Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

raudvara oksiidid (0)

1 Hindamata
Punktid

OKSIIDIDE VALEMID, NIMETUSED JA SAAMINE



Raudvara teemast OKSIIDID Oksiidid  on ained,   mis koosnevad  kahest  elemendist,  millest  üks  on hapnik  oksüdatsiooniastmega  –II. Oksiidid   jaotatakse  metallioksiidideks  ehk   aluselisteks   oksiidideks   ja  mittemetallioksiidideks  ehk happelisteks oksiidideks. Metallioksiidid ehk aluselised oksiidid Mittemetallioksiid ehk happelised oksiidid Enamike metallide (üldjuhul B- rühma metallide) oksiididele  nimetuste andmisel kasutatakse  elemendi oksüdatsiooniastet  (neil võib olla mitu OA-d). IA- ja IIA-rühma metallidel on  kindel oksüdatsiooniaste ja seda  nimetusse ei panda. Veel on  kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja  Ag(I). Nimetuste   andmisel   kasutatakse eesliiteid: 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta;  6 – heksa; 7 – hepta; 8 – okta; 9 – nona; 10 - deka Metalli nimi (OA) oksiid II  -II FeO – raud(II)oksiid III -II Fe2O3 – raud(III)oksiid Metalli nimi + oksiid   I   -II Na2O – naatriumoksiid II  -II CaO – kaltsiumoksiid III   -II Al2O3 – alumiiniumoksiid eesliited VII -II Cl2O7 – dikloorheptaoksiid IV -II  SO2 – vääveldioksiid V   -II P4O10 – tetrafosfordekaoksiid  OKSIIDIDE SAAMINE Oksiide saadakse peamiselt põlemisreaktsioonides. LIHTAINE + HAPNIK  OKSIID Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste  (IA, IIA, Al), on lihtne võrrandit ka kirjutada (koostame  tekkiva oksiidi valemi oksüdatsiooniastmete abil)! • naatriumi reageerimine hapnikuga:             +I   -II 4 Na + O2  2 Na2O • vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus):             +I  -II 2 H2 + O2  2 H2O • magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!):             +II  -II 2 Mg + O2  2 MgO Kui aga elemendil kindlat oksüdatsiooniastet pole, tuleb meelde jätta, mis oksiid kõige levinumalt tekib. • raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(    III    )oksiid     (raua roostetamise põhivõrrand)  +III   -II 4 Fe + 3 O2  2 Fe2O3 • süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas):  C + O2  CO2 • väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (SO2 on mürgine):  S + O2  SO2


ALUSELISTE OKSIIDIDE ehk metallioksiidide KEEMILISED OMADUSED a) Tugevalt aluselised oksiidid (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega  tekivad  alused. CaO + 2H2O  Ca(OH)2 Hüdroksiidi valemi koostad nii, et paned metalli iooni (+ laenguga  lahustuvustabelis üleval) ja OH- iooni kokku (lahustuvustabelis vertikaalses reas), paned OA-d peale  ja seejärel hüdroksiidi valemile indeksid alla (kui vaja). Seejärel tasakaalustad võrrandi. Nõrgalt aluselised oksiidid (nt CuO, ZnO, Al2O3, Fe2O3) ei reageeri veega!  CuO + H2O  reaktsioon ei toimu!!! b) Aluselised oksiidid reageerivad hapetega  tekivad sool ja vesi BaO + 2HCl  BaCl2 + H2O Soola valemi koostad nii, et paned metalli iooni (+ laenguga) kokku  aniooniga happe valemist (ainud näite korral Cl--ga), paned OA-d peale ja seejärel indeksid alla (kui  vaja) ja tasakaalustad reaktsioonivõrrandi. c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega  tekivad sool ja vesi CaO + 2HNO3  Ca(NO3)2 + H2O HAPPELISTE OKSIIDIDE ehk mittemetallioksiidide KEEMILISED OMADUSED a) Reageerivad veega  tekivad happed SO2 + H2O  H2SO3  Happe valemi koostad nii, et liidad oksiidile vee ja valid lahustuvustabelist  (vasakult äärest üleval alla tulbast) sobiva happe aniooni (nt SO2-le vastab anioon SO32-). Tuleb  kontrollida ka vastava happeaniooni olemasolu, nt on olemas ainult üks happeanioon, milles on sees fosfor!! P4O10 + 6H2O  4H3PO4 Erand: SiO2 (liiv)+ H2O  reaktsioon ei toimu!!! b) Reageerivad alustega  tekivad sool ja vesi SO2 + 2NaOH  Na2SO3 + H2O Soola valemi koostad nii, et võtad alusest metalli (antud näite puhul  Na) ja happelisest oksiidist happe aniooni (nii, nagu koostaksid vastava happe valemit, vaatad, kas  happe anioon on lahustuvustabelis olemas) ja paned need kokku, paned peale OA-d, vajadusel alla  indeksid ja tasakaalustad reaktsioonivõrrandi. Ära unusta, et aluse OH-rühmast tekib vesi! c) Reageerivad aluseliste oksiididega  tekib sool CO2 + Na2O  Na2(CO3)  (soola valemi koostad nii, et võtad metalli iooni ja otsid tabelist talle  kõrvale CO2-le vastava happe aniooni)

Document Outline

  • Raudvara teemast OKSIIDID

raudvara oksiidid #1 raudvara oksiidid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 412076 Õppematerjali autor
oksiidide nimetamine, valemite koostamine, keemilised omadused

Sarnased õppematerjalid

Oksiidi ja nende saamine-vesi ja lahused
2
doc

Oksiidi ja nende saamine, vesi ja lahused

OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega ­II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 ­ di; 3 ­ tri; 4 ­ tetra; 5 ­ penta;

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon ­ lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon ­ kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ­ ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ­ ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.

Keemia
Oksiidid ja nende koosnemine
20
pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste

Keemia
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)

Keemia
Anorgaanilised ained
22
ppt

Anorgaanilised ained

Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.

Keemia
Oksiidid
3
docx

Oksiidid

5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3)

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun