(kestab 2-10 aastat) varane HIV-tõbi Tekib ravimata juhtudel 4-8 aastat pärast nakatumist. Peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus ning parodontoos. AIDS HIV-haigus ehk AIDS Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt 2 aastat hiljem oma lõppfaasi. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe. KUIDAS NAKATUTAKSE?? HI-viirus nakatab inimesi valdavalt sugulisel teel Osade kehavedelike kaudu: 1) seemnevedelik 2) tupesekreet 3) rinnapiim 4) veri Emalt lootele platsenta kaudu. KUIDAS VÄLTIDA?? Turvaline seksuaalelu Vali partnereid Seksist hoidumine Monogaamia Ära süsti uimasteid või kui sa teisiti ei saa, tee seda ainult steriilse süstlaga Ka HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida
Sageli tekivad esimesed sümptomid nahale ja limaskestale erinevate bakterite ja viiruste poolt põhjustatud põletike näol. Seda nimetatakse ka ARC (AIDS Related Complex) faasiks. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi, mida nimetatakse HIV-haiguseks ehk AIDSiks. AIDSist räägitakse siis, kui HIV-nakatunu haigestub mõnda oportunistlikusse haigusesse või kasvajasse. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe, kuid HIV-nakatunu nõrgenenud vastupanuvõime ei ole suuteline nendele haigustele vastu seisma. Tähtis on rõhutada, et ajavahemik HIV nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i
2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e
Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10
7.) Residentmikrofloora ehk normaalne mikrofloora koosneb mikroolaidest, mis on selles keskkonnas juurdunud 8.) Transiitmikrofloora ehk keskkonnast organismi sattuvad mikroorganismid- koosneb mikroobidest, mis on selle skekskkonnas lühiajaliselt (hukkuvad, tõugatavad) 9.) Infektsioonprotsess on patogeense mikrorganismi parasiiteme viiva inimese või looma organismis 10.) Mikroorganismide patogeensus on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega
1970 Töötati välja DNA vaktsiin B-hepatiidi vastu ( geenitehnoloogid ) · Insuliini tootmine bakterite abiga 20sj lõpust pärinevad mõisted: · Antibiootikum · Vaksineerimine ( !! ) · Aseptika ja antiseptika MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused. Mõlema nakkushaiguse tekkeks on vaja vastuvõtliku organismi ( immuunsüsteem on nõrk ) ja selle peab mõjuma haigustekitaja ehk patogeene mikroob. Mikroob -> ainevahetused jäägid ->peremees organism Mikroobide omadused: · Patogeensus kustub esile haigestumist, selle alusel jagatakse mikroobid: 1
keskkõrvapõletik lastel, H. influenzae pneumoonia, H. pylori haavandtõve patsientidel, Chlamydia trachomatis infektsioonid • Toimib ka mõnedesse algloomadesse – nt. Toxoplasma gondii, Plasmodium’i liigid. Kõrvaltoimed: • GI trakti häired • Ülitundlikkusreaktsioonid (nahalööbed, palavik) • Mööduv kuulmise kadu • Kolestaatiline ikterus • Oportunistlikud infektsioonid L: Antimikroobsed ained > Mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > levomütsetiinid FD: • Seostub ribosoomi 50S alaühikuga. Inhibeerib peptidüüli transferaasi. • Pärsib aminohapete lülitumist valgu koosseisu. • Ühine sidumiskoht klindamütsiini ja makroliitidega – konkurents ja antagonism.
