2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
(LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6.
Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2 +2NaCl + H2 2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks)
Keemia praktikum I Et katlakivi oleks täielikult lahustunud, oleksin pidanud võtma happelahust 1,043 g võrra ülehulka. Võrdlemine teistega : H3PO4 Katlakivi oli reaktsiooni lõppedes umbes sama kogus alles jäänud, katlakivi tükkide ääred olid muutunud õhemaks, mõnel oli tekkinud aga äärde uus sade. Sadenes Ca3(PO4)2 CaCO3 + 2 H3PO4 → Ca(H2PO4)2 + CO2 + H2O lahuses ioonidena CaCO3 + H3PO4 → CaHPO4-2 + CO2 + H2O vähe lahustuv H2SO4 Katlakivi asemele oli tekkinud valge paks kipsisade. CaCO3 + H2SO4 → CaSO4 + CO2 + H2O valge sade CaCO3 + 2H2SO4 → Ca(HSO4) + CO2 + H2O Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee
tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat
• HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab • Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine Kasutusalad: • P4O10 – happeliste gaaside kuivatamine • H3PO4 – Coca-Cola's • Ca3(PO4)2, CaHPO4, Ca(H2PO4)2 – superfosfaatväetised • apatiit – fosformineraalis • 6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid). C Allotroobid: Kasutusalad: Si Allotroobid: Kasutusalad: 7. Mis on allotroopia? Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid
Organismis võivad muutuda vähkitekitavateks kantserogeenideks. Fosfor Millised on fosfori o-a? V - -III Fosfoti (valge, punane) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Valge mürgine, vaha taoline, ei lahustu vees vaid orgaanilises aines. Punane: ei ole mürgine, ei lahustu üldse Mille poolest erinevad fosfori allotroobid? Keemiliste omaduste poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): P4O10, H3PO4, Ca(H2PO4)2, CaHPO4, Ca3(PO4)2. Milliseid aineid saab kasutada väetisena? Miks on fosfor taimedele vajalik? Fosfori biofunktsioonid. Süsinik Millised on süsiniku o-a? IV - -IV Süsiniku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Tahke, ei lahustu Mille poolest erinevad süsiniku allotroobid? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): CO2, CO, H2CO3, CaCO3, NaHCO3, Na2CO3. Kirjelda süsiniku ringkäiku looduses. Täielik ja mittetäielik põlemine. Räni
Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja
muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3(10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud NH4; Nitrifikatsioon- ammooniumühendite oksüdeerimine saadakse nitraatioon mis taimedele omastatav.; Denitrifikatsioon- Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud
Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O CaO 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14 kilogrammi klaasi tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. 4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2) ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga 1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam). 5
) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O
lämmastiku aatomeid. B. Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . ÜLESANNE 30. (4 punkti) Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5). Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile. Vastus: Pretsipitaati on vaja külvata kg. 15 ÜLESANNE 31. (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI .
H2SO4 K2O2 - SO42 CuSO4 - (II) SO4 PCl3 - H2S2O7 LaCl3 - (III) S2O72 - H2S2O6(O2) H2F+ - S2O6(O2)2 C22- - H2SO3S SO3S2 H3O+ - H2SeO3 CN- - SeO32 H3S+ - H2SeO4 CNO- - SeO42 NH4+ - Ca3(PO4)2- HF2- - Ca(H2PO4)2- N2H5+ - (1+) CaHPO4- HO2- - CuCO3- (II) N2H6+ - (2+) Cu2CO3(OH)2- - La(NO3)3- (III) Ti(NO3)2O- - H2SiO3 SiO32 H4SiO4 SiO44 H2TeO3 TeO32 H2TeO4 TeO42 H6TeO6 TeO66 VO3 VO43 WO43 IO42 (2 ) SO22 (IV) MoO32 (IV) TeO52 (IV) PoO32 (IV) XeO64 (VIII) NaOH Ba(OH)2 KOH La(OH)3 (III) KAl(SO4)2- - CaMg(CO3)2- - SO3 - Na2O - N2O5 - La 2O3 - (III) P4O10 - ThO2 - (IV) BeO - FeO - (II) Al2O3 - Fe 2O3 - (III) SnO - (II) MnO2 - (IV)
Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate (Na3PO4, Ca3(PO4)2), mida tavaliselt nimetatakse fosfaatideks; vesinikfosfaate (Na2HPO4, CaHPO4) ja divesinikfosfaate (NaH2PO4, Ca(H2PO4)2). Ortofosforhappe kuumutamisel (260*C) tekib klaasitaoline, vees hästi lahustuv aine--difosforhape (pürofosforhape) H4P2O7: 2H3PO4=H4P2O7+H2O Difosforhape võib moodustuda ka P4O10st: P4O10+4H2O=2H4P2O7 Difosforhappe soolasid nimetatakse difosfaatideks (pürofosfaatideks) Ortofosforhappe kuumutamisel (300*C) tekib klaasitaoline metafosforhape (HPO3)n. Metafosforhape kujutab endast polümeeri, mis tekib ortofosforhappe molekulidest vee
3)Hapete jaotus hapniku sisalduse järgi Osisaldavad Omittesisaldavad H2SO4 HCl Page 2 5)Hapete jaotus tugevuse järgi tugevad nõrgad H2SO4, HNO3 H2CO3, H2S 6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest
12 Kogu mulla P-s on aastas omastatav 2,5% (Balti klint fosforirikas vöönd, kuna obulus liivakivis palju P-d). Fosforiidi kiht paikneb diktoneema kihi all, kildakihtide vahel püriit (kokkupuutel õhuga läheb põlema. SUPERFOSFAAT Happelises mullas AlPO4 või FePO4 Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Neutraalses mullas CaHPO4 = Ca3(PO4)2 vees lahustumatud ühendid Mullalahuses olev P Keemiliselt neeldunud P Taimedele poolt kergesti omastatav. Taimede poolt raskesti omastatav. Fosfor muutub keemiliste protsesside käigus mitteomastatavaks keemiline neeldumine ehk retrogatsioon. P leostumine alla 1kh/ha. Tänu keemilisele neeldumisele võib anda P-d ka mitme aasta varu ilma, et peaks kartma
baariumnitraat kaaliumsulfit tsinkbromiid raud(II)karbonaat alumiiniumsulfaat kaltsiumnitrit raud(II)hüdroksiid kaaliumhüdroksiid vask(I)hüdroksiid baariumhüdroksiid Anna nimetused järgmistele ainetele: CaO K2O Fe2O3 SO3 Cl2O5 N2O3 N2O FeO Na2O Ag2O Cu(OH)2 Ca(OH)2 Al(OH)3 Fe(OH)3 AgOH NaOH NaNO3 K2CO3 Ag2SO4 NaNO2 FeBr2 CuCl2 Ca3(PO4)2 ZnSO4 MgCO3 Ba3(PO4)2 H2SiO3 H3PO4 HF NaHCO3 HI K2HPO4 H2CO3 CaHPO4 H2S H2O Lõpeta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: S + O2 = C + O2 = Na + O2 = Ba + O2 = Zn + O2 = K + O2 = FeCO3 =t Fe(OH)3 =t Al(OH)3 =t CuCO3 =t Kirjuta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: naatriumoksiid+vesi vääveldioksiid+vesi vask(II)oksiid+fosforhape süsinikdioksiid+baariumhüdroksiid kaaliumoksiid+vääveltrioksiid vääveltrioksiid+vesi
ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite
annaabi.ee 
