vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool
sellega on kindlustatud tõmbejõudude ülekaal tõukejõudude suhtes mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem on orientatsioon segamini ning seda nõrgemad on orientatssioonijõud induktsioonijõud tekivad polarisatsiooni tagajärjel (polariseerijaks on iooni või polaarse molekuli elektriväli) induktsioonijõudude tagajärjel tekivad indutseeritud dipoolid - alasti "vastasotsaga" teineteise poole suunatult
· Metalliline side Metalliline side paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. · Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: · orientatsioonijõud dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; · induktsioonijõud dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; · dispersioonijõud hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek · kondenseeritud süsteem aine(d) tahkes või vedelas olekus; · kristallivõre tüübid metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest.
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest.
• Metalliline side Metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. • Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: • orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; • induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; • dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek • kondenseeritud süsteem – aine(d) tahkes või vedelas olekus; • kristallivõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim. mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini need tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. mida kõrgem on temperatuur, seda nõrgem on vastastikune orientatsioon 2. induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeritud dipoolide vastastoime e jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. ei sõltu temperatuurist vaid polaarsusest ja polariseeritavusest. 3. dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime, esineb mittepolaarsete molekulide vahel. sõltub oluliselt osakeste suurusest, mida suuremad on osakesed, seda suurem dispersioonijõud
Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest.
Temperatuuri tõstes gaasi ruumala suureneb . Rõhu tõstmisel gaasi ruumala väheneb. 11. Daltoni seadus – gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 12. Molekulide vahelised jõud – Orientatsioonijõud – jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud – jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud – elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside – dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest.
Selliseid ühendeid nimetatakse hüdrofoobseteks. 2. Füüsikaline vastastoime tekitavad van der Waalsi jõud. Nende jõudude energia on keemiliste sidemete omast palju väiksem, ent mõjupiirkond on suurem. Van der Waalsi jõud mõjuvad molekulide vahel. Eristatakse kolme erinevat jõudu: 1. Orientatsioonijõud – tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. ! Fosfolipiidid on kaksikkihis ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma.
vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab esimese etapi pärisuunaline, k2 esimese etapi polaarsete molekulide orientatsiooni. Induktsioonijõud tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). vastassuunaline ja k3 teise etapi kiiruskonstant. Selle Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud.
Igale MO-le mahub 2 paardunud elektroni Igale MO-le vastab kindel energia. 1. MO energiatasemete skeemid N, O2, CO ja CH4 molekulide jaoks. 2. Molekulidevahelised jõud Jõududest molekulide vahel olenevad ainete füüsikalised omadused. Neutraalsete molekulide vahel toimivaid jõud - van der Waalsi jõud nõrgad elektrostaatilise iseloomuga jõud. Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
korrutatud Avogadro arvuga. 113 Orientatsioonijõud Suhteliselt vabalt liikuvad polaarsed molekulid orienteeruvad teineteise suhtes selliselt, et ühe molekuli positiivne poolus pöördub teise molekuli negatiivse pooluse poole orienteeruv polarisatsioon Nende jõudude iseloom - püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ka ioon-dipool vastastoime. 114 Induktsioonijõud Kahe polaarse molekuli lähenemisel teineteisele avaldavad indutseerivat toimet ka nende samamärgilised poolused ilmneb samamärgiliste elektrilaengute tsentrite vahekauguste suurenemine molekulid venivad pikemaks. Selle tulemusel suureneb ka dipoolmoment tegemist on indutseeriva või nn deformeeriva polarisatsiooniga. 115 Kummile, kleepsudele, nätsule ja nendetaolistele ühenditele annavad