Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"olevail" - 21 õppematerjali

Käitumise bioloogilised alused
16
docx

Käitumise bioloogilised alused

Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu

Psühholoogia → Bioloogiline Psühholoogia
7 allalaadimist
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees
4
doc

Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees

valuseisund jne) .Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Retseptorid paiknevad:nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.Aju uurimine - inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme. Elektroentsefalograafia - vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust.

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Gooti skulptuur Prantsusmaal
3
docx

Gooti skulptuur Prantsusmaal

programmilise piltide seeriaga. Kolm sissepääsu on asetatud lääneseina ette justkui triumfikaareks ühendatuna. Nende kõrged tümpanonid pole ehitud skulptuuride, vaid roosakendeja siirudega. Tavapäraselt siin esinevad teemad on paigutatud uste kohale viiludesse: keskel on Maarja kroonimine, vasakul ristilöömine ja paremal Kristuse tagasitulek viimsel kohtupäeval. Kaskpostil kujutatud kroonitud Neitsi ja Jeesuslapse juures olevail palestikel kujutatakse stseene Kristuse sünnist ja lapsepõlvest: paremal Maarja kuulutus ja külastus ning vasakul templisse toomine. Need kaheksa erineval ajal valminud figuuri kuuluvad 13. Sajandi prantsuse skulptuuri meistriteoste hulka. Visitatsiooni kujutav kuulus seeria, kahe raseda naise, Maarja ja Eliisabeti kohutmine, on vormilisest küljest keskaegse antiigist inspireeritud skulptuuri kõrgem tase. Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Anitiikaja olümpiamängud
2
doc

Anitiikaja olümpiamängud

m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste jooksualadel (staadionijooksud),

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Antiikaja Olümpiamängud
3
doc

Antiikaja Olümpiamängud

ihualasti . Võistlejad . Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philombrotos Spartast (võitis 676--668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668--656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632--608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a

Sport → Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
Elektrotehnika kordamine
5
docx

Elektrotehnika kordamine

· Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta. · Peegeldumine · Neeldumine · Läbimine Valgusjaotuskõver- kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon,sest polaarkoordinaatide kasutamisel on valgustugevuse suurusi kitsa valgusvoo tõttu raske eraldada.Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv-valik rühttasandi suhtes nurga all olevail tasapindadel paiknevaid valgusjaotuskõveraid.Sümmeetrilisest kõverast joonistatakse tavaliselt üks pool.Valgustugevus märgitakse sageli telg-(suurima) valgustugevuse suhtelistes ühikutes.Lihtsamal juhul iseloomustatakse prozektori või välisvalgusti valgusjaotust ainult kahe,rõht- ja püsttasandil asuva kõveraga.Kui need mõlemad on sümmeetrilised ,võib ordinaatteljest ühele poole joonistada püsttasandi kõvera,teisele poole rõhttasandi kõvera.

Elektroonika → Elektroonika alused
170 allalaadimist
Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt
5
docx

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt

kurdide relvastamisest hoiduda, vaid lausa asusid kurdidest koosnevate "julgeolekujõudude loomist" Mõistagi üritavad Ameerika Ühendriigid türklaste operatsiooni igati takistada ja seda mitte ainult diplomaatiliste vahenditega. Väidetavalt on nad juba kurdidele portatiivseid õhutõrjerakette jaganud, vähendamaks türklaste kontrolli õhuruumi üle. Samuti on ameeriklased tegelenud õõnestustegevusega Türgi kontrolli all olevail Süüria aladel, veendes sealseid hõime -- keda Ankara tahaks kasutada jalaväena kurdide vastu -- ignoreerima "okupant" Erdogani korraldusi. Ometi võib suure tõenäosusega eeldada, et operatsioon siiski algab, täpsemalt ongi juba alanud. Türgi suurtükivägi avas tule kurdide positsioone pihta ning vaatamata kurdi komandöride uljusele, lõpeb kokkupõrge Türgi võiduga. Eriti Afrini piirkonna lääneosas, mil puudub ühendus ülejäänud kurdide alaga.

Ühiskond → Poliitika
4 allalaadimist
Küüditamine
9
doc

Küüditamine

"Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas- jade ja Julgeoleku rahvakomissariaatide ametnikud, militsionäärid, punaarmeelasi ja kõik kompartei Tallinna linna komitee liikmed. Parteiliikmete väljailmumine oli kohustluslik ja seda koguni kontrollitud nimekirjade alusel Partei Aktiivi majas, Pikk, t. 20. Kokkutulnute seas olnud märgata rohkesti juute. Koosolekust võtsid osa olevail andmetel rahvakomissaridest peale B.Kummija A.Murro veel hariduse rahvakomissar N.Andresen, kergetööstuse rahvakomissar A.Veimer ja kompartei 3 sekretär Neeme Ruus. Instrueeri- miskoosoleku avas ENSV Riikliku Julgeoleku rahvakomissar ja küüditamise peakorral- daja Eestis-Boris Kumm. Ta tegi teatavaks, et öösel algab nõukogudevaenuliste kodanike väljasaatmine üle Eesti umbes 3000 perekonda. Ühtlasi teatas ta, et kokkukutsutuist

