ESITLUSELE ESITATAVAD NÕUDED Gert Kaasik TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika Gert Kaasik PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. Gert Kaasik KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "p õnevaid" fonte.
2. slaid (loeteluga slaid) TEEMALE VASTAVUS Kõik esituses peab olema teemale vastav: põhiline disain taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine) sõnad graafika 3. slaid (loeteluga slaid) PILDID Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Sageli kasutatakse Clip Arti pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks. 4. slaid (loeteluga slaid) KIRI Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (vähemalt suurusega 28 punkti). Vältida uudseid ning "põnevaid" fonte.
mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb
romantilised ja lapsepõlve kiindumussuhted omavad sarnaseid jooni, nt soov teise isiku läheduse järele, vastumeelsus lahusoleku suhtes. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Briti arengupsühholoog John Bowbly uuris ema-lapse vahelist suhet ning leidis, et lähedusvajadus on kaasa sündinudning motiveerib otsima ärevuse korral kaitset olulistelt teistelt ehk inimestelt, kes on lapsele tähtsad ning kelle hinnanguga ta arvestab. Oluline roll on ka inimesel, kellesse laps on kiindunud ning viis kuidas kiindumusisik (tav.ema)reageerib lapse püüdele otsida lähedust, määrab missugune suhtumine kujuneb lapsel endasse, teistesse inimestesse ja lähedussuhtesse. See loob baasi romantilistele suhetele täiskasvanueas. Kui ema on kaitsev ja hoolitsev, kujuneb lapsel turvaline side emaga. Selline inimene kaldub
surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest
oma korteris või suvilas). Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti, võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Fakt, et samal ajal, kui turism Euroopa riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate välisturistide arv paljudelt olulistelt sihtturgudelt, näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida-/ Põhja-Euroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinna-kvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt,
surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest
Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus
musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromptne ning ühendab endas nii mängu kui loomingu. Selline improvisatsioon ei pea vastama muusika kui kunsti kriteeriumidele, sest tähtis on protsess, mitte kunstiline tulemus. 2. Retseptiivne muusikateraapia põhineb muusika aktiivsel kuulamisel. Muusikal on jõudu vallandada emotsioone, laadida energiaga keha ja suunata see liikumisse, eemaldada kate olulistelt mälestustelt, muutuda elukogemuste metafooriks, lõõgastada keha ja vaimu, pakkuda hingelist kosutust ja eneseavastamist 11 Soolaravi Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud. Soola abil saavad haiged keharakud terveks ning pöörduvad tagasi energilise elu juurde. Sool vastutab meie kehas energeetilise ja elektrilise süsteemi eest. Rakkude jõud peitub kaaliumis.
3. Kliendi uurimine, ventileerimine probleemiga seotud ängitunnete väljatoomiseks 4. Reflektsioon - kliendi mina-pildi avamine ja parandamine 5. Arengu reflektsioon - mineviku mõjude mõistmiseks ja hindamiseks 6. Kliendi ja teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõjutamine 7. Kommunikatsioon kliendile oluliste isikutega 8. Lisaressursi hankimine abiasutustest või kliendiga seotud asutustest (töökoht, kool), olulistelt isikutelt 8. Kliendi esindamine, vahendamine, tõlkimine, kaitsmine jne. III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein (1981) Social Learning and Change: a Cognitive approach to Human Services; (1984) Creative Change:a Cognitive-Humanistic Approach to Social Work Practice (1986) A Cognitive-humanistic Approach to the Hard-to-reach Client (humanistlik lähenemine: kui tajuhäired või mõtlemise vead analüüsiprotsessis annavad ebasobiv
üleminekuteks. Uudises ei kasutata üleminekulauseid, sest need võtavad liiga palju ruumi ja teevad teksti lohisevaks. Kasutada tuleks üleminekufraase või üleminekusõnu. Üleminek võib olla: • Lisav • Järjestust osutav • Ajaline • Geograafiline • Kontrast • Analoogia • Põhjus-tagajärg Tsitaadid Teema-arenduse materjali võib jagada autoripoolseks tekstiks ja tsitaatideks. Viimased pakuvad olulist infot olulistelt uudistegelastelt, arvamusi, hinnanguid jms materjali, millest reporter ise peab kaugenema. Tsitaatide paigutamisel on kasulik järgida kaht põhimõtet. • Tsitaadid tuleks jagada kogu loosse laiali, mitte korjata ühte kohta. nad eraldatakse üksteisest autoriteksti ja parafraasidega. • Mõni hea tsitaat tuleks paigutada võimalikult loo algusesse(2-3 lõiku). See kõidab tähelepanu ja tekitab lugejas kohaloleku tunde. Tsitaat on tavaliselt kommentaar, siis
Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpitakse norme, käitumismudeleid, võetakse omaks üldlevinud arusaamu. Omandatakse teadmise selle kohta, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine jms), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) - Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest
Teatud muusikavõtted tekitavad teatud halemeelsust). Arnold - "kultuur ja anarhia" - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P Leavis Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste. Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F) Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist
Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem
Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. · Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et
Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse E. Erikson (psühhosotsiaalne areng) Väikelaps – usaldus umbusu vastu. Varane lapsepõlv – autonoomia häbi ja kahtluse vastu. Mänguiga – initsiatiiv süütunde vastu.
