põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda
põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat.....................................................................................................................6 5. Wafer – plaat...................................................................................................................7 6. Puitkiudplaadid...................................................................................
• Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas.
f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks. Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat
keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide
C-50% O-43% H-6% N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. Naatriumi, kaltsiumi Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust. Puidu põhikomponendid : Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest : Tselluloos 40..50% Hemitselluloos 25..35% Ligniin (puitaine) 20..30% Tselluloos Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud. Tselluloosi polümerisatsiooni. Puidu füüsikalised omadused: Puidu tihedus : Puidu tiheduse all mõistetakse materjalimassi ja mahu suhet. Kuna puit on poorne materjal, arvestatakse maht koos puidus leiduvate tühemikega.
3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit
Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) ontugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam,lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedustja läbipaistvust. Ligniin on vastupidise mõjuga. Paberi tootmine - Jahvatamine, seejärel täiteainete lisamine. Hüdrofobiseerimine, liimimine,mineraalsed täiteained (kaoliin), värvained. Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER
Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Keraamilised materjalid jagatakse poorseteks (veeimavus üle 5 %) ja tihedateks (veeimavus alla 5 %). Poorsete materjalide hulka kuuluvad enamik telliseid ja tihedateks materjalideks on enamus keraamilisi plaate. Keraamika toormaterjal savi Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal - kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Tähtsamad eesti savid on järgmised: kambriumi sinisavi, devoni savi(punakaspruun), kihiline viirsavi, Joosu savi (tulekindel) jne.
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
· Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt · teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid · mitmesuguseid betoonist katusekive · seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. · Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund-
4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks.
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; · puidukruvid on kumer-, lame- või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita,
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