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
Olümpiamängude ajalugu
10
doc

Olümpiamängude ajalugu

Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustestj a kõnedes. Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõistlused ning rusikavõitlus, kolmandal võisteldi meeste

Sport → Sport/kehaline kasvatus
117 allalaadimist
KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS
20
docx

KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS

E-posti dokumendid vajavad erilist turvalisust, sest e-posti süsteemis on neid võimalik kergesti muuta ja kustutada, asjasse mittepuutuvail isikuil lugeda ja edastada või kogemata valesti suunata. Otsustab töötajate teadlikkus Dokumendihaldussüsteemi hõlmatud e-kirjadele tuleb säilitada juurdepääs ja nende kasutatavus seni, kuni püsib tegevuse tõestamise või aruandekohusluse vajadus. Üldjuhul on e-kirjadel sama säilitustähtaeg kui teistel meediumidel (nt paberkandjal) olevail sarnastel dokumentidel (Managing Electronic... 2002, 10). Dokumentide säilitustähtaeg sõltub eeskätt asutuse praktilistest vajadustest, seadusandluse nõuetest ning dokumendi väärtusest organisatsioonile (Arumäe jt 2003, 31). Säilitustähtaja lõppedes tuleb e-kirjad teiste dokumentide sarnaselt süsteemist kõrvaldada/hävitada. Tavaliselt haldab iga töötaja tema poolt saadetud ja vastu võetud dokumendi väärtusega e-kirjade

Infoteadus → Dokumendi haldus ja...
39 allalaadimist
OLÜMIPAMÄNGUD
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja kõnedes(444 e.m.a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu- ja maadlusvõitlused ning rusikavõitlus, kolmandal

Sport → Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
Olümpiamängud
11
docx

Olümpiamängud

708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel päeval peeti noorukite jooksu-

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
54 allalaadimist
Mis on allergia ja kuidas tekib
13
doc

Mis on allergia ja kuidas tekib?

Vältida tuleks püsivat kokkupuudet kergesti lenduvate lõhnaainete ja tolmuga, keemiliste ainetega, loomade karvadega jne. Elu- ja tööreziimiotsustes saate abi ka oma raviarstilt. Mõisteid: Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Pollinoos ehk õietolmuallergia on haigus, mille põhjuseks on mõnede inimeste ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Dermatiidiks ehk ekseemiks nimetatakse kokkuvõtlikult mitmeid nahahaiguse vorme. Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon. Konjunktiviit on silma sidekesta põletik.

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Vanemhool ja paarumissüsteemid
10
doc

Vanemhool ja paarumissüsteemid

Paljude emaste või ressursside korraga kaitstavuse ökonoomsus omakorda sõltub ressursside või emaste levikutüübist (joonis 9.3). Kui viimased on levinud hajutatult nagu vasakpoolsel joonisel, siis paikneb ühel territooriumil keskmiselt vähe ressursse või emaseid ja eeldused polügüüniaks on väikesed. Kui ressursid või emased paiknevad agregeeritult, siis on sobivates kohtades olevatel territooriumitel ressursse keskmiselt palju rohkem kui kehvemates kohtades olevail territooriumitel, ja heade territooriumite omanikel on palju eeldusi polügüüniaks. Joonis 9.4 kujutab ühe liikidevahelise võrdluse tulemust, kust selgub, et sisalikel sõltub polügüünia aste (ühe isase kohta tulevate emaste keskmine arv) selle liigi emaste kodupiirkonna keskmisest suurusest. Järelikult, mida rohkem emased ruumis ringi liiguvad, seda raskem on isastel kaitsta territooriume, kuhu mahub mitu emast.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

suitsu tekitava risu, põhu jms. põletamine ning muu tegevus, mis põhjustada tulekahju. Tulnukad ­ adventiivtaimed, taimeliigid, mis inimene on tahtmata võõrsilt sisse toonud. Eristatakse ürg- ja uustulnukaid. Eesti ürgtulnukad on ammu sisse toodud ja põldudel kasvanud juba enne 17. saj. keskpaika. Hästi aklimatiseerununa võivad nad olla umbrohud (rukkilill). Uustulnukad e. neofüüdid on sisse toodud viimaste sajandite jooksul, mõnikord teada olevail asjaoludel (nt. tõlkjas toodi Rakvere ümbrusse Krimmi sõja ajal hobusesöödaga). Looduslikes taimekooslustes osalevad tulnukad harva. Turvastumine ­ taimse orgaanilise aine kogunemine mulla pindmises horisondis liigniiskuse turba kujul. Täius ­ kirjeldatava puistu rinnaspindala või tüvepuidu maju (pinnaühikul) ja samasuguse kasvukohaga ning vanusega normaalpuistu (täius 1,0) samade näitajate suhe.

