Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Orgaanilised komposiitmaterjalid test 6". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaaskiu, nendest, klaaskiud, materjalidest, süsinikkiud, alumiiniumoksiid, radiaalne, kius, boor, amorfne, sarrus, sulam, ühefaasiline, paigutus, ringjooneline, välimised, eritugevus, rayon, pigi, nomex, nailon, hinnast, kiude, elastsusmoodul, kevlar, suunast, tõmbetugevus, alumiiniumoksiidireaktsioonide abil. Omadused : · vaba formaldehüüd · Ebapiisav veekindlus · Kelme elastsus ei ole piisav Kasutamine : · katalüütlakkides · Põhiline liim puidu- ja liimitööstuses · Lamineerimismaterjalid · Vahtplastid · Aminoplastide maatrikvaik 11. Vaba formaaldehüüdi probleem. Probleem seisneb selles,et see tekitab allergiat. 12. Klaaskiud sarrusena. Plussid ja miinused Levinud sarrus ( 98% kõigist armeerivatest materjalidest ) Plussid: · Odav · Kõrge tõmbetugevus · Kõrge keemiline vastupidavus · Eeskujulikud elektrisolatsiooni omadused Kasutatakse : klaasvill ( soojustusisolatsioonimaterjal ) Miinused : · Madal tõmbemoodul e. Deformatsioon liiga suur · Suhteliselt kõrge tihedus · Tundlik kulumisele · Suhteliselt madal väsimuskindlus · Kõrge kõvendus · Tundlik NaOH leelisele ja HF-le. Kasutuses on 2 tüüpi klaaskiude E-klaas ja S- Klaas
Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus. Peegeldunud valguses on värvus sama, mis läbib materjali. Kuid see pole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus. Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgust materjalis hajub ning materjali läbipaistvus väheneb – matt materjal. Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral: näiteks valgustundlikud andurid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest ultravioletse valguseni. Päikeseenergiat võib muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil: töötavad
tugevusele. Kui kiudude pikkus on väiksem kriitilisest piirist, siis kiud ei purune vaid tõmmatakse maatriksist välja ja nende tugevust ei kasutata täielikult ära. Kui kiu pikkus on suurem kriitilisest pikkusest, siis määrab komposiidi tugevuse armatuuri tugevus. Armatuuri kriitiliseks pikkuseks loetakse sellist pikkust, mille korral kiud on täielikult koormatud ja purunevad. Nendest sõltub komposiidi tugevus. Kriitiline pikkus suureneb faaside vahelise sideme nõrgenemise, kiu läbimõõdu ja selle tugevuse kasvamisel. 14. Naha kasutamine lennunduses. Tehniline nahk. Kasutatakse salongides kattematerjalina, tihendusmaterjalina. Tema paisuvus suurendab isolatsioonilisi omadusi. Teda immutatakse ja töödeldakse vastava omaduse saamiseks. Nahk ei ole plastiline ja seega ei tööta tihendina. Tihendite valmistamisel
klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. . Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks.. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel- töötlemispiirkond. Temp sõltub klaasi
Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest
Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 C). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 16. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga : Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest
vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid (avatavaid) vorme, mis on tsemendist või metallist ja on detaili kättesaamiseks avatavad. See võimaldab ühte vormi kasutada palju kordi. Metallvormi nimetatakse kokilliks. Kokillid on suurema soojusjuhtivusega, mistõttu tekib peenkristalne struktuur, mis on tugevam, kuid nad on kallid. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne
alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit K2O · 3Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O - flogopiit K2O · 6MgO · Al2O3 · 6SiO2 · 2H2O Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. Eriti suur on tema läbilöögipinge (100 kV/mm) ja kuumakindlus (600 OC). Need andmed on vilgul risti kihtidega. Isolatsioonimaterjalidena kasutatakse veel anorgaanilisi klaase ja eriti keraamilisi materjale. Konkreetsetest materjalidest võib nimetada tavalist isolaatoriportselani, mille põhikomponent on kristalne aine mulliit 3Al2O3·2SiO2. Mulliit saadakse kaoliini ja korundi (Al2O3) kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused (10.2, 10.3), antud joon 10-2 10.2 Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib peegelduda keskkondade piirpinnalt, osa neelduda
Tähtis on kiu läbimõõt. Mida väiksem, sed suurem kompsiidi tugevus. Jämeduse aluselt jaotatakse: udemed, kiud ja traadid. Udemed- peenikesed monokristallid. Praktiliselt ilm dislokatsioonideta ja tugevad. Ei kasutata eriti palju, sest kallid ja maatriksisse sisseviimine keeruline. Udemete valmistamise materjalid on grafiit, SiC ja Al2O3. Kiumaterjalid- kasutatakse klaasi (odav, tugev, tehnoloogiline). Neid kasutatakse väga palju trantspordis. Suurema tugevusega on süsinikkiud.kasutatakse sporditarvete valmistamiseks. Aramiidkiud-iga lüli sisaldab kaks benseenituuma, mis on ahelaks ühendatud süsiniku ja lämmastikug aatomite kaudu, mille side ka vastavalt O ja H aatomitega.tõmbetugevus on suur, survetugevus väike. Töötemp on -200C-200C-ni. Kasutatakse ka SiC kiude ja hübriidseud kompsiite, kus on kahest või enamast erinevast materjalist kiudusid. Klaaskiud ja süsinikkiu kombinatsioon.
