Loodusvööndid Peamiselt: Lehtmets Kõrgvööndilisus Vahemereline kuivlembene põõsastik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taimed Metsad 27% Lõunapool: Kastanid Apelsinipuud Pöögid Viinamarjapuud Tammed Oliivipuud Kuused Korgipuud Männid Küpressid TAIMED Click to edit Master text sty Second level Third level Fourth level Fifth level LOOMAD Liigivaene Click to edit Master text styles Mägikits Second level Third level Hirv
OLIIVIPUU Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad
helekollane õli, mida saab kohe toiduks kasutada. Edasi pressitakse sama massi tugevamini ning saadakse õli, mida kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Puult võetud oliivid ei kõlba kohe süüa, kuna nad on väga mõrud neis sisalduva tanniini ja teiste ainete tõttu. Konserveerimiseks korjatakse valmimata viljad, kui nad on suuruselt täis kasvanud, aga pole veel värvunud siis on nad vähem mõrud. Oliiviõli kasutatakse ka rituaalseks võidmiseks. Oliivipuud peeti puhtuse sümboliks. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on kõva ja raske, aga hästi lihvitav ja annab hea läikiva pinna. Oliivid valmivad alates hilissügisest ning neid korjatakse puudelt talv läbi. Õlipuuokstest pärg asetati vanasti olümpiavõitja pähe, ka aastal 2004 Olümpiamängudel Ateenas asetati see võitja pähe kui autasu suursaavutuse eest rahumeelses võistluses. Vanarooma kirjanik Plinius, kes elas esimesel
Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Valged roosid Päevalilled Arvuline osa rannast ja laev merega(Beach with Figures and Sea with Ship) Nisupõllud(Wheat Fields) Kohviku terrass õhtul( Cafe Terrace at Night) Dr. Gachet ,,Iirised" ,,Oliivipuud" ,,Tähistaevas" Die kartoffelesser
· Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks? · Puude liigne raiumine · Kliima muutmine Lähistroopiline · Makja- igihaljas ja astlaline võsa ning madalad kõvalehelised puud ( pistaatsia ) · Eukalüpt-Hallide lehtedega taim. ( koaalad söövad neid lehti) · Rosmariin- igihaljas poolpõõsas, kasvab võsadena · Õlispuu(oliivipuu)- igihaljast ja põuakindlalt oliivipuud on Vahemere maades kasvatatud üle 5500aasta. Looduslik maa on Väike-Aasia ja Musta mere vahel. ÕPIKUST LK 44-59 + kontuurkaart lk18.
Lisaks (meie õpikus): ,,Rand Lõuna-Prantsusmaal’’ 1891-1892 POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Vincent Van Gogh (1853-1890) ,,Natüürmort: Vaas 12 päevalillega’’ 1888 ,,Tähistaevas’’ 1889 ,,Pariisi kohviku terass öösel’’ 1888 ,,Voodi Arles’is’’ 1888 ,,Oliivipuud’’ 1889 Lisaks: ,,Kirik’’ 1890 ,,Saapad’’ 1887 ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga’’ 1889 Paul Gauguin (1843-1903) ,,Nägemus pärast jutlust’’ 1888 ,,Kollane Kristus’’ 1889 ,,Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme? 1897
mägikitsed krikrid. Haruldased loomad on veel kuldne kotkas ja okastega rott, metskass. Imetajatest loomadest jänes, siil ja mäger. Palju erinevaid nahkhiire liike. Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele. Taimed Üle 2000 taimeliigi. Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema. Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki aastas. Mägede kallastel kasvavad männi ja küpressi metsad. Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. Rahvastik 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Valdav religioon on õigeusk, lausa 98%. Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses.
