Hinduism Hinduism on usund, mille järgijaid on Indias üle 650 miljoni ja mujal maailmas 100 miljonit ning mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Mina aga sooviksin lähemalt rääkida siirderiitustest: sünnist ja surmast. Kui vanemad soovivad last saada, siis võivad nad pidada nõu hinduistliku preestriga. Seda selleks, et leida seksuaalaktiks kõige sobivam aeg, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hinduistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Raseduse kaheksa kuu jooksul võivad vanemad annetada Visnule
Mets ja haldjad eestlaste maailmapildis Caizi Mets Mets on olnud loomulik elukeskkond ja kujundanud rahva iseloomu ja harjumusi. Metsast said meie esivanemad toidu, peavarju ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanematel end peita sõdade ja muu hädaohu eest. Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Haldjad Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada ka inimesele silmaga nähtava, kuju (vana hall mees või naine).
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid
Elizabethil minna oma tuppa. Karjumist kuuldes tormab Frankenstein tuppa ja on laastatud, leides, et Elizabeth on kägistatud. Frankenstein lubab oma loodud koletise tappa. Ta jälitab oma järeltulijaid arktilisse ringi, kus kohtub Waltoniga. Waltoni ja tema laevakaaslaste poolt leitud külmast haigestunud ja nõrgestatud Frankenstein sureb. Hiljem leiab Walton olendi ruumist, kus Frankenstein asub. Walton suhtub olendisse viha ja hirmuga. Olend väljendab oma kannatusi, kahetsust ja enesehaletsust ning seejärel lahkub, kavatsedes surra.
tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi (Friedrich...2007. Friedrich Nietzsche.- http://hot.ee/indrme/niet.htm.19.12.2007). · Budalased ei usu kõikvõimsasse olendisse, Jumalasse ega Loojasse, kes kõike määrab ja kõike valitseb. Budalased väidavad, et maailm on tekkinud tühjusest, iseenesest, teatud põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi. Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivallad ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija
peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
Vana tsaaririik hoiab kogu aeg meele terava ja kasutab kohe võimalust, kui on võimalik enda piire laiendada. Juba Peeter I oli kindel oma põhimõtetes ja soovis Põhjasõjaga saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk ,,raiuda akent Euroopasse". Eesti paistis seal sõjas silma eduka Tartu kaitsmisega. Selleks, et elus püsida, ei ole ainult vaja tugevat sõjalist valmisolekut. Üks väga tähtis elujõu allikas on usk. Usk võib olla mingisse esemesse või olendisse, kuid usk iseendasse on kõige selle alus. Andrus Kivirähk on tänapäeva Eestis austaud arvamusliider ja tema teosed on läbi immutatud erinevatest uskumustest. Mina kui ateist naudin seda, et muinaseestlased on uskunud Põhja-Konna, mitte Jumalat. Põhja-Konn oli olend, kes aitas Eesti sõjamehi raudmeeste vastu. See on küll tühipaljas muinasjutt, aga juba usk sellesse, et eestlased olid tänu Põhja-Konnale võitmatud, annab jõudu edasi püüelda
Muinasusundi mõjud tänapäevale Tänapäeval on enamik maailma inimestest, kas kristlased, moslemid või uskumatud ehk siis ateistid. Esimest kahte ühendab usk vaid ühte jumalusse. Kolmandad ei usu ühtegi kõrgemasse olendisse või nähtusse, mis oleks inimestest üle. Just need uskumused ongi välja tõrjunud selle niinimetatud paganluse, mis korrektsemalt öeldes on muinasusk ja, millega seotud tavad ja uskuvused erinevad väga nendest, mida tänapäevaste religioonide puhul tunneme. Kuid ometigi on just muinasusk see, mis kujundas kõik meile tänepäeval tuttavliku. Hing oli muinasusundis üks olulisimaid asju inimese elus, kuna hinges peitus inimese olemus ning just hing oli see, mis andis talle elu
ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest Igal religioonil on oma teoloogia Lugemissoovitus: Matthew Kneale. Jumalate leiutamine – usundite tekkelugu ateisti vaatenurgast. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2015.
