Lauseõpetus (0)

1. TEKST. TEADUSTEKST Teksti mõiste Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad
järgmistest asjaoludest: a) kus see kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel); 
b) kes seda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik); 
c) milleks  seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna).  Teksti  pikkus pole  piiratud.  Lühimad  tekstid  on näiteks  tänavasildid  või ühesõnalised  hüüatused
Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed.
Tekstil on oma  terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu,
lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus.
Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist. Tekstiliigid On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. Igapäevaelus me ei räägi
tekstidest,   vaid   toiduretseptidest,   romaanidest,   eeskirjadest,   uudistest,   reklaamidest   jne.   Selliseid
tekstiliike   nimetatakse   žanriteks.   Žanri   mõiste   on   pärit   antiikkultuurist   ja   Aristotelese
„Luulekunstist“, aga on ületanud kirjandusteaduse piirid ja hakanud tähistama igasuguseid tekstiliike
alles päris viimasel ajal. Teadustööd ei kirjutata nagu reklaami, luuletust või nagu ajaleheuudist.
Loomulikult on ministri sõnavõtt kuiv ja ametikeelne,   teadusteksti aga iseloomustavad äärmiselt
täpsed definitsioonid. Tekstiliigid on seotud meie tavade ja harjumustega. 
Keelekasutusvaldkondade järgi võime kõnelda argi-, ilukirjandus- või tarbekeelest.
 
Tarbekeele  alaliigid   on   ajakirjandus-,   ameti-   ja   teaduskeel,   millest   igaühel   on   veel   hulgaliselt
alaliike.  
Ameti- ja teaduskeele liigid on:  a) referaat,
b) protokoll, 
c) ametikiri, 
d) reklaam,
e) teadusartikkel.  Tekstiliigid erinevad üksteisest temaatilise sisu, struktuuri ja kasutatavate keelevahendite poolest.
Keelevahendite valik kujundab teksti stiili. Sama sisu võib väljendada erinevalt, valides olukorraga
sobivaid sõnu, kujundeid, vorme ja lausemalle. 
Hea   tekst  eeldab   peaaegu   alati   autori  teadlikku   püüdu  ja  teksti   keelelist   viimistlust.   Kõige
olulisemad viimistletavad tunnused on lauseehitus ja sõnavalik. Õige sõnavalik on stiili seisukohast
kõige   tähtsam.   Nii   on   võõrsõnade   kasutamine   omal   kohal   teadustekstis,   murde-   ja   slängisõnad
sobivad aga ilukirjandusse ja reklaami, vahel ka subjektiivsesse arvamusteksti. Arhaismid lisavad 1


tekstile   möödunud   aegade   värvi,   neologismide   rohkus   tekstis   võib   mõjuda   kunstliku   ja
ebaloomulikuna.
Sõnade valik sõltub eesmärgist. Teaduskeele ideaaliks on mõiste ja sõna üksühene vastavus. Tarbeteksti tunnused Tarbeteksti  omadusi kirjeldades  on silmas peetud eeskätt  ametlikku  ja teaduslikku  keelekasutust,
mille eesmärk on informeerimine. Selle stiili olulisemad tunnused on järgmised: a) kirjutaja suhtub ainesse objektiivselt; 
b) keel on ühemõtteline ja asjalik; 
c) tähelepanekud   ja   järeldused   on   üldistavad,   kõiki   asjaolusid   arvesse   võtvad   ja   faktidele toetuvad; d) teksti ülesehitus on loogiline;
e) kirjutaja isikupära on tavaliselt vähe märgatav;
f) kasutatakse ainult ühtviisi arusaadavaid ja täpse sisuga sõnu ja väljendeid. Sellises stiilis kirjutatakse uudised, ülevaated, protokollid, ametikirjad jm dokumendid, teaduslikud
artiklid, ülikooli uurimistööd.
Hea kirjutis põhineb eelkõige faktidel ja asjatundlikkusel. Hea tarbestiil on selge, tihe ja konkreetne.
