järgmiste tunnuste poolest: 1. Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. 2. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. 3. Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. Piia Maria Nahkur Isikutaju 4. Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud.
aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221
Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. Psühhoteraapia.Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja
usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Rühmasõltuvus ja autonoomia Küsimus: kust pärit meie tänased suhtemustrid? Evolutsioonist, ajaloost ühisest ajaloost Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! Inimrühm kui algne subjekt. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine 2 L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria Kuidas kujunevad rahvused
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
I-self; Me- self Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890
On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha Neg ja Neg- maffiaboss või vangla 4
liikumine,liikumise järelefekt · Suhteline liikumine · Vestibulaar-ja kinesteetilised aistingud · Kiirustaju · Optiline voog Gunnar Johansson: Bioliikumine Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised Taju konstantsus: Eseme ja sündmuste tajutavate omaduste (suuruse,kuju,vormi,heleduse,suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient,
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