saamiseks eriseadmeid või oksüdeerimise ja süsiniku väljapõlemise vältimiseks kuumutamist sulasoolades. Jahutus Terase karastamisel martensiidistruktuuri saamiseks on austenniit kiirelt allajahutada martensiidimuutuse temperatuuri vahemikus 550-650 kraadi, kus austenniit on vähima stabliilsusega- ta laguneb suhteliselt kiiresti ferriidi ja tsementiidi eutektseguks. Austenniidi lagunemine sõltub ka terase koostisest. Nendest mõjuritest sõltub terase karastamisel kriitiline karastuskiirus. Temperatuuridel üle 650 kraadi võib terast jahutada aeglasemalt, kuid mitte nii aeglaselt, et leiaks aset austenniidi lagunemine
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Poolmetallid Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks Antimon Sb 51 on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka Arseen As 53 materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Mittemetallid (tahked) Boor B 5 Tihedus Fosfor P 15 Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraa- Räni Si 14 mika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Süsinik C 6 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m
nakkumisega erinevate pindade suhtes, 3 kord tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid kelmemoodustajaks on nt butadieenstüeenkautsuk, valged pigmendid Ti=2, ZnO vähendavad läbipaistvust, ei ole tugevad mehaaniliselt, seina ja laevärvid, ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. liimvärvid - kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödeks, nt laevärvid. Klaaskiud. Klaasfiltrid. Vahtklaas. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna
13. Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust. 16. Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik
13. Kuidas toimida, kui mahalaadimise käigus tekib oht, et osa kaubaaluseid võib vajuda tõstmise alustamisel ümber? 14. Kuidas toimida, kui avastate mahalaadimise käigus, et osal kaubast puuduvad tooteetiketid või need on valed (muu toote omad)? 15. Kus on mahalaadimisel õigem mahukaupa sorteerida, kas veoühikus või vastuvõtualal? Põhjendada vastust. 16. Kuidas toimida, kui mahukaubana saabunud televiisorite tõstmisel kukub üks nendest 1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel
Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2
Adobe Photoshop värviprofiil Viimase asjana muudame ka Photoshopi enda värviprofiili samaks, mis monitoril. Vali menüüst Edit>Color Settings... Avanenud menüüst vali Settings Europe General Purpose 3või Europe Prepress 3. Siit edasi peaksid RGB osas leidma tuttava sRGB. Jätame kõik ülejäänud nii nagu on ja CMYK'ist räägime printimise juures. Oleme aegajalt kasutanud lühendeid nagu RGB ja CMYK. Ärme selle pärast veel muretseme, sest nendest räägime värvihalduse ja printimise juures natukene pikemalt. 23 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1) Teemad pildi avamine programmis navigeerimine pildi suuruse muutmine kadreerimine (kärpimine) tegevuse tagasivõtmine salvestamine ja rastergraafika pildiformaadid Pildi avamine Vaatame hetkel tüüpilist meetodit pildi avamiseks - File>Open. Leia oma
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8 materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus; materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused.