Lugejat austav autor püüab oma teksti muuta hõlpsasti loetavaks. Teksti mõistmine sõltub ka lugeja
teadmistest ja arusaamisvõimest. Ülesanne 1
Järgnevalt   on   antud   sama   sisuga   tekstist   kaks   varianti.   Võrdle   neid   omavahel   ja  leia,   millised
keeleväljendid määravad stiili ja tekstiliigi. 1. Uurimistulemused näitavad, et sage vaba aja veetmine teleri- või arvutiekraani ees võib kahjustada
südant   ja   lühendada   eluiga,   olenemata   sellest,   kui   sportlik   inimene   on.   Nendel   inimestel,   kes
vähemalt neli tundi päevas vaatasid telerit, mängisid videomänge või kasutasid arvutit, oli poole
suurem   tõenäosus   südameataki,   ajurabanduse   või   muu   tõsise   südame-veresoonkonna   häire
tekkimiseks kui nendel, kes tegid seda alla kahe tunni päevas. 
See   uurimus  ei  tõesta,  et   teleri  vaatamine  või   videomängude  mängimine   on  iseenesest   kahjulik.
Pigem peitub probleem selles, et inimesed nende tegevuste ajal istuvad. Istumise kahjulikkust ei osata
küll   täielikult   seletada,   kuid   loomkatsed   on   näidanud,   et   pikaajalisel   istumisel   aeglustub   veres
selliseid rasvasid nagu kolesterool ja triglütseriidid lõhustava ensüümi tegevus, ja seega suureneb
eelmainitud ainete sisaldus veres. 2.  Lugesin   kuskilt,  et  sage   istumine   teleri-  või   arvutiekraani   ees  võib  lõppeda   südamehädaga  ja
koguni   vähendada   elupäevi,   olgugi   et   sa   muidu   vinge   spordikaru   oled.   Nendel   inimestel,   kes
vähemalt   neli   tundi   päevas   vaatasid   telerit,   mängisid   videomänge   või   surfasid   arvutis,   oli   poole 2


suurem tõenäosus südameataki, ajurabanduse või muu südame-veresoonkonna häda tekkimiseks kui
nendel, kes tegid seda vähem kui kaks tundi päevas.
Noh, seal öeldi ka, et teleri vaatamine või videomängude mängimine ei ole iseenesest tappev, kuid
häda on selles, et inimesed istuvad nende tegevuste ajal. Mingid katsed on näidanud, et pikaajalisel
istumisel suureneb teatud kahjulike ainete hulk veres. 1- Akadeemiline,   loogilise   ehitusega,   õigekeel   on   korrektne,   sisu   on   lihtsasti mõistetav, mugav lugeda 2- Väga  ”mina”  põhine,  slängid, paljusõnalisus, sõnade  kordumine,  fakte  otseselt pole Teksti loetavus
Selge tekst on terviklik nii sisu kui ka keelekasutuse poolest. Tekst võib jääda lugemisel ebaselgeks
mitmel põhjusel. Vältida tuleks: a) arusaamatuid sõnu;
b) keerulisi lauseid, mis ei lase taibata nende tervikmõtet;
c) mitmetähenduslikke sõnu, lauseid ja fraase, mille mõtte tabamine on lugejale raske. Silmas tuleb pidada teksti liiki ja adressaati. Tavatekstis on sageli paheks võõrsõna põhjendamatu
eelistamine   omasõnale,   nt  legaalne   >  seaduslik,  struktuuriüksus  >  allüksus,  garantii  >  tagatis,
kompenseerima > hüvitama. 
Vahel võib näha isegi lauseid, kus võõrsõnade rohkus tekitab autori mõtte täpse edasiandmise asemel
lugejas pigem hämmeldust, nt Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi
reaalset nappust. Üldsusele määratud tavatekst eeldab neutraalse sõnavara kasutamist.
Tähelepanelik tuleb olla ka nn moesõnade suhtes, millel on oma tähendusnihke tõttu omadus välja
tõrjuda seni üldkasutatavaid sõnu, nt hetkel > praegu, praegusajal, nüüdisajal.
Ülepakutud   piltlikkus  on  kirjutaja  stiilimaitse  vääratus,   mis võib  vahel   mõtet  ähmastada,  nt  See
konkreetne õnnestumine on järjekordne kivi kirurgide õnnestumiste hunnikusse.
Ujujate kasvulavalt võrsub värsket verd. Ülesanne 2
Sõnasta laused ümber nii, et mõte oleks selge ja hõlpsasti arusaadav. Nt     Olemasolevaid   loenguruume   tuleb   kasutada   maksimaalse   efektiivsusega.   Loenguruume   tuleb
kasutada võimalikult tõhusalt. 1.   Üldistavalt   võib   kohe   öelda,   et   valdav   enamik   õdesid   on   täie   tõsidusega   suhtunud   töö
ümberkorraldamise ettevalmistamisse haiglas.
