On inimesed, kellel on raha ja on inimesed kes on rikkad Kui rääkida rahast ja rikkusest, ei saada päris täpselt aru, mida mõeldakse nende sõnade all. Ühed karakterid arvavad jõukuse all olevat materiaalset vara. Omakorda viib ahnus kaaskodaike ärakasutamisele või koguni kellegi surmani. Teised aga vastupidiselt- seda, mida käega katsuda ei saa. Alati pole õnn nii suur, et sellist sidet saavutad kuid kolmandatele on tähtis teadmine, et nad on siin maailmas olemas. Kuid, mis on kõige õigem variant? Arvan, et raha ei ole siin maailmas kõige olulisem, kuid ilma selleta ei saa. Harva esineb inimesi, kes suudavad rikastuda iseseisvalt, kuid tihti leidub neid, kes soovivad enda vara suurendada ja jõuda tippu. Balzac'i teoses '' Isa Goriot'is'' oli üheks peamiseks tegelaseks 21. aastane Eugene de Rastignac, kellel peamiseks eesmärgiks oli välja jõuda kõrgseltskonda ning mingil määral saada rikkaks.. Selleks kasutas ta enda perekonna abi
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hinge varas."
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks  nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita. ,,
William Shakespeare on öelnud: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Nõustun sellega täielikuks, sest väga palju on lihtsalt meie mõtlemises kinni. Kui usume, et oleme rikkad, siis seda me ka oleme. Kuid mis siis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Rikkaks muudab kindlasti suurepärase pere ning toetavate sõprade olemasolu. Oma roll on kindlasti ka rahal. Me oleme rikkad, kui meil on lai silmaring, tugev tervis ja terve mõistus, kui ma oskame elust tunda rõõmu sellisena, nagu see on. Rikas võib olla ka siis, kui inimene on saavutanud midagi, millest ta on unistanud või tunneb, et on eluga rahul. Peamise rikkuse moodustab siiski armastus. Milline imeline tunne, kui oled kellegi poolt armastatud. See ju teeb meid kõiki õnnelikuks ning kui seda oleme, suudame elada ka täisväärtuslikku elu. Vaeseks muudab aga inimese see, kui kõik eelpool toodud asjad puuduvad. Me kõik mõistame rikkust ja vaesust erinevalt
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada rikkuse ja vaesuse mõÃ
Milleks siis soovida olla vaba? E. Canetti Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. A. Schopenhauer Humaansus on üksnes harjumus, tsivilisatsiooni vili. Ta võib ka kaduda. F. Dostojevski Õelus joob ära pool oma mürgist. Seneca Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Andestus on tegude ja vabaduse võti. H. Arendt Pime ei täna teid peegli eest. M. Fuller Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. Inglise vanasõna Edu sünnitab edu, nagu raha tuleb raha juurde. S. R. N. Chamfort Hästi on riides see inimene, kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. W. S. Maugham Kunstis pole tähtis see, kas on olemas munad ja rasv, vaid et oleksid tuli ja pann. K. Kraus Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud originaalseid kunstnikke. M. Proust
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepÃ
Võttis osa sõjategevusest (Vene-Jaapan), kuid pettus vene idealismis- suhtus sõjasse vastuoluliselt, ei meeldinud, et sõdur on vaid kahuriliha. Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista. 1881 kolib perega Moskva, pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema  nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ãœhelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali Â
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas. Helios mehade vastu sõbralik, a karjasid ärgu parem puutugu. Mehed nälgas, loomi tapma
On raske uskuda, et inimene räägib tõtt, kui sina ise tema asemel valetaksid. (H. L. Mencken) Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui ka väär. (A. Schopenhauer) Kadedus on demokraatia alus. (B. Russell) Valitud rahvad on need, kes on alles. (E. Canetti) Seal, kus lõpeb riik , algab inimene, kes pole ülearune. (F. Nietzsche) Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla) Edu on teekond, mitte eesmärk. (Tundmatu) Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. (Inglise vanasõna) Edu sünnitab edu, nagu rahale tuleb raha juurde. (S. R. N. Chamfort) Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. (A. N. Whitehead) Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn) Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest teistele. (A. Maurois) Mida me teame, on ainult üks tilk , ja mida me ei tea, on terve ookean. (I. Newton)
Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk  romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi  luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus
Mis on rikkus, milles näen selle suurendamise võimalusi Eesti majanduses ja kuidas osalen selles protsessis. Mis on rikkus? Kes poleks kuulnud seda küsimust vähemalt korra oma elu jooksul. Iga inimese jaoks on sõnal "rikkus" väga erinev tähendus ja suurel osal on see seotud inimeste enda väärtushinnangutega. Suurimaks rikkuseks pean mina aga tarkust ja teadmisi ning armastust. Tänapäeval aga mõõdetakse kõike rahas, kas see tähendab, et ainult need inimesed on rikkad, kellel on palju raha? Kus maal on siis piir rikkuse ja vaesuse vahel? Mulle meeldib väga Inglise näitekirjaniku William Shakespeare öeldu: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Igaüks saab sellest ütlusest välja lugeda seda, mida ta tahab. Mis on aga Eesti peamiseks rikkuseks? Loodus, vabadus, inimesed  kõik see, kuid arvan, et suurimaks rikkuseks oleme ikkagi meie ise, Eesti rahvas. Eelkõige noored, kes on aru saanud kui tähtis on haridus tööturul. Eestlased on
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas. Helios mehade vastu sõbralik, a karjasid ärgu parem puutugu. Mehed nälgas, loomi tapma.
kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me elame oma igapäevases juhus, siis see kaitseb meid nende juhuste eest, harilikult astume nendest juhustest, mis võiksid meie elu muuta, astuma mööda
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831  Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism  kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhte
· ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb tee teise inimese mõistmiseni, siis olid kannatused see teekond teiste inimeste mõistmiseni. kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb? Anton TSEHHOV Sündi 1860 29.jaanuaril. Vanaisa oli pärisori, tugeva tööga vabaks ostnud. Isa oli karm mees, osav-mängis viiulit, dirigeeris. Tsehhov pidi käima kirikukooris, poes isaga. Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt"
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos  suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekül
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid  Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon"  Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv- komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu; jms). Seda informatsiooni võib nii ühtpidi kui teisiti võtta. Lugege seda kui lihtsalt teadmiseks võtmiseks.) 23. S.Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, komposisatsiooni eripära ja seos folklooriga. SELMA LAGERLÖF (1858-1940)- NILS HOLGERSSONI IMELINE TEEKOND LÄBI ROOTSI (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt Nilsist ja tema kummalisest teekonnast läbi Rootsimaa. Loo
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad  edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
seda iidset maad ja rahvast väga lähedalt. „Rolan Prantsusmaa 2009 H. E. Marshall Räägib isamaa armastusest. Jutustab Karl Suure (Frangi di riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele lood“ hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne-Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud,
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos  suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. Looming 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