Tõepoolest, tuleb konstateerida ka seda, et on ka väga palju neid inimesi, kes on vabatahtlikult astunud mõnesse religiooni, sest nad usuvad seda ning selle jumalat. Religiooni lahke jagamise jooksul on räägitud, et jumal (mõnes religioonis jumalad) on kõikvõimas ja inimene on tema (nende) kõrval pisike ja tähtsusetu ning jumala(te) armust loodud. Põhimõtteliselt on inimestelt ära võetud usk endasse ning see osavalt pööratud usuks mõnesse kindlasse müütilisse olendisse. Selle tulemusel võivad inimesed olla märksa vähem enesekindlad ning usaldada vaid jumalaid või seda, mida preestrid ütlevad. Ei kuulata oma kõhutunnet, mis pahatihti on täpsem ja annab õigemat nõu. Millegipärast on inimestel alati vaja mingit objekti või abstraktset kujutist, millesse uskuda, kuigi tegelikult see on lihtsalt usk iseendasse. Inimestel on alati olnud elus palju probleeme. Tänapäeval on teemadeks näiteks suhted, töö või raha, igaühel erinev
Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei ole isikuline ega umbisikuline olend. Hing ei ole ühtne, see tungib välja ekstaasis olemise kaudu
et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, et metsaga ja selle olendite ning olevustega suheldi sõbralikult ning püüti nende soosingut võita. Kuna mets ei kuulunud talupoja igapäevasesse eluringi, tuli metsa minnes luua vastavate tavade abil eriline, vastastikuse mõistmise ja austuse alusel seisnev vahekord. Selle juures on lähtutud inimesele omasest iseenda-mõõdupuust ehk reeglist: ,,nagu mina metsale, nii mets minule.'' Metsa suhtuti kui elusasse olendisse. Metsa astudes pidi teda tervitama, lahkelt kõnetama, et ta hoiaks ja kaitseks metsas viibijat kõiksugu hädaohtude ja õnnetuste eest, et ta annaks seda saaki, mida parasjagu tullakse metsa saama. Mets võis inimese oma tihnikus eksitada, ,,metsa ära peita'', haiget teha, mitmesuguseid haigusi tuua, teda karust murda, huntidest kiskuda või ussidest hammustada lasta jne, kui inimene metsas end õigel viisil ülal ei pidanud, nt. mõtte, sõna või teoga metsa ja selle
kunstivoolu ehk -suunda, sealhulgas kirjandusvoolu Kirjandusvoolu ajajärgul kirjanike tuginevad teoste idee on sarnane; ühtemoodi saadakse aru sellest, mis on hea ja ilus, stiilis on ühiseid jooni. Renessansi põhijooned: 1) pöördumine antiikkultuuri poole 2) humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, ideaaliks sai maapealne õnn ja harmoonilise isiksus 3) võitlus inimese kui isiksuse eest, usk inimesse kui teovõimsasse, oma elu juhtivasse olendisse, individuaalsuse rõhutamine 4) aktiivne vastuseis inimese ahistamisele 5) mõistuse vabanemine inimene ei pea midagi pimesi uskuma, vaid peab oma mõistuse abil jõudma tõeni ja usuni 6) pöördumine looduse poole loodus on lõpmatu ja harmooniline, inimene on osake loodusest, seega samuti harmooniline, ilus Renessansi negatiivsed jooned: 1) individualism e saamahimu, mis viisid moraalikriisini (nt orjastati Ameerika põlisrahvad)
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund. Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. 2. Defineerige, mis on usk? Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine), ilma usuta pole religioonil mõtet. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne). Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse-eelne või alternatiivne maailmaseletus. 4
juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse
Maailma usundid kordamisküsimused 1.Defineerige, mis on religioon? – 1) üldmõistena usklikkus 2) kitsamalt üksik usund. Mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mis seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat. Müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat 2. Defineerige, mis on usk? – psühholoogiline nähtus, hoiak, suhtumine 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? – püha sõna, jutustus, pühakiri Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist jne 4
peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks
peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara. Hing (irdhing) võis kujutluste kohaselt kehast ajutiselt (magamise, haiguse, minestuse ajal) lahkuda kas nähtamatuna või nähtavalt inimese enda, erilise hingeolendi (tuulispask, luupainaja, virmalised) või hingelooma (mesilane, liblikas) kujul. Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
Eelkõige on tegu musta huumoriga, mis sisaldab nii irooniat kui ka pessimismi, sest teisiti ta tänapäeva inimesi kirjeldada ei oskavat. Kui Kunderalt kord küsiti, mis võiks olla tema romaanide juhtmõte, vastas ta: ,,See on protest unustuse vastu, ajaloolise unustuse vastu. Et ei unustataks kultuuri ega põlvnemist. Kuigi selline protest on praegusel ajastul mõttetu, sest inimesed ei loe. Siit ka minu suhtumine inimesse kui tühja ja väärtusetusse olendisse. Kuinagi peab praegune ajastu ja suhtumine lõppema ning miski peab asemele tulema."