Äge stomatiit võib nõuda ravi peatamise. Maksaensüümide aktivatsioon – maksakahjustus. Kontrollida maksaensüüme. Nahalööbed – kui tekivad, siis võib aidata doosi vähendamine või siis halvemal juhul ravi katkestada. KNS kõrvaltoimed – peavalu, väsimus, haiglane tunne, keskendumisraskused. Kui tekivad ja häirivad, siis doosi langetada. Vajadusel ravi lõpetada. Hematoloogilised kõrvaltoimed – leukopeenia. Infektsioonid – palavik. Oportunistlikud infektsioonid. Raskemad kõrvaltoimed: Hepatotoksilisus – mõõdukas transaminaaside tõus on normaalne. Võib aga esineda ka rasket maksakahjustust (ravimi otsesest kahjulikust toimetest hepatotsüütidele). Eriti ohustatud on patsiendid viirusliku hepatiidiga. Monitoorida maksaensüüme ja kontrollida hepatiidi osas. Pulmonaalne toksilisus – nii madala kui ka kõrge doosiga. Võib anda nii akuutseid kui ka kroonilisi sümptome. Tavalisem esimese kasutusaasta juures
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks
S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia. Tavalised naha mikroobid, esinevad arvukalt suuõõnes, seede- ja kuseteedes (seega naha ja limaskestade koloniseerijad). S. Saprophyticus põhjustab noortel naistel tihti tsüstiiti. CONS on levinud oportunistlikud patogeenid, põhjustades infektsioone vähenenud resistentsusega patsientidel (vastsündinud, onkoloogilised ja transplantatsioonipatsiendid). Haigused. S. epidermidis • Endokardiit (lähtub kunstlikest klappidest) • Kateetritest ja šuntidest lähtunud infektsioonid (20…60% kõigist infektsioonidest), kinnitumine limaga. • Kunstliigeste infektsioonid S. saprophyticus • Kusetrakti infektsioon Diagnostika.
Immuunvastuse nõrgenemine: suurenenud vastuvõtlikkus oportunistlikele patogeenidele, eriti sellistele, mida kontrollivad CD4, CD8 ja aktiveeritud makrofaagid, hilistüüpi ülitundlikkus. AIDS: CD4 alla 200/µl, kaalukaotus ja diarröa üle 1 kuu pikkuse kestusega, Kaposi sarkoom või spetsiifilised oportunistilikud haigused: pneumocystis–pneumoonia, MAC–infektsioonid, tõsine CMV. AIDSi manifestatsioonid võivad olla lümfadenopaatia ja palavik, oportunistlikud infektsioonid, kasvajad, AIDS–dementsus (sarnane Alzheimeri varastele staadiumidele). Lümfadenopaatia ja palavik. ARC – kaalukaotus, oksendamine, oportunistlikud infektsioonid, öine higistamine, väsimus. Oportunistlikud infektsioonid. • Algloomad: aju toksoplasmoos, krüptosporidioos + diarröa, isosporiaas + diarröa • Seened: söögitoru, trahhea ja kopsude kandidiaas, pneomocystis–pneumoonia, kopsuväline krüptokokkoos, dissemineeritud histoplasmoos ja koktsidioidomükoos.
Mikroobide virulentsusfaktroid. Antibiootikumid, antibiootikumi profülaktika. Ravimresistentsus. Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1)tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonid. Põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Nakkushaiguste levik. Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena. Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega. Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil. Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil. Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente.