Suutlikkus erinevaid rolle siduda Enesehinnang Hoiak enda suhtes o Üldine o Spetsiifiline (nt akadeemiline) Teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt. o 6a „Olen tark“ o 10a „Olen targem kui minu klassikaaslased“ Informatsiooni töötlemise oskuste paranemine → ideaalse ja tegeliku mina võrdlemine. Kogemused võitmise ja kaotamisega, võrdlemine teistega Toetus olulistelt inimestelt Teistepoolne sildistamine Väärtused Väärtused näitavad, mis on inimesele tema elus oluline. o Situatsioonide ülesed o Suhteliselt püsivad o Suunavad inimeste käitumist, nende kohta antavaid hinnanguid o Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi. Väärtussüsteem kujuneb välja murdeeas (stabiliseerub varases täiskasvanueas) – identiteedi oluline komponent o (Meta)kognitiivsed oskused o Autonoomia
keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks 6. intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada intiimsus, lähedus; negatiivne oleks olla isolatsioonis ja mitte katsetada romantilisi suhteid; uued tasandid sõprussuhetes ja keskkonna muutus
Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Kujuneb esimene kahe eluaasta jooksul. Otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego - "Ülimina" - sisemine kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt. Inimestelt -sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kujuneb välja kõige hiljem, umbes 5a vanuses. Identifikatsioon - protsess mille käigus laps omandab sama soost vanemalt ideid ja väärtused. Asendab vanemate kontrolli enesekontrolliga. Teadvus kujuneb karistuse tulemusena - ego-ideaal. Freudi järgi jagub teadvus kolmeks: • teadvustatud - praegune tähelepanu fookus • eelteadvus – mälestused ja teadmised (mälu)
Teadlikuks saamine eeldab omakorda oma käitumise seiramist. Mida süstemaatilisemalt me seda teeme, seda kiiremini saame tehtavast teadlikuks. Oma sooritust hoolikalt tähele pannes hakkame püstitama eesmärke, mis positiivsetele arengutele viivad. 2. Enesehindamine Järgmise sammuna peame otsustama, kas meie poolt tehtav on ühilduv meie soovidega või laiemalt meie isiklike normidega. Isiklikud normid kujundatakse informatsioonist, mille me saame olulistelt teistelt. Seejuures ei võta me norme teistelt passiivselt omaks, vaid konstrueerime neid, vaadeldes teiste käitumisi ning nende tulemusi. Sotsiaalne tunnetusteooria eeldab, et enamusel meist on olemas piisavalt teadmisi sellest, kuidas kõige paremini teha nii, et soovitud tulemust saavutada, ent samas pole selget ettekujutust sellest, mida me just praegu teeme. Selleks me eneseseiret vajamegi. Kujundades teadvustuse oma käitumisest, peame otsustama, kas seda käitumist muuta
see peaks väga tihedalt suhestuma kontekstiga. KKK peaks olema koheselt leitav suhtlusleheküljele (kontakt) sisenedes. Oskuslikult üles ehitatud KKK peaks sisalduma temaatilises registris, mis loetleb teemad ja saidi jaotised (saidi struktuur). Seega peaks saidil leiduma: · üldised KKK-d, mis avanevad kodulehelt; · temaatilised KKK-d, mis avanevad igast saidi jaotisest (või igast teemapiirkonnast); · jaotise KKK-d, mis avanevad eriti olulistelt dokumentidelt või lehekülgedelt. · ELEKTROONILISED VORMID · Kontekst: e-vormid (elektroonilised plangid) on üheks levinumaks suhtlusmeetodiks kasutaja ja veebisaidi vahel. Kasutaja peab andma informatsiooni, täites etteantud väljad või valides väljapakutud variantidest sobivaima. Viimase variandi puhul on saadav informatsioon tavaliselt kodeeritud ja ei ole vastaja loogika kohane.
maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis ja puhkamisvorme nagu jalgsi, hobu, kanuu, ratta ja suusamatkad, loodus, jahi, kalastus, seiklus ja kultuuriturism jpt. Maaturim Eestis keskendub põhiliselt Lõuna, Lääne Eestisse ehk kus on loodus, kuigi ka Harjumaal. 56. Eesti maailma turismikaardil Samal ajal, kui turism Euroopas riikides kasvas, vähenes Eestit külastavate välisturistide arv paljudelt olulistelt sihtturgudelt, näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist võrreldes teiste meie regiooni (Ida/PõhjaEuroopa) sihtkohtadega. Olulisemate teguritena, mille osas Eesti atraktiivsus sihtkohana on vähenenud, tuleb nimetada kaupade ja teenuste hinnataset, teenuste hinnakvaliteedi suhet, teeninduskvaliteeti, soodsate ja mugavate otsetranspordiühenduste (sealhulgas odavlendude) vähesust Euroopa peamistelt sihtturgudelt, ning
misega seotud teemade käsitlemiseks. Üks lugu, mis minu kogemuste järgi on selles Mõned neist on positiivsed ja julgustavad, teised mõjuvad aga risti vastupidi. Nõustajad mõttes eriti kasulik, on ..Võlur Oz" (Amundson 2006c). Loo sündmustik on niisugune, et peavad kuulama klientide lugusid, kuid uurima ka neid, mis pärinevad kliendile olulistelt loomulikul moel kerkivad esile kaotuse, enesepettuse ja kõiketeadja eksperdi otsimise inimestelt või meediast. Kas need teised lood tekitavad enesekindlust, kinnitavad teemad. Kliendil palutakse loo üle järele mõelda, määratleda peamised teemad, inimese võimeid ja viitavad positiivsetele suundadele või on neil suutlikkust õõnestav mõelda eriti meeldejäävate tegelaste peale ja kaaluda, kas selles loos on mingeid mõju
annaabi.ee 
