Aatomi ehitus: 1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab. Deetrium raske vesinik, aatommass 2 (1 prooton + 1 neutorn) Triitium - Üliraske vesinik, aatommass 3 (1 prooton + 2 neutronit) 2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete...
Tööstuses saadakse kloori peamiselt sulatatud naatriumkloriidi või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga · Mürgised gaasid, kõige mürgisem on HF · 2 NaCl + H2SO4(konts) 2 HCl + Na2SO4 · Eralduv gaasiline HCl on õhust raskem gaas, mida kogutakse solindrisse või kolbi. · Vesinikhalogeniidid lahustuvad hästi vees, andes vesinikhalogeniidhapped · Soolhape sisaldab vesinikkloriidi maksimaalselt 40% · Kontsentreeritud soolhape susiseb( suitseb ) õhu käes. · Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained...
a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks. a) Saamine: 1) vastavate oksiidide reageerimisel veega 2) H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse kas vesiniku reageerimisel vastava lihtainega (H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S) b) Keemilised omadused: 1) Hape + Alus Sool + H2O 2) Hape + AlOks Sool + H2O 3) SoolA + HapeA SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade)...
CH4 + 2O2 ---> CO2 + 2H2O 3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3 b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid 2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O c)Soolade lagunemine CaCo3 ---> CaO +CO2 Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega....
d) a. oksiid + h. oksiid liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga. H2SO4. Veega ei reageeri SiO2. Cl2 2HCl 2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d: 3) Liitainete lagunemisel: 2) H2S ja Vesinikhalogeniidhapped on b) aluselise oksiidi reageerimisel a) sool + sool mõlemad lähteained lahustuvad vees ja a)hapnikhapete lagunemine: H2SO4 H2O + SO3 vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid veega: Na2O + H2O 2NaOH. vähemalt 1 saadus ei lahustu. b)aluste lagunemine: (v.a lA rühma metallide saadakse: 2) Lahustumatuid aluseid b) sool + alus sama...
Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad vesinikhalogeniidhapped : H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni halogeniidist välja: Cl2 +2NaBr=2 NaCl + Br2 4. reageerimine veega: F2 + H2O = 2 HF+ O2 Cl2 + H2O = HCl+ HClO HClO=HCl+O Monohapnik on desinfitseeriva ja pleegitava toimega. Hapnik. O +8 / 2)6) 1s22s22p4 2 paardumata e-, O=O Levinuim element:(45% maakoore massist on O, 90% vee massist on O, 20% õhust on O2 .)...
2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2). 2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O)....
tohi põletada, Teflon- pottide ja pannide sisekate, Sõjagaasid- keemiline relv, CF2Cl2- külmikuvedelik ja aerosoolides.Halogeniidioonide tähtsus organismis- Cl- maomahlas valkude seedimiseks, J-kilpnäärmetöös, F- hammastes, luudes, Br-suguhormoonis vajalik.Vesinikhalogeniidid: HF- vesinikfluoriid-mürgine gaas, HCl-vesinikkloriid-mürgine gaas, HBr- vesinikbromiid-terava lõhnaga, mürgine, HJ-vesinikjodiid-mürgine, terava lõhnaga. Vesinikhalogeniidhapped : HF-vesinikfluoriidhape-keskmine, HCl-vesinikkloriidhape-tugev, HBr-vesinikbromiidhape, HJ- vesinikjodiidhape.kõige tugevam. Halogeenid: valem, nimi, oleks, värvus, mürgisus: F2, fluor, toa t, gaasiline- helekollane-väga mürgine; Cl2-kloor- toa t gaasiline- rohekas kollane-mürgine; Br2-broom-vedel- pruun-mürgine; I2-jood-tahke-must, violetne, läikega-mürgine...