Valdav enamik õdesid on pühendunud töö ümberkorraldamise ettevamistamisse haiglas. 
2.   Esinejatest   rääkis   ämmaemandatöö   kutse-eetikast   naistekliiniku   arst   Milvi   Põder.
Milvi Põder, naistekliiniku arst, rääkis ämmaemandatöö kutse-eetikast. 3


3.   32%   üliõpilastest   sisuliselt   ei   tulnud   toime   ülesandega,   mille   keerukus   nõudis   suuremat
intellektuaalset  mõtlemist.  32% üliõpilastest  ei tulnud toime ülesannetega,  mis nõudsid suuremat
intellektuaalset mõtlemist.  4. Pärast angiini põdemist võib isikuid, kellel on raske füüsiline töö või kes töötavad ebasoodsates
meteoroloogilistes tingimustes, üle viia kuni 10 päevaks teisele tööle. Pärast angiini põdemist võib
raske   füüsilise   töö   või   ebasoodsate   tingimustega   kokkupuutuva   inimese   viia   üle   kuni   kümneks
päevaks teisele tööle. 5.   Projekti   esimene   mõte   oli   kooli   arendusalase   tegevuse   rahastamiseks   vahendite   leidmine.
Esimene mõte projektis oli rahastamiseks vahendite leidmine kooli arendusalase tegevuse jaoks.  6. Linna peal on selliseid peresid palju.  7. Korraliku sissetulekuga inimese rahakotti see just ei mõrva, kuid kitsikuses elavad pensionärid ja
töötud võivad hätta jääda. Korraliku sissetulekuga inimese rahakotile see suurt mõju ei avalda, kuid
madalama sissetuleluga inimesed võivad hätta jääda.  Teadusteksti olemus Teadusteksti   ülesanne   on   vahendada   uurimistulemusi.   Teadusteksti   lugejad   on   enamasti   autori
kolleegid samast teadusvaldkonnast.
Teadusteksti eeldus on usaldusväärsus, kõik esitatud väited peavad olema põhjendatud.  
Teaduse   üheks   iseloomulikuks   tunnuseks   on   objektiivsus   ja   täpsus,   sest   teadusliku   uurimuse
tulemused peavad olema kontrollitavad. See seab teadustekstidele üsna kindlad piirangud niihästi
ülesehituse, stiili kui ka viitamise osas:  teadustekst peab olema kirjutatud ilma emotsioonideta,
andmed peavad olema esitatud täpselt ja kõik allikaviited kontrollitavad. 
Teadusteksti   loomine   algab   probleemi   püstitamisest.   Milline   on   probleemi   lahendus,   on   autorile
esialgu teadmata. Loomulikult ei alustata teadustööd umbropsu: enamasti on autoril probleemi kohta
olemas   mingi   hüpotees   (oletus),   mida   ta   uurimistööga   kontrollima   asub.   Teadusteksti   põhiidee
(probleemi lahendus) selgub uurimuse tulemusena: autor peab selle kirjandust läbi töötades ja/või
katseid tehes alles leidma. Teadustekstide liigid: a) referaat,
b) uurimus,
c) artikkel. Uurimus  on   teadustöö,   mille   eesmärk   on   esitada   uudset   informatsiooni:   kas   mõne   probleemi
lahendus   või   mõne   nähtuse   kirjeldus.   Viimasel   juhul   ei   anna   töö   küll   põhimõttelist   lahendust
käsitletavale probleemile, kuid lisab uut teadmist juba olemasolevale. 
Teadusartikkel on ajakirjas või kogumikus avaldamiseks mõeldud teaduslik uurimus. Artikli maht
võib olla kõikuv, ulatudes mõnest leheküljest mõnekümneni. Tõsise teadusteksti kirjutamine nõuab 4


teadmisi  ja kogemust,  mis saavutatakse  lihtsamate  vormide,  nagu referaatide  ja õppeotstarbeliste
uurimistööde kirjutamisega.  Teadusteksti keel  peab olema selge, täpne, neutraalne ja korrektne. Kokkuleppeliselt kasutatakse
teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Umbisikulise keelekasutuse puhul tuleb jälgida, et tekst
oleks üheselt mõistetav. Kõneviis ja vorm peavad olema kogu töös ühtsed.