teisest küljest - osata hinnata kriitiliselt teiste poolt tehtud uurimuste tulemusi. 1. Seletus teaduslikus psühholoogias: 1 NT - lähedaste värvide vahel valides RT pikeneb; valikute suurenedes RT pikeneb: 1 numbri esitamisel RT=187 ms; 2 numbrit RT=316; 6 numbrit RT=532; 10 numbrit RT=622 ms Olenemata sellest, millisest teadusest on jutt, eksisteerivad mõned baaselemendid. Tähtsaimad nendest on andmed (empiirilised vaatlused; eksperimentaalse mõõtmise tulemused) ja teooria (organiseeritud mõistete süsteem, mis lubab ennustada andmeid). Ajalooliselt on kujunenud nii, et erinevad teadlased kasutavad erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, kumb pool on nende jaoks tähtsam, kumb on "esimene". Traditsioon alates F.Bacon'ist (1561-1626) on uskuda empiiriliste vaatluste esmatähtsust. Teooriate väljatööt
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
hape amfoteersed amfoteerne, aluseline hüdroksiidid nõrgalt aluseline Elementide ühendites valdav kovalentne side Erinevate 13. rühma elementide levik looduses on väga erinev, leiduvad ainult ühenditena Al – kõige levinum metall looduses B – suhteliselt levinud (tavaline) element Tl – vähelevinud Ga, In – haruldased, väike levik ja toodang 3.2. Boor 3.2.1. Elemendi ja lihtainena Boori ühendeid booraks Na2B4O7 ·10H2O (naatriumtetraboraat) boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl)
Teised metalli ioonid käituvad kui hapetena ja vesi nagu alusena nt NH4+. Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid Näiteks tinakloriidi (SnCl3). 67. Kristalsed ained: Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel. Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest- võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°). Nt FeS 2. 68. Amorfne aine on üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel. Neil puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja võivad võtta suvalise kuju. Nt silikaat, orgaaniline klaas, polümeerid. Tugevad, hea elektrijuhtivusega isotoobid. Ei voola, ei oma kindlat kuju, pole kindlat sulamistemp.-i. Soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedeliku omadused tugevnevad. 69.Kristallvõrede tüübid: Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
televõrkudele ja astmelise murdumisnäitajaga mitmelaine kiud 68.5/125 mikromeetrit (GK) kohtvõrkudele. Kohtvõrkude kiiruse kasvu tõttu 50/125 mikromeetrit (GI)- tüüpi mitmelaine kiu kasutamine muutub üldkasutavamaks kiu laiema riba tõttu. Esimene valguskaabel võeti kasutusele USA-s 1973.aastal. Küsimus oli sõjalisotstarbelisusest. Esimene telefonivõrgu valguskaabel aga 1976 aastal, samuti USA-s. Soomes 1979. Aastal. Valguskaablite kasutamine on kasvanud nendest aegadest. Valguskaablitest ja nende kasutusele võtmisest on tulnud rutiin spetsialistidele ja sellesse liitunud salapärasus on koondunud teadnmstele ja kogemustele klaasi lisandudes. Kaugvõrgu ja sidevõrgu ehituses valguskaablite kasutus laienes 1980 aastatel lähivõrgu ehituste vahelises kaabeldamises ja sama aastakümne lõpul ka ehituste püsikaabeldamises, 1990 lõppu kuulub aga optiliste abonentvõrkude ehitamine. Valguskaablite ehitamisel rõhk nihkub kogu aeg
Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: n Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes soojusmahtuvus. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis.
mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W- traadil või tsoonsulatusel. Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete
· titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini
· titaan = 4500 kG/m³ ; · tina = 7300 kG/m³ ; · volfram = 19300 kG/m³. Materjali sulamistemperatuur. Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri, mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. · volfram = 3410ºC, · raud = 1539ºC; · vask = 1083ºC; · alumiinium = 660ºC; · titaan = 1665ºC ; · tina = 220ºC; · plii = 327ºC; · plastid = 60....200ºC ; · alumiiniumoksiid = 2050ºC; · elavhõbe = - 40ºC. Elektrijuhtivus. Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida. Selleks, et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust. Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm² ristlõikepindalaga materjali varval oomides. Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Soojusjuhtivuse ühik on vatti meetri ja Kelvini
tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 60. Lahustuvus. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 61. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus. Protsentkontsentratsioon näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses lahustunud aine mass: Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis 62. Kolloidlahused.
annaabi.ee 