toituda, kui vaja). Autotroofsete bakterite hulka kuuluvad nt sinivetikad e tüanobakterid, keda on võrdlemisi vähe. Heterotroofsed bakterid kasutavad energia saamiseks keemilisi ühendeid ja süsinukuallikana teiste organismide poolt toodetud orgaanilisi aineid, sellised mikroobid on universaalselt levinud: erinevates vesikeskkondades, toidus, mullas ja õhus. Sellesse gruppi kuuluvad ka kõik primaarsed ja oportunistlikud patogeenid nagu näiteks kolibakterid. Loomad: puhul saab eluvorme eristada näiteks liikumise, kehamorfoloogia ja toiduhankimisviisi järgi (Nt. Lahustajad, peenestajad, kugistajad, imendajand jne). Point on selles, et need bakterid on kõik ühetaolised, ja loomade eluvormide avaldused on erinevad ja mitmekülgsed, oleneb milleks keegi spetsialiseerunud on.. Nt hiir on pisike ja elab urus samas kui karu on suur ja elab koopas. Toiduvalik on samuti kõigil väga erinev. Samas
Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1.Ei kuulu normaalse mikrofloora hulka (Shigella spp., Vibrio cholera) 2.Sageli tüüpiline kliiniline pilt Oportunistlikud e. tinglikud patogeenid 1.Immunokompetentse inimese normaalne mikrofloora 2.Näiteks AIDS-le omased haigused 3.Sageli puudub tüüpiline kliiniline pilt Keskkonnatekkeline (kommuunitekkene) infektsioon väljapool haiglat. Hospitaalinfektsioon ehk haiglasisene nakkus - tervishoiu asutusega seotud infektsioon Hospitaalinfektsioon ehk nosokomiaalne infektsioon ehk tervishoiu asutusega seotud infektsioon Uus infektsioonhaigus, mis
Osmoprotektorid. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org. ained. Osmoprotektorid stabiliseerivad ka valke. Haigusetekitajaid mikroobe nimetatakse patogeenideks. Patogeensus on mikroobiliigi potentsiaalne võime esile kutsuda haigestumist. Patogeensus on liigi omadus, seda kontrollitakse paljude geenidega. Tinglikud (oportunistlikud) patogeenid on juhuseotsijad, so sellised mikroobid, kes põhjustavad haigust ainult teatud tingimustes Virulentsus on liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste. Seega on see tüve omadus. Liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega. Virulentsust mõõdetakse LD50 kaudu. See on doos (mikroobirakkude hulk), mis tapab 50% katseloomadest. Virulentsus sõltub tugevasti tüve virulentsusfaktoritest. Virulentsus ei ole stabiilne suurus. Ta sõltub
brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne.
brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid.
7-10 päeva pärast, millal enamus virioone elimineeritakse Tc poolt ja seejärel toimub spetsiifiline Tc langus. Seened: Eksisteerib ca 1 milj seene liiki, neist ca400 põhjustab haigusi inimestel. Neid haigusi klassifitseeritakse: · Infektsiooni koha järgi o Naha o Nahaalused o Eksogeensed o Endogeensed · Virulentsuse järgi o primaarsed (kõrgelt virulentsed, nakatavad terveid inimesi); o oportunistlikud (sobiva juhuse tahtel) nakatavad põhiliselt immuunsupresseeritud organisme. Seente elutsükli produktid võivad olla: toksilised, kartsinogeensed või põhjustada isegi hallutsinatsioone. Osa on rakuvälised, osa on rakusisesed. Tugevate kestadega. Neid saab hävitada hapniku radikaalidega ja madala pH juures. Spetsiifilise immuunvastuse osas on olulisem rakuline vastus. Inimene saab seentega üldjuhul hästi hakkama. Immuunpuudulikkusega inimesel võivad hakata vohama.
Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonidPõhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Mikroorganismide osa eluslooduses Üliväikestele mõõtudule vaatamata mängivad mikroorganismid keskkonnas väga suurt rolli. Neid leidub igal pool õhus, meres, jõgedes ja järvedes, mullas, teiste organismide sees ja peal. Mikroobid on põhilised lülid süsiniku, lämmastiku, väävli ja fosfori aineringetes. Nakkushaiguste levik
Spetsiifilised Tc rakud tekivad 3-4p jooksul peale infeks algust, Tc max.7-10 päeva pärast, millal enamus virioone elimineeritakse Tc poolt ja seejärel toimub spetsiifiline Tc langus. Seened: Eksisteerib ca 1 milj seene liiki, neist ca400 põhjustab haigusi inimestel. Neid haigusi klassifitseeritakse: Infektsiooni koha järgi naha või nahaalused etc , Eksogeensed või endogeensed, Virulentsuse järgi: primaarsed (kõrgelt virulentsed, nakatavad terveid inimesi); oportunistlikud (sobiva juhuse tahtel) nakatavad põhiliselt immuunsupresseeritud organisme. Seente elutsükli produktid võivad olla: toksilised, kartsinogeensed või põhjustada isegi hallutsinatsioone. Osa on rakuvälised, osa on rakusisesed. Tugevate kestadega. Neid saab hävitada hapniku radikaalidega ja madala pH juures. Spetsiifilise immuunvastuse osas on olulisem rakuline vastus . Inimene saab seentega üldjuhul hästi hakkama. Immuunpuudulikkusega inimesel võivad hakata vohama. Loomulik
enne otsest T rakkude arvu langust tekib tõsine funktsiooni häire (eriti mälurakkudes) T rakkude taastootmise häired HIV kui limaskesta haigus Infitseeritakse eeskätt soole ja reproduktiivsüsteemi limaskest. Tekib limaskesta kahjustus. Limaskesta hakkab läbima enam antigeene ( s.h toidu Ag) ja aktiveeritakse enam T rakke Limaskesta aktiveeritud T rakud infitseeruvad ja hävivad Immuunkaitse langeb ja tekivad limaskestade oportunistlikud infektsioonid Infektsioonid süvendavad limaskesta kahjustust HIV progresseeumist soodustavad: põletikulised soolehaigused teised seksuaalselt levivad haigused toidu allergeenid? Diagnostika Serokonversioon on pöördepunkt, kus antigeen seerumist kaob ja asemele ilmub vastav antikeha. Infektsiooni alguses esineb antigeneemia (vireemia e viirusveresus), antikehade tootmine ei ületa
Sellest saigi alguse arusaam riigi valtisemisest reaalpoliitika vaimus. Põleti ära idealistlik ning moraalil ja rahvuslikul viamustusel põhinev poliitika, poliitikat pidi suunama eesmärk, edu ja reaalne olukord. Rochau oli selgelt antisotsialist ja toetas riigi õigust sõjalist jõudu rakendada. Rochau jagas pmst vere ja raua arusaamu, mida hakkas ka Bismarck toetama. Bismarck sai tuntuks poliitikuna, kes viis ellu kindlalt Preisi huvidest lähtuvat poliitikat. Poliitikavõtted olid oportunistlikud(?) ja sellised mis olid hetkel kasulikud ning kui vaja, tuli kasutada jõudu. Karl von Clausevitz, keda tuntakse ühe 19.saj keskse sõjateoreetikuna, oli 1830ndate alguses sõnastanud selle:" Sõda pole midagi muud, kui poliitika edasiviimine teiste vahenditega" , mida jagas ka Bismarck. Bismarck sõnastas vere ja raua loosungi juba väga alguses, kuit a sai Preisimaa peaministriks. Biscmarck kutsuti 1862 Preisimaa peaministriks, sest oli tekkinud porbleem Preisi
Firimicutes'te klass Bacilli (15%) on samuti endofüütide hulgas väga sagedasti kirjeldatud. Bacillus thuringiensis on tuntud kui kristalliliste valkude tootja, mis on insektsiidse tähtsusega. Endofüüdid võivad taimedes olla kas obligatoorsed ehk teisisõnu mikroorganismid, mis vajavad taimedes elamist teatud elutsükliks. Sellised endofüüdid pole võimelised ilma taimedeta elama. Obligatoorseid endofüüte on väga palju kirjeldatud seente hulgas. Teiseks äärmuseks on oportunistlikud endofüüdid, mis ei vaja taime kudedes elamist, kuid siiski võivad sattuda taimedesse. Sellisteks bakteriteks on perekonna Pseudomonas ja Azospirillium liigid, mis on tüüpilised risosfääri bakterid. Enamikel juhtudel on tegu vahepealsete juhtudega ehk fakultatiivsete endofüütidega. Tänapäeval vaieldakse, kas fakultatiivsed endofüütsed bakterid kasutavad taimi kui vahendit levimiseks või on pigem tegemist taime aktiivse valikuga. Igal juhul fakultatiivsed
annaabi.ee 
