Mittemetallid Vesinik 1. Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete ...
tohi põletada, Teflon- pottide ja pannide sisekate, Sõjagaasid- keemiline relv, CF2Cl2- külmikuvedelik ja aerosoolides.Halogeniidioonide tähtsus organismis- Cl- maomahlas valkude seedimiseks, J-kilpnäärmetöös, F- hammastes, luudes, Br-suguhormoonis vajalik.Vesinikhalogeniidid: HF- vesinikfluoriid-mürgine gaas, HCl-vesinikkloriid-mürgine gaas, HBr- vesinikbromiid-terava lõhnaga, mürgine, HJ-vesinikjodiid-mürgine, terava lõhnaga. Vesinikhalogeniidhapped: HF-vesinikfluoriidhape-keskmine, HCl-vesinikkloriidhape-tugev, HBr-vesinikbromiidhape, HJ- vesinikjodiidhape.kõige tugevam. Halogeenid: valem, nimi, oleks, värvus, mürgisus: F2, fluor, toa t, gaasiline- helekollane-väga mürgine; Cl2-kloor- toa t gaasiline- rohekas kollane-mürgine; Br2-broom-vedel- pruun-mürgine; I2-jood-tahke-must, violetne, läikega-mürgine
1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2). 2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O).
c) happeline oksiid + 2) Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik oksiidide reageerimisel veega: H2S + SO3 a) metalli reageerimisel veega: H2 + alus. d) a. oksiid + h. oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2. Cl2 2HCl 2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d: 3) Liitainete lagunemisel: 2) H2S ja Vesinikhalogeniidhapped on b) aluselise oksiidi reageerimisel a) sool + sool mõlemad lähteained lahustuvad vees ja a)hapnikhapete lagunemine: H2SO4 H2O + SO3 vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid veega: Na2O + H2O 2NaOH. vähemalt 1 saadus ei lahustu. b)aluste lagunemine: (v.a lA rühma metallide saadakse: 2) Lahustumatuid aluseid b) sool + alus sama
2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine: 1) vastavate oksiidide reageerimisel veega 2) H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse kas vesiniku reageerimisel vastava lihtainega (H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S) b) Keemilised omadused: 1) Hape + Alus Sool + H2O 2) Hape + AlOks Sool + H2O 3) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade)
3. Tööstuses saadakse kloori peamiselt sulatatud naatriumkloriidi või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained
hapnikuga. CH4 + 2O2 ---> CO2 + 2H2O 3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3 b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid 2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O c)Soolade lagunemine CaCo3 ---> CaO +CO2 Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega.
2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O Br2 ja I2 saadakse bromiididest ja jodiididest Cl2-ga: 2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad vesinikhalogeniidhapped: H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni halogeniidist välja: Cl2 +2NaBr=2 NaCl + Br2 4. reageerimine veega: F2 + H2O = 2 HF+ O2 Cl2 + H2O = HCl+ HClO HClO=HCl+O Monohapnik on desinfitseeriva ja pleegitava toimega. Hapnik. O +8 / 2)6) 1s22s22p4 2 paardumata e-, O=O Levinuim element:(45% maakoore massist on O, 90% vee massist on O, 20% õhust on O2 .)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