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
FILMIDE-INTOUCHABLES-JA-MANDARIINID-ANALÜÜS
50
docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

Driss oli pärit vaesest perekonnast, kes elas koos oma paljude õdede-vendadega väikses korteris külg-külje kõrval. Drissi tädil oli raske isegi arved saada makstud ning samuti poiss teda ka ei toetanud. Ent Philippe oli ääretult jõukas mees, kel oli uhke maja ning kes elas koos vaid oma tütrega, kellega tal olid väga pinnapealsed suhted. Loomulikult elasid majas ka Philippe hooldajad ning töötajad, kes tema alluvuses töötasid. Omavahelised suhted kahel erineval positsioonil olevail gruppidel on suurepärased. Nad mõistavad teineteist ning neil on hea koos olla. Isegi kui Driss ei mõista kunsti ega klassikalist muusikat ning võib olla Philippe ei mõista tema muusikamaitset, on nad nii erinevad, et neil on pööraselt hea koos olla. 21 Sotsiaalse mobiilsuse näite saab sellest filmist väga lihtsasti. Driss, kes oli pärit vaesest perest ning kes ei teadnud kunsti ilust ega olust midagi, omandas tänu oma hooldatavale

Filmikunst → Filmikunst
19 allalaadimist
OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid. Okaspuuperekondade ja ­liikide määramine erinevate tunnuste järgi on esitatud käesoleva õppematerjali lisades olevail joonistel. 2. Okaspuude tähtsus ja kasutamine haljastuses Okaspuudel on haljastuses väga suur tähtsus: rohelus talvel rahulik taust soolotaimedele heki- ja piirdetaimedeks vormi- ja värvikompositsioonideks, seda tänu oma vormi- ja sordirohkusele Okaspuuliikide, nii nagu ka kõigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all

Metsandus → Dendroloogia
66 allalaadimist
Loodusteaduslikud mõtlemisviisid
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...

Loodus → Loodusteadused
3 allalaadimist
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

vastaskandidaat, kes seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas. 1939. ja 1940. aastal kohtus Tõnisson mitmeid kordi Nõukogude spioonide ning värvatud agentidega (kelle sellisest staatusest Tõnissonil ilmselt teavet ei olnud, ta pidas neid lihtsalt Nõukogude-meelseteks tegelasteks), püüdes leida vastukaalu üha ähvardavamaks muutuvale Hitleri-Saksamaa ohule. Tema välispoliitiliseks arusaamaks oli, et kui Nõukogude-Saksa suhted on halvad, siis on nende vahel olevail riikidel võimalik iseseisvaks jääda, kui need aga omavahel kokkuleppele jõuavad, siis mitte. Nii lootis ta võib-olla anda oma panuse Nõukogude-Saksa vastasseisu tugevdamiseks. Samas ei panustanud ta ilmselt täielikult Nõukogude kaardile, sest otsis (ilmselt Johan Laidoneri ja Pätsi nõusolekul) Eestile aktiivselt toetust ka Rootsist, Soomest ja Suurbritanniast. Nõukogude agendid tema käest ilmselt mingeid riigisaladusi teada ei saanud ning pärast

Ajalugu → Ajalugu
195 allalaadimist
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad. Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide tekkimise risk on kõrgenenud teistest raviasutustest tulnuil, hulgaliselt eri ravimeid saavaid ja püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
234 allalaadimist
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

e) Akende ja klaaspindade pesemine Akendel, klaaspindadel, aknaraamidel ja aknalaudadel ei ole plekke, lahtist mustust või plekke (silikoni, mördi, värvi). Ribikardinail ei ole nähtavat mustust. f) Kinnitatud (statsionaarse) mööbli puhastamine Paigaldatud mööbli ja kodumasinate kaitsekiht ja –kile on eemaldatud. Mööbli sise- ja välispindadel ei ole prahti ega lahtist mustust või plekke. Paigaldatud mööbli ja masinate all või taga olevail pindadel ei ole nähtavat mustust. g) Põrandapindade puhastamine Põrandapinnad on puhastatud ja kaitstud valmistajapoolse juhendi järgi. Põrandapinnal ja ääreliistudel ei ole prahti, lahtist mustust ega plekke. h) Põrandatrappide puhastamine Põrandatrapi restidelt on eemaldatud kaitsekile. Põrandatrapi välis- ja sisepinnal ei ole prahti, lahtist mustust või häirivaid plekke. i) Ülatasapindade puhastamine

Muu → Puhastusõpetus
120 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun