1 1 7 2 6 3 5 4 7 5 8 6 10 7 11 Eeldame, et firma tegutseb täielikul konkurentsi turul ja toodab 3 ühikut. Kas firma peab oma tootmismahtu suurendama või vähendama, kui kauba hind on 8? 5) *1Oletame, et oligopoolsel turul tegutsevad kaks firmat (A ja B), kes peavad otsustama, kas kulutada tootepakendi uuendamise peale või mitte. Uuendamine tooks kaasa kasumi vaid siis, kui teine firma selle tegevusega kaasa ei lähe. Mängu iseloomustab järgmine mängumaatriks (8 punkti). A Mitte kulutada Kulutada
3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümisel ohtralt reklaami, siis on tegemist hinnavälise konkurentsiga. 9
b. võib nihutada kogupakkumiskõverat paremale c. ei nihuta kogupakkumiskõverat d. ei avalda mingit mõju kogupakkumisele ega kogunõudlusele 13. Turunduses nimetatakse positsioneerimiseks a. ettevõtte identiteedi loomist turul teistest mingi tunnuse järgi erinedes b. ettevõtte asukoha määramist kaardil c. töökohtade paigutamist ettevõtte ruumides d. optimaalse turundusmeetmete kombinatsiooni valimist 14. Milline järgnevatest ettevõtetest tegutseb oligopoolsel turul? a. Neste Eesti AS b. Narva Vesi c. kohvik "Reval Cafe" d. FIE Toomas Porgand Nõmme turul 15. Kauplus ,,Visioon" müüb sellel hooajal trendikat telerit "Terav pilt" ning tasub riigile iga müüdud teleri pealt 120 käibemaksu. Mis on selle teleri müügihind? a. 600 b. 500 c. 720 d. 480 16. Seenekülas elab 200 inimest, kellest 75% on tööealised. Töökohad on 90 inimesel. Töövõimelisi, kes eelistavad mitte töötada, on 15 ja töötuid on 10. Majanduslikult
toodangut. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste seda elastsem on MKFi toodangu nõudlus Kui MR on negatiivne, on nõudlus mitteelastne Oligopol Oligpoli murtud nõudluskõver väljendab elastset nõudlust kui toodangu hind on turuhinnast madalam ja mitteelastset nõudlust hinna korral mis ületab turuhinda. VALE. Firmade vastastikuse sõltuvuse all oligopoolsel turul mõistetakse oligopoolsete firmade sõltuvust üksteisest mille aluseks on nende turuosa suurus. ÕIGE Kui kolm või neli homogeenset toodangut valmistavat oligopoly moodustavad kartelli siis sarnaneb nende turukäitumine monopoli käitumisele. ÕIGE Enamikel juhtudel on toormaterjali ja pooltooteid valmistavate oligopoolsete harude toodang diferentseeritud samal ajal kui tarbekaupu valmistavate harude toodang on homogeenne. VALE
nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning
vanad aparatuurid, investeerima tootlikumatesse tehnikasse. 8 3 Väited · Firma kultuur EI OLE kontrollimatu faktor, firma saab ise luua ja paika panna firmasisesed reeglid, inimeste hoiakuid mõjutada jne. · Turundusplaan EELDAB küll mitte just pidevat korrigeerimist aga peab silma peal hoidma makrokeskkonna muutustel ning vastavalt sellele muutma ka plaani. · Oligopoolsel turul on küll hinnatundlikud konkurendid, kuid tootjaid on vähe ning tavaliselt on üks hinnaliider. Kui liider hindu tõstab , tõstavad tavaliselt ka teised (nt bensiin). Kartellis pannakse paika kogused. Nõudluskõver! · Tagasiside on väga oluline ning aitab muutuda konkurentsivõimelisemaks. · Sise- ja välisturgu tuleb suhtuda erinevalt. Kui siseturul inimesed juba teavad ja tunnevad kaubamärgi (nt. Kalev) kvaliteeti, siis välisturul tuleb selle loomisega
barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga?
huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole (kontrollorganid, KOV, avalikkus, ühiskondlikud organisatsioonid). 4 3. KAS JÄRGMISED VÄITED ON TÕESED VÕI VALED? 1. Firma kultuur on kontrollimatu faktor, millega juhtkond peab arvestama. TÕENE 2. Turundusplaani on vaja pidevalt korrigeerida vastavalt keskkonnatingimuste muutumisele. TÕENE 3. Oligopoolsel turul toimub firmade vahel äge hinnasõda. TÕENE 4. Tagasiside aitab firmadel tõsta oma konkurentsivõimet. TÕENE 5. Nii sise- kui välisturul tuleb rakendada ühesuguseid turundusprintsiipe. VALE 6. Huvigrupp on rühmitus, kellest ettevõte on alati huvitatud. TÕENE 7. On huvigruppe, kes ei ole ettevõtte käekäigust eriti huvitatud. TÕENE 8. Väikefirma võib jääda monopolistiks niikaua, kuni tal on patent oma tegevusvaldkonnas. TÕENE 9
kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijale, kes kõrgemat hinda maksavad. Hinnadiskriminatsiooni tagajärjed: monopol suudab oma kasumit suurendada, toodab suurema koguse kui monopol, kes ei kasuta hinnadiskriminatsiooni. 11.OLIGOPOL Oligopoolsele turule on iseloomulik firmade väike arv ning mõnel juhul toodetakse homogeenset ehk ühesugust kaupa (näiteks nafta), kuid teisel juhul võivad ühe turu firmad toota ka diferentseeritud kaupasid (näiteks autod). Oligopoolsel turul sõltuvad oligopolid üksteisest. Sõltuvus on suurem homogeense kauba tootmisel. Iga muutus firma toodangu kvaliteedis, hinnas, tootmismahus või reklaamipoliitikas kutsub esile konkurentide reaktsiooni. Oligopolil on turukaitsetõkked, milles kõige peamiseks on mastaabisääst. Mastaabisääst tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui tootmismaht kasvab. Oligopol ei koonerda reklaamikuludega, sest tarbijad saavad informatsiooni pakutava kauba kohta
põhikategooriasse: Ø täieliku konkurentsi turg; Ø monopolistliku konkurentsi turg ; Ø oligopol; Ø monopol. Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Nõudlus ja pakkumine Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid:
a) töölepinguseadus b) usaldusisikuseadus c) kollektiivlepinguseadus d) kõik eelnimetatud seadused 35. Progressiivse maksu puhul a) tuleb suuremalt tulult maksta suurema protsendiga maksu kui väiksemalt tulult b) kogutakse maksu ostetavatele kaupadele ja teenustele tehtavate kulutuste protsendina c) võetakse väiksemalt tulult kõrgem protsent kui suuremalt tulult d) võetakse kõikidelt tuludelt võrdne protsent 36. Hinnad on kõige jäigemad tavaliselt a) oligopoolsel turul b) monopolistliku konkurentsi turul c) monopoolsel turul d) täieliku konkurentsi turul 37. Raha funktsioonideks on: a) kapitalikulutuste, amortisatsiooni jm korvamine b) väärtuse mõõt, vahetusvahend, vara kogumise vahend c) investeeringute, intresside jm mõõt d) õige vastus puudu 38. Kes ja millistel tingimustel võib saada laenu Eesti Pangast? a) Vähemalt 18 aastane Eesti Vabariigi kodanik, kel on pangalaenu
Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumaid oligopoli mudeleid: a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria,
tootmissisendeid efektiivsemalt kasutada. sõltuvus teistest tootmisharus tegutsevatest ettevõtetest. Ettevõtted on teineteisest vastastikku sõltuvad. Iga ettevõte on mõjutatud oma konkurentide tegevusest Iga potentsiaalne firma peaks tootma ja müüma piisavalt toodangut, et jõuda tasemeni, kus kesk kogukulu ATC on sama väike kui turul juba tegutsevatel firmadel. Kogukulu, mida nõuab jõudmine minimaalse koguseni suurtootmisel oligopoolsel turul, on aga väga suur. Oligopol korral on enamasti väga suur ka reklaamikulud, mille kasutegur võib jääda väikseks. Saame väita, et oligopol on mittetäieliku konkurentsi turu turustruktuur, mille puhul on harus või tegevusvaldkonnas väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver, kui oligopol alandab hinda, siis teised tootmisharu firmad teevad sedasama, kui aga firma tõstab hinda, siis teised firmad ei järgne.
