Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al).
maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites. SO2 - vääveldioksiid on õhusaastet põhjustav mürgine gaas. See tekib väävliühendite põlemisel. Tekivad väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Oksiididena esinevad a mitmed maagid, näiteks Fe 2O3. Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist. Kõige levinum oksiid Maal on vesi (H2O). Vesi osaleb paljudes reaktsioonides. Vesi kujundab meie planeedi kliimat, saame toota elektrienergiat
Metallidega reageermisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta. Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana ning esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril –183 °C kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel,
ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi väetise määramine N-puuduse määramiseks vaadata vanu lehti.
ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel: Lenduvad C, O, H, N, S. Tuhaelemendid P, K, Ca, Mg jt. Fosfor ja kaalium ainukesena oksiididena. 4. Taimedes ümberpaigutamise alusel: Kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jt. Raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt. Elemendid paiknevad ümber, kui taimed on defitsiit. Vanematest lehtedest kergesti reutiliseeruvad ained noortesse lehtedesse. Taimede järgi väetise määramine N-puuduse määramiseks vaadata vanu lehti. 5
RAUD o Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust. o Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element. o Tuuma koostises on kõige rohkem rauda. o Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana. o Lisandina on rauda kõikjal liiva koostises, savides, kivimites, looduslikus vees ja mujal. o Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena. o Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3. o Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4. o Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest. o Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina). o Rauda leidub ka vere punalibledes. o Raud kuulub siirdemetallide hulka. o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav.
NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3)
NaH (naatriumhüdriid). · Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. HAPNIK 1. Üldiseloomustus · Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. · Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). · Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. · Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). · Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. · On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. · Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O atomaarne hapnik, O2 dihapnik (kõige levinum), O3 trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. · O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes. · Osoon O3 (O2 + O O3)
metalli kokku puutel või pulbrite segamisel Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa
asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid – *Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. *Tingväetisena (kg, t) N – ammooniumsulfaat 20,5% N; P – lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. *Toimainena(tegevainena) – ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. *Toiteelementidena (N:P:K) – peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded – Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. *Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku
TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel.
NaH (naatriumhüdriid). Vesinikperoksiid (H2O2). Tugev oksüdeerija. Kasutatakse pleegitamisel. 5 1. Üldiseloomustus Asub 2. perioodi VIA rühmas. Selle rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Väliskihil on 6 elektroni (vaja kaks juurde, et kaheksa täis saaks). Reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. Kõige levinum element maakoores (umb. 45% massist). Esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. On tekkinud maale enamasti fotosünteesi tulemusena ja on meie keskkonnas väga tähtis oksüdeerija. Esineb looduses mitme allotroopse teisendina: O – atomaarne hapnik, O 2 – dihapnik (kõige levinum), O3 – trihapnik (osoon). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused O2 nõrk oksüdeerija. Kõrgemal to tugev oksüdeerija. Soodustab põlemist. O tugev oksüdeerija juba tavatingimustes.
looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni
referaat Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine? Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25..
tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. · Väljendamine oksiididena ehk toimeainena. 6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid. Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al);
mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask,kroom ja arseen oksiididena) lahustegavaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%
_ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid
Väetiskoguste ja toiteelementide sisalduse väljendamise viisid Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes — tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse tihti ka grammides (g). Mineraalväetiste toiteelementide sisaldust väljendatakse kahel viisil: 1. väljendamine toiteelementidena (%). Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. 2. väljendamine oksiididena ehk toimeainena (%). Fosforväetiste toimeaineks on P2O5 ning kaaliumväetiste toimeaineks on K2O. Tegelikult ei esine fosfor ja kaalium mullas ja väetistes oksiididena ning ka taim ei omasta neid sellisel kujul. Toimeaine mõiste võeti kasutusele XX sajandi alguses ja fosfori, kaaliumi ja teiste puhul on nad segadust tekitavad sümbolid, sest P2O5 on fosforit vaid 43,6% ja K2O-s kaaliumit 83%. Kui
1. Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel.
sidemega. Enamik neist lahustub vees hästi, kuid nende hulgas on siiski ka selliseid ühendeid, mis vees praktiliselt ei lahustu. 2.6.1 II A rühma elementide oksiidid II A rühma elementide oksiidid on kas valged või värvuseta tahked ained. BeO on amfoteerne oksiid. BeO ja MgO on vees mittelahustuvad ja praktiliselt veega mittereageerivad oksiidid. Leelismuldmetallide oksiidid on osaliselt või hästi vees lahustuvad. Tugevalt aluseliste oksiididena annavad nad veega reageerimisel leeliseid. Leelismuldmetallide oksiidide reageerimised veega on väga eksotermilised. SrO + H2O _ Sr(OH)2 1) BeO berülliumoksiid Berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne, mis võib siduda isegi kuni 34% vett. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides,
Enamasti on kahjulikud plii, elavhõbe, tina. 3. Põletamisel eraldumise alusel. lenduvad C, O, H, N, S. (95% taimemassist). tuhaelemendid P, K Ca, Mg jt (5% taimemassist). 4. Taimede ümberpaiknemise võime alusel: 3 reutiliseerumisvõime võime elemendi defitsiidi korral siis on kergesti reutiliseerunud elemendid võimelised liikuma vanematest noorematesse lehtedesse. Oksiididena ainult pärast põletamist tuhas. kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg jne (puudus avaldub vanematel lehtedel). raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S jt ( jäävad sinna kus on, avaldub noortel lehtedel kui puudus). 5. Väljaleostumise ohtlikkuse alusel. ülisuur: NO3-N (nitraatlämmastik, anda kui taim peal), Cl (anda kui taime pole). suur: B, S, Ca, Mg, Na. Uhutakse kergesti välja, seega põhjus miks mullad happelised.
plaatinametallid eraldub vaba lämmastik N2 Katalüsaatorimürgid – raskemetallid (plii, elavhõbe, seatina) o taandamine selektiivne mittekatalüütiline - ammoniaagi abil (950-1050 °C) selektiivne katalüütiline – ammoniaagi abil (300-400 °C) katalüsaatoriga Väävel ja lämmastik satuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel oksiididena. Väävlit eraldub Eestis soojuseelektrijaamadest põlevkivi põletamisel. Väävli eraldamismeetodid õhust on regeneratiivsed (saadakse elemendiline väävel, väävelhape, vedel vääveldioksiid) ja mitteregeneratiivsed (lisand ladustatakse). Vääveldioksiidi eraldumise vähendamiseks vähendatakse väävli sisaldust kütuses ja soovitatakse kasutada väiksema väävlisisaldusega kütust, kasutatakse väävlit siduvat põletustehnoloogiat ning püütakse gaasi kinni suitsugaasidest
II VÄETISED Võrreldes lihtväetistega, on kompleksväetiste eeliseks see, et nad sisaldavad mitut taimetoiteelementi, st kõik toiteelemendid on ühes graanulis koos. Ühe korraga antakse kõik vajalikud ained, st. ka töö saab olla palju efektiivsem. Puudub ka üleväetamise oht, taimed ei saa ühekülgselt palju mingeid elemente. Esimeseks kompleksväetiseks oli nitrofoska (roosad graanulid). Selle N-P-K sisaldus on 20-10-10, kus P ja K on oksiididena; sisaldus elementidena oleks aga 20-4-8. Veel võimalikke elementidesisalduse märgistusi: N% P% K% S% B% 14 9 10 S2 + B 0,03 , või 14 9 10 + M (mikroelemendid) N P K 13038 , või 1338 fosfor puudub, tegu on kaaliumnitraadiga. Kompleksväetiste jaotus: 1. Tahked kompleksväetised: a) Liitväetised kokreetse kindla koostisega: * NH4H2PO4 ammooniumdivesinikfosfaat e. ammofoss, 12:22:0, suur fosforisisaldus elemendina
Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis. · Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist molekulaarsel tasandil, Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest - mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis. 1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter). Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o. palja silmaga nähtav materjali struktuur -poorsus, tera jämedus jne.; -mikrostruktuur s.o
rahvuste isekuse või ajutiste majanduslike kahjude hinnaga ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks
Sel põhimõttel toodetakse jahvatatud liivast ja lubjast silikaatbetooni. 5. Klaas ja tsement. Klaasi tooraineks on puhas kvartsliiv, naatriumkarbonaat (sooda) ja kaltsiumkarbonaat (lubjakivi). Peenestatud ja segatud lähteained sulatatakse vannaahjus (1400*C), kus kulgevate reaktsioonide tulemusena moodustuvad keeruka koostisega silikaadid, mille struktuuris esinevad silikaatide SiO44- tetraeedrid. Tavalise klaasi koostist väljendab lihtsustatud valem, milles elemendid esitatakse oksiididena: Na2OCaO6SiO2. Kui sooda asemel kasutada potast (K2CO3), saadakse raskemini sulav klaas. Kristallklaasi tootmisel on tooraineteks liiv, potas ja plii(II)oksiid. Värviliste klaaside saamiseks lisatakse klaasimassile oksiide, näiteks koobalt(II)oksiidi kasutamisel saadakse sinine klaas, kroom(III)oksiidi puhul roheline klaas. Tsemenedi lähteained on lubjakivi ja savi. Lubjakivi ja savi segatakse koos veega lorbiks, mille põletamisel pikkades pöörahjudes moodustub tsemendiklinker
moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud tihedus üle 6 g/cm3 • Kasulikud raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Co jt • Ohtlikud raskmetallid – Cd, Pb, Sn, Hg jt Taime põletamisel: • Lenduvad elemendid – C, O, H, N, S – süsihappegaas, veeaur jmt. gaasilised ühendid • Tuhaelemendid – P, K, Ca, Mg, Fe jt. – oksiididena tuha koostises. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel: • Kergesti reutiliseeruvad – N, P, K, Mg jmt., mida taim on nälja korral võimeline üle viima vanematest kudedest noorematesse • Raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S jt., mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu
· Metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi > vesinik), · Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulidega, · Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall, · Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid, · Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid, · Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad ioonid või sadenevad oksiididena) Faraday seadused: 1. Elektroodil eralduva või reageeriva aine mass on võrdeline lahust läbiva elektrihulgaga Q=It 2. Aine mass on võrdeline selle aine molaarmassiga ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist oasvõtvate elektronide arvuga. M=MIt/zF Elektrolüüsi kasutamine: 1. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine, 2. Tööstuslik rakendus: · H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine,
· Mikroväetised- üks või mitu elementi Orgaanilised väetised 1. Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet' Toiteelementide ümberarvutamine ja kasutamine Väetise pakendil on fosfori- ja kaaliumisisaldus esitatud enamasti oksiididena P2O5 ja K2O. Elementidena P ja Ksisalduse leidmiseks tuleb kasutada järgmisi ümberarvestuse koefitsiente: · P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 · K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Toiteelemente tuleb kasutada tasakaalustatult. N-väetise normi peab oluliselt korrigeerima, kui põllule ei anta PK-väetisi vastavalt vajadusele . Taim ei suuda "liias" antud toiteelementi efektiivselt kasutada, mistõttu väheneb väetamise tasuvus ja saagi kvaliteet Vajaliku väetisekoguse arvutamine
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H 2 O O2 4H 4e katood: Cu 2 2e Cu(t ) /* 2 summaarselt: 2H 2O 2Cu 2 O2 4H 2Cu(t ) 116. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine,
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2 O O2 4 H 4e katood: Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 summaarselt: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) 111. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine)
molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga 2 H 2 O O 2 4 H 4e oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2 H 2O 2Cu 2 O2 4 H 2Cu (t ) Cu 2 2e Cu (t ) /* 2 katood: summaarselt: 116
Alumiiniumi toodetakse elektrolüütiliselt- tähtsaim maaks boksiit. Selle protsessi summaarne võrrand: Al2O3=2Al+3O2- Katoodil: 2Al3+ + 6e2Al ja anoodil: 3O2- -6e3/2O2. Üldkujul: 2Al2O34Al+3O2. Al redutseerub katoodil, eralduv hapnik reageerib grafiitanoodiga, andes CO ja CO2. Metallilist alumiiniumi toodetakse saadud sulalahuse elektrolüüsil. Kõige enam kasutatav alumiiniumiallikas on boksiit Al2O3·nH2O (n = 1...3), mis reeglina sisaldab lisanditena rauda ja titaani (oksiididena). Alumiinium on madala tihedusega ja väga hea elektrijuhtivusega metall. Alumiinium on tugev redutseerija, kuid vastupidav korrosioonile, kuna tema pinnale tekib õhu käes tihe ja vastupidav oksiidikiht. Alumiinium on juba metalli omadustega, kuigi tal on ka mittemetalli omadusi. Ta on amfoteerne, s.t reageerib hapetega, andes alumiiniumkatiooni, ja kuumade leelistega, andes aluminaatanioone. Alumiinium leiab kasutamist: lennuki- ja autotööstuses (kõvaduse lisamiseks
Kahjulik lisand. Põhjustab terase punahaprust Tavalisandid Räni ja mangaan. Tavalisandina räni sisaldus Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need süsinikterases ei ületa 0,5%, mangaani sisaldus lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi- -1- tena (näiteks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha- eriomadustega terased. nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan- Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mitte- did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, legeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi:
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega; 3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall; 4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena). NÄIDE: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask (vastavalt reeglile 3) anoodil, aga oksüdeerub vesi (reegel 4): anood: 2H2O -> O2 + 4H+ + 4e katood: Cu2+ + 2e- -> Cu(t) |*2 summaarselt: 2H2O + 2Cu2+ -> O2 + 4H+ + 2Cu(t) Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine), et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika)
terase punahaprust Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid eriterased (magnetterased) jt. Legeervääristeraste esinevad terases mittemetalsete ühenditena (näi- gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), -kindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning erioma- tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühi- dustega terased. kutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määra- Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nii mitte- vad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad legeer- kui ka legeerterased kolme suurde gruppi:
annaabi.ee 