Tööd   kirjutades   tuleb   pöörata   tähelepanu   ajakasutusele   (olevikku   ja   minevikku   ei   tohi   kasutada
läbisegi), ainsuse ja mitmuse kasutamisele ning lause ülesehitusele (ka loeteludes ja tabelites).
Teadustekstil   on   teatud   väliseid   tunnusmärke,   millest   olulisim   on   kirjandusallikatele   viitamine.
Ulatuslikumate teadustööde (nende hulka kuuluvad ka seminari- ja bakalaurusetööd) üheks tunnuseks
on teksti liigendamine peatükkideks ja alapeatükkideks.  Teadusteksti kirjutamise puhul on oluline lugeja. Kirjandusallikad tuleb täpselt kirja panna, et lugejal
oleks võimalik neid leida. Kõik väited tuleb esitada põhjenduste ja tõestustega. Teaduslik info on
üldjuhul avalik ja sellepärast peavad uurimismeetodid, katsed ja järeldused selguma tekstist. Lugeja
peab aastakümneid hiljem suutma tõlgendada teksti nii, nagu autor on mõelnud.  Teadustekstile on omane konventsionaalsus. Tekstid järgivad enamasti teatud terviklikku liigendust
ja on oma struktuurilt kokkuleppelised. Neis on teatud harjumuspärased osad:  a) sisukord,
b) sissejuhatus,
c) teoreetilise tausta kirjeldus,
d) analüüsimeetodi tutvustamine,
e) materjali esitamine,
f) tulemused,
g) analüüs ja kommentaarid,
h) kirjandusallikate loetelu,
i) võõrkeelne lühikokkuvõte,
j) lisad. Sissejuhatus
Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ning tähtsust. Siin öeldakse lühidalt, mis materjal on töös
uurimise   alla   võetud,   kirjeldatakse   andmete   kogumist,   esitatakse   varasemad   seisukohad   ning
kirjandus, mis on teema seisukohast tähtsad, ning püstitatakse töö eesmärk ja hüpotees(id). 
Materjal tuleb dokumenteerida nii, et igaüks, kes tahab seda üle vaadata või kontrollida, on võimeline
üles leidma iga uurimistöös allikmaterjalina kasutatud väite.
Sissejuhatuses tuleb tutvustada  ka töö ülesehitust- missugused peatükid töös on ja mida  igaühes
käsitletakse. Sissejuhatuse pikkus on umbes 10–15 protsenti töö sisulise osa mahust.
Ohud: kirjutatakse liiga palju või liiga vähe. Ei tohi esitada seisukohti, mida hiljem töös ei käsitleta. Teemaosa 5


Uurimuse kirjutamist alustatakse harilikult  teemaosast,  nii et sissejuhatuse ja kokkuvõtte peatükid
saavad   lõpliku   vormi   alles   hiljem,   sest   tööst   ja   selle   tulemustest   sõltub   üsna   palju   see,   mida
sissejuhatuses on vaja eelnevalt esitada. Kokkuvõte
Sisaldab   kokkusurutult   uurimuse   tulemused,   uurimisülesande   lahenduse,   vastused   sissejuhatuses
esitatud küsimustele ja hüpoteesidele.  Teaduskeele tunnused Teksti ei tohi kaunistada selliste väljenditega, mis autorile tunduvad toredad või toovad teksti liigset
personaalset värvingut.
Tekst peab olema  sujuv, kergesti loetav ja täpne.  Terminite kordumisel pole vaja asendada neid
sünonüümidega. Hea teadustekst ei hüppa ühelt faktilt teisele. Uut seisukohta ei hakata tutvustama
enne, kui eelmine on lõpuni käsitletud. Autor peab põhjendama oma otsuseid ja lahendusi loogiliselt
ja niiviisi, et lugeja saab aru, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Täpsus
Väited ja järeldused peavad olema põhjendatud kas näidete või allikaviidetega.
Tuleks   vältida   ebamääraste   väljenditega   liialdamist   (enamasti,   sageli,   suuremas   osas,   harva,
mõnikord,   kohati  jne),   sest   need   tekitavad   paratamatult   küsimusi,   kui   sageli,   kui   harva,   mis
tingimustel jne. Sellest jääb ebamäärane mulje.
Alati ei ole võimalik nimetada täpseid arve või protsente. Sel juhul aitavad lugejal orienteeruda ka
niisugused väljendid nagu alla poole, ligi kolmandikul juhtudest, peaaegu kolmveerand näidetest jne.
Ebakindlus tuleb selgelt esile tuua: On võimalik, et…
Üks seletusvõimalus on, et…
Võib oletada, et … Selline   väljendusviis   ei  tohi   töös  muutuda   harjumuseks!  Kui  autor   midagi  oletab,  tuleb  seda  ka
põhjendada. Tarbetut   paljusõnalisust   tekitab   ka   selliste   täitesõnade   kasutamine   nagu  põhimõtteliselt,   eeskätt,
peaasjalikult jne: Idamurrete mõju on eeskätt näha vaid mõnes kasutatud väljendis. Neutraalsus
Kasutada tuleb asjalikku tarbekeelt.
Huumor ja emotsionaalsed hinnangud (fantastiline, uskumatu, piiritult) ei kuulu selle juurde. Vältida
tuleb raskeid võõrsõnalisi termineid. Parim stiil on selgesti arusaadav tarbekeel. 
Vältida   tuleks   vanamoelisi   vorme,   nagu  sid-osastavat:  sõnasid,   vormisid,  või   keeleuuenduslikke
vorme, nagu  on kirjutet, oodat,  ja teisi tähelepanu endale tõmbavaid konstruktsioone, nagu harva
esinevad i-mitmused (nois uurimusis) või mõned lühikese sisseütleva vormid (öhe, töhe, sõnna).  6


Teadusteksti lugejat häirivad  stiilivärvingult argikeelsed sõnad: Teistsuguste järeldusteni võib jõuda nõukaaegseid allikaid lugedes.
Neid andmeid võiks välja tuhnida endise N Liidu arhiividest.
Mõõtmistulemused on pudenenud mitmesse kohta laiali, neid annab kokku korjata.
On termineid, mille tähendus erineb totaalselt sama sõna tähendusest ühiskeeles. Ei ole korrektne näidata oma hoiakuid analüüsitava materjali suhtes:
Selliseid murdevorme kohtab vaid lugejakirjades, aga sellesse  ämbrisse ei ole astunud  kuigi palju
kirjutajaid. Kui   vananenud   termineid   on   raske   või   võimatu   asendada   tänapäevastega,   on   põhjust   kaaluda
refereerimise asemel tsiteerimist, nii et lähtetekst säiliks muutumatuna. Impersonaalsus
Teadusteksti impersonaalsus avaldub selles, et kirjutaja ei kirjuta endast, oma isiklikest arvamustest,
oma kogemustest uurimistööd tehes, oma üleelamistest ja muredest-rõõmudest, millega tal tuli kokku
puutuda töö tegemise käigus. 
Impersonaalsuse   nõue   eeldab,   et   kirjutaja   isik   püütakse   varjus   hoida,   kasutades   umbisikulist
tegumoodi või mitteisikulisi seisundiverbe: Töö eesmärk on selgitada…
Siinses uurimuses on võetud lähtekohaks …
Selle uurimuse valdkond on …
Näidetest ilmneb, et …
Esimeses peatükis tutvustatakse …
Materjal on piiritletud järgmiselt: Ühisprojekti puhul (kollektiivne töö) võib kõne alla tulla meie-vorm. Järelduste tegemisel on ka siis
soovitatav kasutada ebaisikulist väljendusviisi: Tabel 5 osutab, et …
Tabelist 5 on näha, et …
Näited osutavad …
Materjali põhjal võib teha järelduse, et … Iseendale viitamisel kasutatakse ka 3. isikut: Töö autor on seisukohal, et …
Autori arvates... Ülesanne 2
Paranda laused, muutes need teadusteksti keelele vastavateks. (Lauseid võib täiendada väljamõeldud
andmete või faktidega). 7


Nt   Minu   uurimistöö   eesmärgiks   on   kirjeldada   tervishoiutöötajate   terviseprobleeme,   mis   tekivad
raskuste   teisaldamise   tõttu   haiglas.   Uurimistöö   eesmärk   on   kirjeldada   tervishoiutöötajate
terviseprobleeme, mis tekivad haiglas raskuste teisaldamise tõttu. 1. Tervishoiu töötajatel on raske, eriti just patsientide abistamisel, nende tõstmisel ja osakondade vahel liigutamisel.  2. Muidugi on tervishoiutöötajate põhimõtteliselt raske, aga peaasjalikult just tänu patsientide abistamisele, nende tõstmisele ja üleviimisele teise osakonda. 2. Andmed pärinevad Lääne-Tallinna Keskhaiglast.
3. Nagu eeldatud, 32% vastajatest väitsid, et kõige sagedamini esinevad neil valud nimmepiirkonnas.
4.   Kohati   tundub,   et   optikalabori   kujundus   vastab   ergonoomika   nõuetele,   aga   seda   mitte   igast
aspektist   vaadates.   Igast aspektist vaadates ei vasta optikalabor ergonoomika nõuetele. 
5. Materjali põhjal võib teha järelduse, et sülearvuti kasutamine muutub üha sagedasemaks, kuid
kahjuks   tegeldakse   üsna   vähe   töötervishoiualase   teadlikkuse   tõstmisega.   Materjali põhjal võib järeldada, et sülearvuti kasutamine sageneb, kuid töötervishoiualane teadlikkus
mitte. 
6.   Esimeses   peatükis   vaatleme,   missugused   tervisehäired   võivad   tekkida   inimesel,   kes   töötab
sülearvutiga suurel määral vales asendis, kas siis istudes voodiserval või hoides sülearvutit põlvedel.
Esimeses peatükis vaadeldakse tervisehädasid, mis võivad tekkida sülearvutiga vales asendis töötades
mõttekriips istudes voodiserval või hoides sülearvutit põlvedel.
7. Tabel viis andmed näitavad tõesti, et depressiooni all kannatavate inimeste arv on tõusnud lakke.
Tabel   5   andmetel   on   näha,   et   depressiooni   all   kannatavate   inimeste   arv   on   tõusnud   võrreldes
eelnevate aastatega. 
8. Doktor Pert väidab, et inimene on oma tunnetest sõltuv nagu narkomaan heroiinist – seda väidan
ka mina. Dr. Pert väidab, et inimene on oma tunnetest sõltuv nagu narkomaan heroiinist. See väide
kinnitab uurimuse hüpoteesi. 
9.  Suitsetada   võib   mitmesuguse   toimega   suitsu   –   meie   igapäevase   kõnepruugi   suitsetamine   on tubakasuitsetamine.   Igapäevases   kõnepruugis   mõeldakse   suitsetamise   all   just   tubaka   suitsetamist, kuigi suitsetada võib ka muude toimeainetega suitsu.  10. Ebapiisav suhtlemine tõstab surmajärgse pere kandami riski. 
11. Laps saab jutustada läbi piltide. Laps saab jutustada piltide kaudu. 
12. Öövahetused läbi hormoonide liiga madala või kõrge taseme mõjuvad sisemisele ööpäevarütmil.
Öövahetused mõjutavad hormonaalset tasakaalu ning seeläbi ööpäevarütmi.  1. 1 ELEKTRONKIRJADE SÕNASTAMINE Suure tähega kirjutatakse nn viisakus-Teie, kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, sobib kirjutada väikese tähega teie. 8


1. Kõnetlussõnu  härra  ja  proua    kasutatakse   harilikult   koos   perekonnanimega   (Lugupeetud proua   Mölder;   Lugupeetud   härra   Sepp).   Võib   pöörduda   ka   ees-   ja   perekonnanimega
(Lugupeetud Mari Mölder) või ametinimetusega (Lugupeetud kantsler).  2. Kirja algus- ja lõpupöördumise järele ei käi eesti tava järgi koma. Kirja alustava pöördumise järele võib soovi korral panna hüüumärgi. Nt  Lugupeetud Mari Mölder / Lp Mari Mölder
Palun teatage, kas …
(…)
Ette tänades
Jüri Sepp Austatud Jüri Sepp!
Vastuseks Teie küsimusele teatan, et …
Lugupidamisega
Mari Mölder 3. Kui alustatakse teretamisega ja sõnale tere järgneb nimi vms, tuleb vahele panna koma. Nt Tere, kallid kolleegid! 4. Kui  soovitakse   vabandust  paluda,  on  õige  öelda  palun  vabandust  või  palume  vabandust, vabandage, palun vabandage. Nt Vabandage, meil on remont.