rohustuga okasmetsade all kujunevad Pruunmullad – leedemullad. toitainerohked, Sademeid langeb piisavalt huumust. rohkem, kui jõuab Püsivad raua- ja auruda, vee ülejääk alumiiniumiühendid. imbub pinnasesse. USA lääneranniku alad Taimestik – peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. Loomastik PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Peamiselt imetajad, kes liigivaene. Peamised toituvad seemnetest, loomad on paksu pähklitest ja karvkattega kiskjad. Nad tammetõrudest. Mõned toituvad väiksematest
periood 5 või enamgi kuud; kasvatatakse nisu, otra, rukist, kaera, kartulit, põldheina SOE PARASVÖÖDE veg. periood 6 või enamgi kuud; võimalus kasvatada soojalembelisi kultuure nt riis, soja, mais, päevalill, viinamari LÄHISTROOPILINE VÖÖDE kuiv kliima vähendab veg. perioodi; temperatuur ja sademete hulk muutub aastas suures ulatuses; kasvatatakse talinisu, maisi, viinamarja, oliivipuud, tsitruselisi, riisi TROOPILINE VÖÖDE pilvi väga vähe, kõige enam soojust, sademeid vähe; põllumajandusega saab tegeleda oaasides; kasvatatakse datlipalmi, puuvilla, suhkrurooga LÜHIKESE VIHMAPERIOODIGA LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE savannides põua tõttu sageli ikaldused; kasvatatakse põuakindlaid kultuure nt hirss, maapähkel, puuvill; väheviljakad mullad; erosioon
harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Sierra Nevada mäestik 8
kirikuid kui ka sünagooge. Selles riigis elavad erinevate usundite esindajad üksmeeles. mitmekülgne majandus Tuneesial on mitmekülgne majandus, mis ulatub põllumajandusest, kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja petrooleumtoodetest turismini. põllumajandus, mäendus, turism Põhilised majandussuunad on põllumajandus, mäendus ja turism. Riigi peamine tulu tuleb Põhja-Tuneesiast, kaugele Vahemerre ulatuvalt Cap Boni poolsaarelt, kus kasvab ligi 60 miljonit oliivipuud. Suur osa oliivisaagist läheb ekspordiks (Tuneesia on üks suurematest oliiviõlitootjatest maailmas). 2008. aastal SKT 41 miljardit USD. põllumajandus 11,6% tööstus 25,7% teenindus 62,8% turism 7% 2008. aastal oli Tuneesia SKT 41 miljardit USA dollarit, millest põllumajandus moodustas 11,6%, tööstus 25,7%, teenindus 62,8% ning turism 7%. Euroopa liit - 75% ekspordist ja 72,5% impordist
Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1
harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid.
Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis. Avanes vaade salongi, kus patjadel lebas
Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid.
must mänd (Pinus nigra), levides ainult saare kõrgemate mägede ümber, Troodose tipul, endeemne küprose seeder (Cedrus libani var. brevifolia) ja mitmed laialehised liigid saare jõgede kallastel, nagu näiteks saared, paplid, akaatsiad, eukalüptid jne. Kõike need liigid kokku koos alusrindes olevate liikide nagu kuldne tamm, maasikapuud, pistaatsia perekonda kuuluv Pistacia terebinthus, loorberipuud, mürdid, jaanileivapuud, oliivipuud, moodustavad unikaalse taimkattekoosluse, ideaalne kasvukoht arvukatele väiksematele taimedele, loomadele, lindudele ja putukatele, moodustades erinevaid maapealseid kooslusi. Makii: 126.090 hektarit või 13.63% maismaast on makiid (maapind kaetud tiheda põõsaste tihnikuga, 2-5 meetri kõrgune, koosneb maasikapuust, pistaatsiapuust, LENTISK, loorberiuudest, mürtidest, jaanileivapuudest, oliivipuudest jne.). Phryghana: 87.769 hektarit või 9
kultuurtaimed. Parasvöötme kliimavööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Põhjapoolkeral ülekaalus maismaa. Lõunapoolkeral ookean. Vähe põllumaad okasmetsavööndis (jahe, lühike suvi). Lehtmetsa- ja rohtlavööndis kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Lähistroopiline kliimavööde põllumaad palju, selle kvaliteet sõltub sademete hulgast. Seal tegeldakse sega põllundusega (oliivipuud, tsitrulised, viinamarjad). Kuiv lähistroopilistel aladel puuvillapõõsaid. Mussoonkllima aladel riis, teepõõsad, tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid
Õlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning küllaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni üle 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud õlipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Pidevad külmakraadid alla -12ºC võivad nurjata võimaluse saada järgneval suvel üleüldse mingit saaki. Oliivipuud on see-eest küllaltki vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja põuatingimustele ning parimaks kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hilisema õlikvaliteedi kaotust. Sel viisil koguvad oma saagi
● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis tid V. van Gogh (1853-1890) - Lihtsad motiivid - Palju autoportreid - Ekspressiivne - väljendas tundeid läbi maali - Kõik tema tööd valmisid 10 aasta jooksul - u 900 maali ja 1100 graafilist tööd “Oliivipuud” (1889) Paul Cauguin ( 1848-1903) - Suured ühevärvilised värvipinnad - Must kontuur - Jõulised värvid “Millal sa abiellud?” (1892) Paul Cezanne (1839-1906) - Nägi looduses geomeetriat - Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia
ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo, mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid.
tervikuks nagu näiteks õlimaalil ,,Õngitseja ja paadid Clichy silla juures", kus van Gogh soovis oma tundeid edasi anda värvivaliku kaudu. Arles'is otsis ta aga jällegi värve, millel oli tähendus ka iseseisvana. Näiteks maalil ,,Suaav" aastast 1888 kasutas van Gogh varjudeta pindadel puhtaid värve ja rõhutas äärejooni, järgides Jaapani värvilisi gravüüre ja cloisonnismi. Hilisloomingusse kuuluval maalik ,,Oliivipuud" on pintslikaared lühikesed ja teravad, mille tulemusena on puhtad ja tugevad värvid lõuendile kantud kiiresti ja jõuliselt. 8 STRUKTUUR JA KONTUUR Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisoomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös" köidetakse need struktuuriosad meisterlikult
Inglise maastikupark oli vabakujulise plaaniga territoorium, kus metsatukad ja karjamaalapid kombineerusid kõverate teede, ojade-tiikide, hoonete ning spetsiaalselt ehitatud lossivaremete ja juhuslikult paigutatud kividega. Omamoodi oli siin tegu kujunduse abil maastiku parandamise, mitte enam lausmuutmisega. Näiteks: Vidva jõeorg 16. Kirjelda lühidalt tüüpilist rahvaparki * Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks
3. Athena Phoinike (Φοινίκη) ei ole üldaktsepteeritav epiteet, kuigi väidetavalt polnud Korintose peatempel Templimäel pühendatud mitte Apollonile, vaid Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 4 Athenale. Phoinike viitab pigem talvekuule Phoinikaiosele, mil peeti Athena auks pidustusi. Lykophroni järgi olnud Athena sümboliks palm enne oliivipuud, ent ta võis mõelda ka hoopis Aphroditet, kui kirjutas Φοινίκη, mis peaks tähendama ‘Phoeniciat’ ning viitama ida päritolu jumalannale. Athena asemel oleks võinud müntidel kujutada Aphroditet, Apollonit või Poseidonit, kes olid kõik Korintoses tähtsad jumalad. Aphrodite kultus oli linnas olemas enne, kui seal üldse münte vermima hakati. Kuid üldaktsepteeritava interpretatsiooni kohaselt valiti linna
Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et
raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas. Oliivipuu (Olea) Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a . Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, õied väiksed ja valkjad. Oliivipuu rohkesti rasva sisaldavatest viljadest oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli. Pressimise tulemusena saadakse kolme sorti oliiviõli, millest esimene on kõige kvaliteetsem. Oliiviõli kasutatakse peamiselt: toiduõlina, meditsiinis, kosmeetikas. 10
Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3
Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati. Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid. Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr. Põllundus polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport). Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud. Tähestikkiri, 22 märki. Usk jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg. Euroopa Vara-Uusaja algul
kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4 Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus
Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. Üks kuulsamaid selliseid paiku oli Akadeemia Ateenas (nimetus kangelase Akademos'e järgi). Sellest on kirjutanud ka Platon (427-347 e.Kr) oma Dialoogides. Siin pidasid oma loenguid kuulsad filosoofid Sokrates ja Platon. Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Platon rajas siia lähedale ka oma aia, kus ta õpilased olevat ööbinud okstest onnides. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Hiljem rajas iga endast lugupidav filosoof endale aia koos muuseumi ja jalutusradadega varjuliste puude all, et segamatult oma õpilastega diskuteerida (Hellström 1997). 3. Haljastatud linnatänavad ja väljakud
annaabi.ee 
