Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks arvestada. Näiteks kui teatud õpistiil on tõhus
Uuringud näitavad, et inimesed kasutavad õppimiseks põhiliselt kolme õpistiili: 5 • Visuaalne õpistiil (Visual) • Kuulamisel põhinev õpistiil (Aural) • Liikumistajul ja kirjutamisel põhinev õpistiil (Kinesthetic) Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne)
·kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud, ·kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid. Teoreetik õpib kõige vähem: ·situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid, ·kui tegevus on struktureerimata, ·tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni, ·olukordades, kus ta ei sobi kokku teiste osalejatega, nt koos inimestega, kellel on väga erinevad õpistiilid. Mitmed kaasaegsed õpiteooriad seavad küll õpistiilide vajalikkuse ja olulisuse kahtluse alla, kuid kindlasti aitab meie õppimisele kaasa teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame.
[ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õppimise üldiseks eesmärgiks võib pidada info talletamist pikaajalisse mällu. Pikaajalises mälu maht on väga suur ning sinna talletatakse erinevaid teadmisi pikaks ajaks [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Õpetajale on tähtis teada, kuidas aidata õpilastel infot paremini talletada pikaajalisse mällu ning õpitut ka taasesitada [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Arvan, et õpetaja saab õpilasi õppimisel toetada valides õpilastele sobivad õpistiilid ja õpimeetodid. Näiteks kui on vaja õpetada lastele okas- ja lehtpuude erinevust, siis oleks seda mõistlik teha õues vaatluse teel, mitte lugeda raamatust erinevaid definitsioone antud teema kohta. Visuaalne õppimine on minu arvates sellises olukorras parim õpistiil, mis toetab õpilaste mälu. Erinevate ainete õppimisel kasutan minagi erinevaid õpistiile. Näiteks kui on vaja õppida definitsioone, siis tavaliselt kirjutan ma õpitava mitu korda läbi. Mind aitab ka
Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
Minu õpistiilid Minu õppimine on enamasti väga erinev. Üldjuhul on nii, et kui ülesanne antakse siis on kaks varianti: ma siis kas hakkan sellega õigeaegselt tegutsema, siis ongi tehtud, või kui on ette antud pikem aeg, siis enamasti suudan ma selle ära unustada või mõtlen, et ei pea kohe tegema hakkama, et aega on , siis hakkan viimasel minutil tegema. Varasematel aastatel pole ma erilist rõhku kodustele ülesannetele pannud, olen lihtsalt ära teinud, kuid mida aastad edasi seda rohkem olen jõudnud selleni, et oluline pole mitte see et ära teha, vaid see, et kuidas ja kui põhjalikult ma seda teen. Oluline on ikka see, et mul midagi meelde jääks, sellest mis ma teen. Kõige paremini jääb õpitav mul siiski meelde, siis kui olen ise ülesanded läbi teinud. Kui ainult lugeda, siis pool läheb ikka meelest.
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talleta...
bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. (Toomemägi 2011) .Aju tervise säilitamiseks tuleks tervislikult toituda ja hoiduda toksiliste kemikaalidega kokku puutumist, vältida alkoholi ja tubaka tooteid Kasutatud allikad 1. Toomemägi, G. (2011) „Kuidas tugevdada mälu? " http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu- (23.10.2013) 2. Saaremaa Ühisgümnaasium (2013) mälu ja õpistiilid http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html (23.10.2013)
Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks (Paar minutit) Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mälutüübid ja õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Nägemine -- visuaalne mälu ja õpistiil Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha. Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus visuaalne õpistiil
jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3.1 Täida testid “Minu õpistiilid” ja “Minu õpiharjumused” ning anna tagasiside eneseanalüüsi vormis (vasta küsimustele testis). *Ülesanne on sooritatud kui jagad Tera kasutas enda vastuseid allpool esitatud 7. küsimusele. Planeeritav ajakulu ~1 h Test Minu õpistiilid Tõmba sobivale vastusevariandile ring ümber või kirjuta sobiva vastusevariandi punktid koheselt skooride tabelisse (Tabel 1). Väide Alati Peaaegu Mõnikord
Seega on pigem küsimus selles, kuidas vajalikkust vaadata. Väga laiapõhjaliselt vaadatuna ei ole fakte vaja, sest seda „jalgratast“ on võimalik kogu aeg uuesti leiutada, fakte on võimalik ammutada oma tegudest. Praktiliselt võetuna aga vajab praegune tudeng tööturul ellujäämiseks siiski ka faktiteadmisi. Sellegipoolest omab üha suuremat tähtsust tänapäeval see, kuidas neid teadmisi rakendada osatakse. Allikad: Erievad õpistiilid. Visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline õpistiil, kasutatud 19.11.2014 http://erinevadoppijad.weebly.com/2-erinevad-otildepistiilid.html. Rohtjärv, B. (2011) Õppimine ülikoolis – nauding või kohustus? Üliõpilaste õpihoiakute kujunemine. Kasutatud 19.11.2014 http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=339. Saar, M. (2013). Noor pole alati ise süüdi. Eesti Päevaleht, 6. veebruar. Kasutatud 19.11.2014 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/maarja-saar-noor-pole-alati-ise-suudi?id=65634172.
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju n...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
Kasutatud kirjandus Arden, J, B. ( 2009 ). Mälutreening võhikutele. Tallinn.: Ersen Jänes, H. ( 1986 ). Aju ja mälu. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm [ 29.10.2013 ] Kiis , K. ( 2023 ). Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu. http://eek-malu.weebly.com/otildepijuhis.html [ 29.10.2013 ] Peil, I. ( 2007 ). Mälu ja õpistiilid. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/ [ 29.10.2013 ] Tulving, E. ( 2002 ). Mälu . Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 12 Sissejuhatus psühholoogiasse: Mälu 13
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................
november 2013 9. Kiirlugemiskool OÜ. 11 nippi hajameelsuse vastu. http://alkeemia.ee/artiklid/11- nippi-hajameelsuse-vastu/l-14/c-61/ .november 2013 10. Vikipeedia. Vana entsüklopeedia, Mälu http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu . november 2013 11. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License, Mälu struktuur. http://eek-malu.weebly.com/maumllu-struktuur.html .november 2013 12. Saaremaa Ühisgümnaasium. Mälu ja õpistiilid. http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html . november 2013 13. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License, Eksplitsiitne ja implitsiitne mälu. http://eek-malu.weebly.com/eksplitsiitne-ja- implitsiitne-maumllu.html . november 2013 LISA 1 Kätte saadav: : http://eek-malu.weebly.com/eksplitsiitne-ja-implitsiitne-maumllu.html LISA 2 Kätte saadav ka: http://eek-malu.weebly.com/uploads/1/3/6/8/13681884/6630396.jpg
abstraktne mõtlemine areneb kiiremini kui emotsionaalne küpsus selle- ga toime tulemiseks või ei kulge vaimne areng sünkroonis füüsilise või sotsiaalse arenguga. Seetõttu ei pooldata nii-öelda koolipõhiseid testimisi enne 9.–10. eluaastat. Selleks ajaks on lastel tavaliselt välja kujunenud isik- Kuidas andekat last ära tunda? 65 likud õpistiilid (auditiivne-järjestikuline või visuaalne-ruumiline). Samas Koolipõhiseid testimisi on osutatud tähelepanu, et tüdrukutel võib selles vanuses juba olla soov enne 9.–10. eluaastat ei pooldata. oma andekust varjata heakskiidu pälvimiseks (Silvermann, 2009). Ka koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisraskustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