Alati säilivad vastuolud kartelli ühishuvide ja ettevõtete isiklike huvide vahel. N: autotööstus; Eesti ravimihulgimüük, arvutid, teras, bensiin, mobiilsidet pakkuvad ettevõtted. Iseloomustab: konkurentide strateegia hindamine Tasakaalu tingimustes (murtud nõudluskõver) ettevõtte kulude kasv ei mõjuta müügihinda. Murtud nõudluskõver – on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Oligopoolsel turul EI OLE kasumid väiksemad kui täiusliku konkuTrentsi puhul. Kartellid oligopolistlikul turul on ebapüsivad, sest …..vastuolud kartelli ühishuvide ja ettevõtete isiklike huvide vahel.??? Oligopoolsel turul on sõlmitud kartellikokkulepe, siis turg on pmlt monopoolne. Tekkepõhjused: Tootmismahu ökonoomsuse saavutamine Ettevõtete ühinemine ja turu hõivamine Strateegiliste ressursside valdamine
Monopolistlik konkurents Tunnus Ettevõtete arv Palju Toode Eristatud Sisenemistakistused Puuduvad Kontroll hinna üle Väike 3.Oligopol. Oligopol on turg, kus konkureerib väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopoolsel turul näevad teised turul osalejad kohe, kui üks tootja otsustab tootmismahtu suurendada. Kui üks turul osaleja on teinud otsuse tootmismahu suurendamise osas, reageerivad sellele kohe ka teised turul osalejad ja teevad kõik selleks, et oma turuosa mitte kaotada. Sellise vastasmõju korral on ühel oligopolistil raske konkurente eemale tõrjuda. Oligopoolsel turul võib välja kujuneda üks domineeriv ettevõte, kellel on palju väiksemaid konkurente
ressursid efektiivselt paigutatud. • Mittetäielik informatsioon, ignorantsus • Barjäärid turutehingutele, transaktsioonidele • Hinnamoonutused turgudel Põhjused: 1) kapitalituru funktsioneerimine mitte täiskonkurentsi- ehk atomaarturuna, vaid sellisena, mille struktuuris on teatud osatähtsus ka teistel turutüüpidel (polüpoolsel turul, oligopoolsel turul, monopoolsel turul). 2) turgu ei mõjuta mitte ainult otsesed turumehhanismid (mida käsitletakse turu mudelkujunduse elementidena), vaid ka paljud turuvälised asjaolud alates seadustega kehtestatud keeldudest ja maksudest ning lõpetades moraali ja usuliste veendumuste mõjuga. 3) turg ei ole tundlik ühiskonnaohtlike kaupade (narkootikumid, alkohol, tubakas) pakkumise reguleerimise (piiramise) suhtes.
Tekkepõhjused: 1)mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2)sisenemisbarjäärid, kusjuures oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega. OLIGOPOLI MUDELID Oligopoli nõudluskõver on hinna tõusu korral palju elastsem kui hinna languse korral. Ühtlasi tähendab see et hind muutub oligopoolsel turul vähem. Seda saab seletada murtud nõudluskõvera mudeli abil. Kuna firmad üksteisest sõltuvad, võib mõnikord neile kasulik olla kooperatsioon. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel
Ettevõtte pakkumise võimalik suurenemine ei mõjuta turuhinda. Kui ettevõte proovib tõsta hinda, ei leia ta ostjaid. Sellistel turgudel on ettevõte täielikult hinnavõtja positsioonis. Nõudluse kõver on täiuslikult elastne (horisontaalne sirge). Hinnakujundus turuhinna tasemel on tavapärane ka diferentseerimata toodanguga oligopolistlikes tootmisharudes, kus tegutseb vaid mõni firma. Sellistes harudes on tavaliselt hinnad ajas väga stabiilsed. On üldteada, et oligopoolsel turul tegutsevad firmad kehtestavad sageli hinna konkurentide hindade tasemel. Põhjendus sellisele tegevusele peitub piirkulude käitumises ja nõudluskõvera iseärasustes murtud nõudluskõver. Kuna oligopolistlik turg koosneb vähestest müüjatest, kes on täiuslikult teadlikud üksteise hindadest, toob kellegi hinnamuutus alandamise suunas kaasa selle muutuse tasalülitamise konkurentide poolt, sest vastasel korral väheneb nende müük
