma? Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-
Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm). 2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner). Kirjanduselust on Andra Teede osa võtnud ka organiseerijana, olles 2007. aastal kirjandusnädala SOTSIA peakorraldaja, aastast 2008 on ta Tartu kirjandusfestivali Prima Vista kaaskorraldaja. 2009. aastal korraldas Andra Teede koostöös Valmiera teatri ja Eesti Teatriliiduga eesti kirjanike jalgsimatka Kristjan Jaak Petersoni jälgedes Riiast Tartusse. Alates 2007. aastast töötanud kirjastaja ja toimetajana. 5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs
liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Kui Põllu üliõpilaspõlv harilikust pikemale venis (1898 1906), siis suuresti selle tõttu, et ta ka sel ajal tegutses kasvatajana. Esiteks endakasvatajana, kes ei õppinud vaid selleks, et professoritelt eksamitel vajalikud hinded saada, vaid töötas ja otsis, et võidelda kätte oma seisukoht, mis usuteaduses ei ole kerge ülesanne. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. 1918 1925 oli P. Põld Tartu Ülikooli kuraatoriks. Ta omab suurimaid teeneid meie rahvusliku ülikooli rajamisel ja ülesehitamisel. Aastast 1920 oli Põld ülikooli pedagoogikaprofessoriks
Varasemal loominguperioodil kinnistunud hüüdnimed Sänna Trubaduur ja Paaz tabavad nii tema loomingu kui isiksuse tuuma. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.(2;3) Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust
· Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · * Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas ( 1880- 1958) Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : · Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. " Koit", "Kiigelaul", " Põlismetsa järv" jt; · Avamäng fantaasia nr
pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused? P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu. P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused: „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister. Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret.
Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N.Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu. Tobias rajas keelpillikvarteti, osales kõigil rahvuslikel üritustel ja toetas rahvaviiside kogumist ja avaldas kirjutisi muusikaekust. 1908.a. sõitis ta välismaale külastades Pariisi, Münchenit, Prahat jpt. Elu lõpuni jäi ta aga Berliini, kus ta töötas kuningliku muusikakooli õppejõina. Ta sängitati siiski Eestisse
luulekogus "Pärlijõgi" (1931). Hilisemas Adsoni luules muutuvad valdavamaks surma- ja kaduvikumeeleolud ("Kaduvik", 1927; "Lehekülg ajaraamatust", 1937), kuid nende kõrval leidub rohkesti nii realistlikke looduspilte kui argipäeva pühapaisteliseks toonivate eluseikade poetiseerimist. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Vares-Barbarus Johannes Barbarus (Johannes Vares) -- (1889-1946) luuletaja ja literaat. Üks vähestest kirjanikest, kes hea arstipraksise tõttu Pärnus ei sõltunud kirjanikele antavatest toetustest ja võis lubada endale teravaid ühiskonnakriitilisi väljaastumisi. 1920. aastatel oli Barbarus
· Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) · kantaat " Päikesele" ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) · Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas: Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika
1885, “10 laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. 1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. “Koit”, “Kiigelaul”, “Põlismetsa järv” jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit “Lembitu”;
seksitööstuseni läbi ajalehekuulutuste, juba prostitutsiooni kaasatud tuttavate ning uute tutvuste. Intervjueeritutele on teada juhtumeid, kus alaealine on värvatud seksitööstusesse läbi tutvumise bordellipidajaga. Bordellidega on seotud ka eraldi värbajaid, enamasti on nendeks noored mehed, kelle ülesandeks on tüdrukuid ära meelitada ja bordelli tuua. Ühele intervjueeritud tütarlapsele oli pakutud võimalust neidude bordelli organiseerijana raha teenida. Lubatud tasu värvatu eest, kes bordelli pidama jääb, ulatus tuhandetesse kroonidesse. Esile tulid ka kaks juhtumit, kus noormees 11 tekitas tüdrukuga esmalt seksuaalsuhte ning seejärel müüs ta bordelli (üks juhtumitest puudutas täisealist neidu). Lisaks inimkaubitsejate poolsele mõjutamisele ja sunnile saab paljudel puhkudel üheks
seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a. jõuluvaheajal Tallinna Provintsiaalmuuseumis enda ja oma õpilaste tööde näituse. 1904.a. alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima. Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni, jõuti Tartus 1906.aastal. Kunst 1905 1919 Murranguaastad 19. ja 20
Kui mu tütar ei oleks sinna kooli pääsenud ja vastavat tugevat ettevalmistust saanud, siis oleks olnud küsitav, kas ta oleks üldse kõrgkooli pääsenud, sest kool ,kus ta eelnevalt käis ei olnud „tootnud“ just eriti palju ülikoolikandidaate. Jah, tal oli uues koolis raske, kuid ta muutis seal õppides oma suhtumisi ja hoiakuid ning hakkas haridust väärtustama. Hetkel omab ta head töökohta riigiametis ja on väga aktiivne tööväliste ürituste organiseerijana. Tal on säilinud soov olla parim – parim töötaja oma ametis . See on talle kaasa toonud suhteliselt kiire tõusu karjääriredelil. Kas see on halb? Tugeva isiksusena on temale võistlemine koolis ja tööl olnud sobilik,mis on temale kaasa toonud edu, kuid mitte kõigile ei ole selline tempo vastuvõetav. Kas haridus on oluline? Ma arvan, et antud näidetele tuginedes, siis vastan – jah, haridus on tähtis
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate kunstinäituste traditsiooni. Raud asutas oma ateljeekooli 1904. aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see
kirjanduskriitika paranes, tutvustasid uusi maailmas valitsevaid suundi kirjanduses ja kunstielust. Nnede endi hulgast sirgus põlvkond olulisi tegelasi. Suitsust sai TÜ rahvusülikooli asutamise järel 1920 rahvusülikooli esimene kirjandusprofessor. Kuni 40ndate aastateni samas ametis, rajas kirjandusteaduse traditsiooni ja koolitas mitu põlvkonda kirjandusteadlasi. Tuglas- eesti kirjanduse paavst, nii kirjanikuna kui kirj elu organiseerijana oluline nimi eesti kirjanduse loos. 1923 Loomingu esimene peatoimetaja jne. 15. J.Randvere ,,Ruth" Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) "Ruth" on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne
annaabi.ee 