Palun vabandust vastuse hilinemise pärast. Ei   tohiks   kasutada   väljendeid   „vabandame   teie   ees“   ja   „ma   väga   vabandan“,   sest   need   ei   ole
sõnastuselt eestipärased. Eesti keeles on korrektne kasutada „Palume Teilt vabandust“ ja „Palun väga
vabandust“. 
„Vabandage“ ütleb see, kes soovib vabandust paluda, „vabandan“ vastab see, kes vabanduse palujale
andestab. Ülesanne 3
Alljärgnevalt on näha kolm meili, mille on saatnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased 
kõrgkooli õppejõule. Palun loe need läbi ja nimeta, milliseid vigu on siin tehtud. Paranda sõnastust. Meil nr 1
Pealkiri:
Saatja: Mari Must Kuupäev: 24. september, 16:50
Saaja: Kati Karu Tere!
Olen üliõpilane rühmast Õ4-5. Mul on selline mure, et ma ei saa homme osa võtta tunnis, perekonnaolukord. Kas Teie saaksite öelda millest ma homme
ilma jään? Lugupidamisega, Mari Must Tere 9


Ma ei saa homme, 06.09 perekondlikel põhjustel osaleda tunnis. 
Millised teemad peaksin iseseisvalt läbima? Lugupidamisega,
Mari Must
Õ4-5 Kirjavead, meili kirjutamise vead (vormistus), hüüumärk “Tere” järel
Meil nr 2
Pealkiri: Puudumine
Saatja: Kai Kask Kuupäev: 14. mai, 08:53
Saaja: Vello Viisileht Tere! Olen üliõpilane rühmast F2 ja ma olin täna haige. Isegi mitte kohutavalt
õudselt haige: on halb olla, on suur nohu ja väike köha ja palavik, aga kui mul oleks meeles olnud, et täna on arvestus, oleksin kindlasti tulnud,
sest päris teadvusetu ma nüüd ka ei ole. Aga unustasin ära.
Mis must nüüd saab? Millal saan selle ära teha? Lugupidamisega Kai Kask Tere Väga vabandan, aga haiguse tõttu unustasin tänase arvestuse. 
Kas ja millal oleks mul võimalik töö siiski ära teha? Lugupidamisega
Kai Kask
F2 Liiga isiklik? Paljusõnalisus, halb stiil
Meil nr 3
Pealkiri: Farma
Saatja: Tiina Kask Kuupäev: 11. oktoober 2016, 08:53
Saaja: Vello Viisileht Tere!
Vaatasin, et detsembris on eksam (kliiniline). Kas mul oleks võimalik saada mõlema aine materjalid kuskilt või kuhugile? 
Kolisin vahepeal, ning elan nüüd Tartus. Seega, tundides ma võimalust käia ei saa, nad on liiga laiali kõik. Pigem ma tahaks neid materjale nüüd ja 
detsembrini on pikk aeg ning jõuan selle ajaga mitu korda õppida ka küsida kuskilt.
Milla te räägite sellest arvutamisest? Millal on peale antidoodi juttu  kõik teised teemad? Mul on igast asjast juppe ainult vaja, mitte tervet 
ainet. Tere 10


Detsembris on tulemas kliiniline eksam. Kas ja kuidas mul oleks võimalik 
Saada mõlema aine materjalid?  Kahjuks isiklikel põhjustel ei ole mul võimalik käia tundides. Oleksin  tänulik, kui saadate mulle materjalid ning ma saan iseseisvalt õppia.  Kas kuskilt on leitav ka õpingukava?  Lugupidamisega
NIMI RÜHM Halb still, ebaviisakas, ei ole akadeemiline
Ülesanne 4
Tõmba allpool toodud loetelust maha need variandid, mida ei ole õigekeelsuse normidega (ÕS 2018) 
lubatud kasutada. 1)   Saatis maili.
2)   Saatis e-maili.
3) Saatis meili.
4) Saatis elektronkirja.
5) Saatis e-kirja.
6) Saatis e-maili.
7) Saatis e-posti teel.
8) Saatis e-postiga.
9)   Saatis mailiga.
10) Saatis meiliga. 11