Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogilised Faktorid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, kisklus, sümbioos, rahuldab, suremus, keskkonnategurid, faktorid, inimtegur, antropogeenne, abiootilised, päikesekiirgus, kliimategurid, liebigi, toiteelement, amplituud, karihiir, sitasitikas, raudkull, kapsauss, kapsas, rähn, konkurents, heinaritsikas, rohukonn, veenusekorv, erakvähk, maksakaan, endoparasitism, voodilutikas, ristikAutökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused
keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. 24) Eurütoop-elupaika vähevaliv(organism). Eurübiont või ka kosmopoliit. Stenotoop-elupaigatruu, kindlattüübilist elupaika valiv, kindlas bitoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 25) bioindikatsioon-keskkonnaseisundi ja olude muutumise isel. Organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhja. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon. A)otsene bioindikatsioon ehk otseindikatsioon B)kaudne bioindikatsioon ehk kaudindikatsioon. Bioindikatisoon- nim keskkonnamuutuste avastamist ja jälgimist organismide abil. Bioindikaatorid-väljendavad keskkonas toimuvaid muutusi ning aiotavad selgitada füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik,
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline (biokeemiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate
5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale 9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10
Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
• Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast)
Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
1) bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid; 2) geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. Endla Reintam, 2008/2009 6 Ökoloogia arenemine, aine ja ülesanded Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Sümbioos jt. koostööd peegeldavad nähtused on kirjeldamisel tagaplaanil K. Eerme definitsioon. Ernst Haekel (18341919) kirjutas 1866 a. teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus.
2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem.
ökoloogilised aspektid on igasugusel planeerimisel niisama kaalukad kui iga teine näiteks majanduslik arvestus. Organismid on seotud keskkonnaga aine ja energiavahetuse kaudu, keskkond osaleb nende fenotüüpide kujunemises ja lõppkokkuvõttes sõltub kõigi organismide ontogenees keskkonnast. Organismidele mõju avaldavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. 1. Ökoloogilised tegurid 1.1. Biootilised tegurid 1.2. Abiootilised tegurid 1.2.1. Kliimategurid 1.2.2. Elukeskkond õhk, vesi, muld Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad: o valgus o temperatuur o niiskus o tuul jt Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla
Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täiendas mõistet Krebs ökoloogia uurib neid vastatikuseid suhteid, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Iga organismi ümbritsev keskkond e elukeskkond koosneb välistegurite kogumist, s.t kõigist neist faktoritest ja nähtustest, mis asuvad väljaspool organismi, kuid avaldavad sellele mõju. Füüsikalised ja keemilised tegurid on abiootilised. Vastastikuste suhete all mõeldakse suhteid väliskeskkonnaga. Ökoloogia uurimisobjektiks on organismide levik ja arvukus. Üksikorganismi tasemel uurimine > out-ökoloogia Populatsiooni uurimine > dem-ökoloogia Koosluse uurimine > syn-ökoloogia. Ökolooge huvitab, millised liigid moodustavad kooslusi ja nende arvukus.. Maa keskkonna mitmekesisus on tingitud erineva päikesekiirguse hulgast, mis saab osaks
................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe DNA leht harilik luuderohi
.................................................................................. 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti A) molekulaarsel tasandil B) raku tasandil C) liigi tasandil D) ökosüsteemi tasandil
· uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