Maailma toimimine ei huvita teda enam, jättis maailma inimese hooleks. -polüteism eeldab paljude jumalate olemasolu. Suurem osa kõrgkultuuride religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam. -monoteism eeldatud on ainujumala olemasolu. Judaism, kristlus, islam. Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt. Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist. -panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas,
Miks ta ebamoraalset käitumist ära ei hoidnud? Kas jumalat siis tegelikult polnudki? Ühel hetkel mõtles keegi X, et kuidas teenida raha ning hakkas suust välja ajama juttu ühest vennikesest, kes uskujaid aitab ning nende eest hoolt kannab. Saades pisikese järgijaskonna kokku, saigi temast ehk ,,Jeesus Kristus" ise, kes tuli maamunale? Inimestel on vaja midagi uskuda. Neil on raske ise hakkama saada ja lihtsam on uskuda ülimuslikku olendisse, kes neid aitab. Kergem on õnnestumisi ja ebaõnnestumisi panna arvele : ,,Ju pidi nii minema" kui et ,,siin tegin seda valesti ning siin seda õigesti". Minu jaoks ei ole kergem uskuda. Kui ma pole ,,ilmutust" saanud või mu soovid pole imepäraselt täide läinud, ma ülimat olevust ei usu. Pole minuga midagi uskumatult halba ka juhtunud, kui olen vandunud või ,,jumala nime ilmaasjata suhu võtnud". 5
Jumal täidab kõike · Mul mantra Jumalat mõistetakse guru armust Jumal on üks Ta on tõde Looja Hirmuta Vihata Teispool aega Teispool sündi ja surma iseolev · Guru Granth Sahib raamat Gurmukh reeglid kuidas raamatut hoida(eraldi toas) · Sikh Usub ühte igavesse olendisse Usub 19 gurusse Usub Adi Granthi Hoiab oma juukseid jumal lõi inimese täiuslikuna Ei järgi ühtegi teist religiooni · 5 tunnust mida kandma peab Juuksed - Kes Metallist käevõru kara Kangha juuste ümber asi Pistoda kirpan Püksid katsa · Kerjamine keelatud
- Braahmanid olid preestrid - Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu · Brahma ja Sarasvati jumala mõned aspektid · Kõik elusolendid osakesed Jumalast · Materjaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks võtab jumal 3 kuju: - Maailma hoidja Visnu Jumala täielik kehastus Loob I elusolendi Brahma Loob oma hingusest kõik maailmad
üldmõistena, ühendab usundeid. Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik. Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses."
(Hoolimata ähvardustest ja lubadustest on kristlikud misjonärid sattunud ka selliste tegelaste otsa, kes pole nende jampsi kuigi hästi omaks võtnud. Nauding ja valu, nagu ka ilu on vaataja silmis. Seepärast, kui misjonärid Alaskale läksid ning eskimoid põrgu tulejärvede õuduste eest hoiatasid, küsisid eskimod igatseva pilguga: ,,Kuidas küll sinna saada?") Enamik sataniste ei usu Saatanasse kui inimesetaolisse, saba ja sarvedega olendisse. Saatan esindab looduse jõude pimeduse jõude, mis on sellise nime saanud just seepärast, et kõik religioonid on neid jõude pimedateks nimetanud. Samuti pole ka teadus olnud suuteline neile loogilist selgitust ja nimetust andma. See on varjatud allikas, mida vähesed seda enne eelnevalt tükkideks kiskumata ja iga väiksematki osakest tundma õppimata kasutada suudavad. Just see lakkamatu vajadus kõike analüüsida ongi see, mis hoiab enamikku inimesi
isiksus. Koolieas hakkavad lapse andekuse erinevad küljed eristuma. Last õpetatakse tundma iseennast. Ta mõtleb milline poiss või tüdruk tema on. Ta otsib enda tugevaid ja nõrku külgi ja peegeldab end üha enam ka sõpradelt saadud tagasiside abil. Eneseuurimisse kuulub ka kriitiline suhtumine iseendasse, nii vaimsesse kui füüsilisse olendisse. Laps võib seista peegli ees ja tutvuda kehaga, veeta pikki hetki mõeldes oma tarkuse, rumaluse või erilisuse üle. Ülimina arenguga kaasnevalt on kriitilisus võimsam kooliea alul, umbes 9. aastaselt. Siis kogeb mõnigi laps end olevat nõrk, halb ja pidev ebaõnnestuja. Sageli kogeb ta järgnevat päeva mustana ja igaks juhuks võistluse ebaõnnestunuks juba hommikul.
«See on ebausk. Mu naine on, nagu mulle üks vana suli ütles, keda meie juures Egiptuse hertsogiks kutsutakse, leitud või kaotatud laps, mis sama välja teeb. Ta kannab kaelas amuletti, mis -- nagu kinnitatakse -- kord teda vanematega kokku viib, mis aga oma võimu kaotab, kui tütarlaps oma neitsilikkuse kaotab. Sellest siis tulebki, et me mõlemad väga vooruslikult elame.» «Teie, meister Pierre, arvate siis,» vastas Claude, kelle nägu üha selgemaks läks, «et sellesse olendisse pole veel ükski mees puutunud?» «Kuidas saaks keegi ebausu vastu, dom Claude? Tüdruk on kord selle endale pähe võtnud. Arvan, et säärane nunnalik tõrksus, mis nii visalt püsib muidu nii. kergesti taltsutatavate mustlastüdrukute keskel, on kindlasti haruldane. Kuid tal on kolm soosijat: esiteks Egiptuse hertsog, kes ta oma kaitse alla on võtnud, küllap sellega arvestades, et ta tema mõnele neetud abtile saab maha müüa; siis kogu mustlaste pere, kes teda erakordselt austab nagu
annaabi.ee 