Kulupõhine hinnakalkulatsioon on olukord, kus oligopoolne ettevõte kujundab tootele hinna lisades omahinnale teatud % hinnakõrgendit. Mittekokkuleppeline oligopol Mänguteooria majandusmatemaatika haru, mis uurib konfliktsituatsioonides tegutsemise parimate juhiste leidmise meetodeid, püüdes tõmmata paralleele õnne- ja strateegiamängudes (pokker, male) osalejate käitumise ning ettevõtete ja inimeste käitumise vahel väikestes rühmades, eriti oligopoolsel turul. Murtud nõudluskõvera teooria on oligopoli hinnakäitumise mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks ettevõte tõstab toote hinda, siis teised firmad ei järgne tema eeskujule ja kui üks ettevõte oma hüvise hinda alandab, siis teised ettevõtted käituvad samamoodi. 18 Hinnadiskriminatsioon on hindade diferentseerimine ostjaid iseloomustavate
Oligopol Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumad oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver kartell juhtpositsioon hinnamuutuses (hinnaliider) mänguteooria kulupõhine hinnakalkulatsioon Murtud nõudluskõver
· Behavioural Theory ratsionaalsed otsused, ... (Simon, 1979) · Sotsiaalsed objektid (n. organisatsioon) erinevad loodusteaduslikest · Game Theory oligopoolsel turul otsuste tegemine (aatom, aine, floora, fauna) ja teadmisi sotsiaalsete objektide kohta saab, kui uurime subjektide tähenduste ja väärtuste maailma
b. reklaamikulud suuremad xxx c. hinnad paindlikumad d. firma kasumid suuremad. 29) Kui firma kehtestab oma toodangu hinna, lisades 20% oma keskmisele muutuvkuludele, siis on tegemist a. juhtpositsiooniga hinnamuutustes b. kartellikokkuleppega xxx c. kulupõhise hinnakalkulatsiooniga d. hinnadiskriminatsiooniga 30) Homogeenset toodangut toodetakse a. ainult täieliku konkurentsi turul b. ainult monopolistliku konkurentsi turul xxx c. täieliku konkurentsi turul ja oligopoolsel turul d. täieliku konkurentsi turul ja monopolistliku konkurentsi turul e. ainult monopoolsel turul 31) Firma kohta on teada: Toodang q (tk.) 0 1 2 3 4 5 6 Kogukulu TC 16 27 36 43 51 60 72 Kui suur on 2 toodanguühiku tootmise piirkulu? a. 5 b. 7 c. 8 xxx d. 9 e. 12 32) Sisenemisbarjäärideks oligopoolsesse harru on xxx a. mastaabisääst b. monopoolsete firmade olemasolu c. hinnakonkurents d. suur tööpuudus
eeskujule (võivad kaotada kliente odavalt müüvale firmale); aga kui üks firma tõstab oma toodangu hinda, teised talle ei järgne. (lootus hinda tõstnud firma kliendid endale saada) o Kartell Oligopoolsel turul firmad võivad püüda omavahel hinnas ja tootmismahus kokku leppida, et konkurentsi vähendada ja kasumit suurendada. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis hakkavad tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima, nii et nad tegutsevad nagu monopol, saades monopoolset kasumit. Kuigi rahvusvahelised kartellid on üldtuntud (kohvi, suhkur, nafta
mittetäieliku konkurentsitüüpide hulka, on see, et seal turul tegutsevad firmad ei paku identset toodangut. See annab firmadele teatud mõju oma toodangu hinna üle, kuigi muus osas on tegemist sisuliselt täieliku konkurentsiga sarnase turuga: sisenemisbarjäärid sisuliselt puuduvad ning turul on palju firmasid. Monopoli ja oligopoli peamine erinevus seisneb selles, et oligopoolsel turul on rohkem kui üks 5 Majandusteoorias eristatakse veel mitmeid turuvorme, antud konspektis on käsitletud nendest olulisemaid 49 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 firma, mis tekitab olukorra, kus tuleb arvestada ka konkurentide käitumisega. Muus
annaabi.ee 
